Miks sisaldab "ÜLEJÕEL, KASSILAIU PEALINNAS" 2000. a väljaanne nii palju igasuguseid vigu

Selle raamatu teksti arvutisse sisestamine oli mu esimene arvutikogemus ja ma ei teadnud isegi seda, et erinevalt kirjutusmasinast pole arvutil vaja mitu korda tühikut vajutada, sest taandrea tekitamiseks piisab tabulaatori nupust. Ma ei osanud tekitada pikka kriipsu ega juhtida seda, et samasse lausesse kaht eri fonti jutumärke ei ilmuks, jpms. Kuid kirjastuse tehniline toimetaja pidi selliseid asju märkama ja parandada oskama.

Materjali oli mitmes kaustas laiali, kogusin seda nii laste keelearengu teemalise töö jaoks kui muudeks otstarveteks ja need kaustad (raamatus öeldud: vihikud) on jutustuse tekstis mitmes kohas mainitud. Kunagi, kui mu lapsed väikesed olid ja mul kirjutamiseks aega nappis või siis, kui kirjutusmasin korrast ära oli, tegin märkmeid kus juhtus, kirjutasin nt tänaval kõndides poetšekile või raamatukogus konspekti äärele. Kodus rebisin need paberiosad välja, asetasin vastavasse kausta ootele ja nõnda kõik 7–8 aastat. Paberilipakaid kogunes palju ja minu lapsed, kes mingil arusaamatul kombel, ehk lausa sünnipäraselt, arvutit kasutada oskasid, lõid osa materjalist arvutisse ümber. Nad olid siis vanuses 6 ja 8. Lõikasin siis väljaprinditud lehed ribadeks, asetasin need diivanil laotades õigesse järjekorda ja lisasin nende vahele loogilised üleminekud, mida eeldas raamatutegevus. Siis hakkasime teksti jupphaaval jälle arvutisse kandma, sest varem sisestatut seal enam ei leidunud (arvuti käis vahepeal paranduses). Lauseid tuli sageli muuta, sest kuskil oli oleviku asemel minevik või ei väljendanud mõni kunagi kiirustades kirja pandud lause seda, mida tegelikult öelda tahtsin. Pea ei suutnud kõike korraga haarata ja mõnes lauses jäi sõnade järjekord muutmata, ehkki tehtud parandus eeldas seda. Parandasin ainult kõige märgatavamad näpukad. Teadsin, et tekst polnud ideaalses korras, kuid olin andnud endast välja kõik, mida tol hetkel suutsin ja oskasin.

Teksti sisestamisega nägin kurja vaeva ja rõõmustasin juba sellegi üle, et mõni terve päeva töö korralikult ära oli salvestunud ja järgmisel päeval ekraanile ilmus. Tegime varukoopiaid ja printisime võimalikult palju välja, sest meie esimestele algelistele-igivanadele jubeaeglastele masinatele ei saanud loota (omaette jant oli algul, et Windows-3 peale mahuks), aga ka disketid ja printer vedasid meid üsna sageli alt. Ka arvutiga harjumine kestis mitu aastat, mil tegelesin ainult käsikirjaliste lipakate ümber löömise ja ilveste kohta internetis oleva info kogumisega. (Kõik elu jooksul kaustadesse kogutud paberijupid jõudsid arvutisse alles 2008. a-l ja selleks ajaks olid mul juba mitmed raamatud otse nö peast arvutisse kirjutatud. Aga vahemikus 1998–2003 ei osanud ma arvuti ees istudes midagi uut kirja panna. Töövõimeliseks tundsin ennast vaid paberilehte vaadates, aga monitori ees kadus tähelepanu ära ja arvutisurin ajas pea segi. Mõelda keelekonarustele lihtsalt ei jaksanud ja mul jätkus lapsikut usku, et autor ei pea ülearu tähelepanelik olema, sest teksti korrektuur on kirjastuse töö (varasem kogemus rääkis nii).

Raamatutekst seisis kirjastuses rohkem kui aasta ilma toimetamata, juhatajat polnud kunagi kohal ja meilidele ta ei vastanud. Lõpuks trehvasin teda toidupoes ja ta tõi ettekäände, et mu tekstifail sisaldas makrosid, nii et selle maht oli üle mega ja keegi ei viitsinud nende makrode eemaldamisega tegelda. Kirjastuse masinad ja tarkvara olid muidugi palju uuemad kui meie omad, kuid ehk polnud asi ikkagi selles (tegelikult ei kujuta ma siiani ette, mis asi on makrod). Mu vanem poeg pakkus ette, et ta eemaldab nad ise ja kiiresti. Ta ütles, kuidas seda teha, kuid mees lasi kõik kõrvast mööda. Võib-olla arvas ta, et 9-aastane ei tohtinud suurte jutuajamisse sekkuda. Poeg rääkis mulle aga juba ennegi, et raamatute trükiks ette valmistamiseks pole mingit kirjastust vaja, kõike sedasama võib ära teha ka koduses arvutis. Ma ei uskunud seda veel, kuid juba 2 aastat hiljem hakkasin poja abiga küljendama ja tulemus oli ootamatult sobiv – ei mingeid ooteaegu, ilusad raamatud, kiire läbimüük ja kogu tulu jäi autorile.

Iseenesest ei seganud makrod faili lugemast ega toimetamast. Kirjastuse juhi nägu väljendas lihtsalt ääretut tüdimust, mis tuletas järjekordselt meelde, et ta polnud tahtnud minu raamatut trükki võtta, vaid oli selleks kohustatud või sunnitud ühel varasemal kirjanike ja õpetajate koosviibimisel Luunjas, kus arutati uuema lastekirjanduse kehva seisu ja viletsaid kirjastamise võimalusi. Kõik uskusid, et suudan kirjutada häid lasteraamatuid või et neid oli mul juba mitu tükki sahtlis ootamas. Materjali oli mul küll, kuid see eeldas koledat tööd, milleks ei pruukinud aega leiduda. Nõustusin umbes samasuguse hapu näoga nagu see kirjastajagi. Et mu raamat auhinna pälvib ja kirjastus saab seda juurde trükkides kasu lõigata, sellest polnud meil aimu. Mind ja mu lapsi vaatas kirjastuse juht varjamatu üleolekuga, nagu osutanuks ta mu küsimusele vastates meile teenet.

Lõpuks tuli Tallinnast keeletoimetaja. Tal oli vähe aega ja me pidime tema tehtud parandused koos üle vaatama. Enamiku neist oleksid isegi teha saanud, kui kirjutamise ajal suutnuksin tähelepanelikum olla. Välja prinditud faili tekst oli käsitsi üle kirjatud, arutasime iga seika ja rääkisime keelevõimalustest laiemalt. Mul oli huvitav suhelda selle naisega, ta oli samuti filoloog ja tundis oma asja. Mul polnud mitu aastat kedagi, kellega keelest rääkida, sest kogu mu kunagine ülikoolis töötamise ja õppimise aastail tekkinud tutvuskond oli minust eemale tõmbunud ning mõned endised sõbrad olid mingite kuulujuttude tõttu lausa kaitsehoiaku võtnud, aga uut sõpruskonda polnud veel tekkinud. Kohtumine keeletoimetajaga oli eriline sündmus, mis jäi pisiasjadeni meelde, aga lehed, mida me kirjastuse kohvilaua peal parandasime ja käsitsi täiendasime, talletusid fotograafilisse mällu, nii et nägin neid selgelt veel palju hiljem ning kunagi, u 3–4 aasta pärast tekkis mul veider soov omaenese raamatut lugeda ja ma avastasin, et parandused, mida me nii põhjalikult olime arutanud, polnudki raamatuteksti kantud.

Kuni rääkisin keeletoimetajaga, käis kirjastuse juht, tookord üsna normaalses tujus, sisse ja välja ning ütles, et raamat pidi peagi trükki minema. Samas ruumis töötas tehniline toimetaja, stressis näoga keskealine mees, kes nõudis, et lõpetaksime kiiremini oma juttu, sest tal oli aeg lapse järele aeda minna. Ütlesime, et mingu pealegi ja toogu laps kirjastusse, sest meile polnud teksti arutamiseks teist aega antud. Pahane mees tõi lapse ära ning jätkas oma tööd, näidates igati, kui tüdinud oli ta sellest tegevusest, meist ja ehk kogu maailmast. Lõpuks jätsime parandusi täis lehed selle õnnetu kätte. Loogiline, et just see inimene pidi parandused arvutisse kandma ja ta ei saanud sellega hakkama. Mingeid veerge, korrektuuri ega midagi, mis eelneb tavaliselt raamatu ilmumisele, mulle ei näidatud. Ükspäev lihtsalt teatati, mulle ja illustratsioonide autorile, et raamat on trükitud. Ka kunstnikuga polnud keegi varem ühendust võtnud ja ta muretses mõne pildi pärast.

Tulime koos ja kumbki sai kätte raamatu. Kunstnik oli šokeeritud, kui palju punast värvi kaanele oli sattunud, tema kaanejoonis oli hoopis rahulikes toonides sini-lilla ja roheline. Leidsime, et värvitoon sobinuks pigem pioneerilugudele ja et inimesed kaanel nägid välja nagu indiaanlased. Siis pidi selguma, kas me oma honorari ka saaksime või piirduks asi veel mõne autorieksemplari kätteandmisega. Jutud autorite diskrimineerimisest eri kirjastustes olid tol ajal levinud ja teades nii kohalikku kui üldist hoiakut lastekirjanduse suhtes polnud meil eriti lootust. Honorarist või lepingust polnud keegi rääkida tahtnud ei enne ega ka siis, kui seisime kannatlikult keset kirjastaja kabineti, oma autorieksemplar näpus. Meist käidi rahulikult mööda. Lõpuks, kui oli nõnda tund aega seistud, suvatses kirjastaja arvutisse tippida ja välja trükkida 2 u 10-realist lepinguteksti. Loomulikult polnud meil aimu (ja mul pole seda siiani), kui suured peavad olema honorarid, kuid üks 10 a tagune "Eesti Raamatu" leping oli küll u 4 lk pikk ja ülipõhjalik. Arvasime, et ka trükiarvu varjamine pole normaalne, kuid ei hakanud sellestki numbrit tegema. Meie tollases olukorras oli suur iga summa ja igasuguse väljanägemisega raamat oli elus lõpuks edasi liikumine.

Raamat elas oma elu ja meie oma, kaugenedes üha enam inimeste seltskonnast. Aasta pärast tuli preemia järele minna – enne polnud mul mahti uurida, kas ja mida sellest raamatust kirjutati. Olles küll kohusetundlik ja täpsust armastav arhiveerija, võtan ma sellised infootsingud ette ja kannan oma kodulehele alles siis, kui on juba väga palju aega möödas või kui mõni asutus minu bibliograafilisi andmeid nõuab. Ühel sellisel hetkel selgus, et "Ülejõel, Kassilaiu pealinnas" (2000) ISBN koodi lõpp oli 35, ESTERi kataloogis aga seisis märkus, et see number on vale ja õige on hoopis 27-lõpuline. Teadsin, et kirjastus oli meile teatamata raamatut juurde trükkida lasknud. Mingis raamatukogus nägin, et mu raamatu esikaas oli olulisel määral vähem punane kui see, mis mul kodus seisis. Mitmed asjatundjad rääkisid, et kõik kirjastused teevad nii, kuid uut ISBN numbrit selleks ei küsita ega anta. Kas tegemist oli teise, varasemast millegi poolest erineva trükiga? Siis pidi kataloogis "II trükk" seisma, aga seal oli märgitud esimene. Oli see "35" küljendaja näpukas? Ükski tark inimene ei suutnud jälle mu küsimustele vastata, kõik nägid asja ainult rahalist poolt: et mida muud kirjastused teevad, kui et trükivad muudkui juurde, autor aga saab oma ühekordse tasu ja ärgu enam midagi küsigu.

Peagi olin oma imestust unustanud, sest mul polnud ikka veel asja oma vanasse raamatusse, elasin mõtetega oma tulevastes teostes ja polnud veel avastanud, et "Ülejõe..." 2000. a trükk oli vigu täis. Kui aga avastasin, ei seostanud seda ISBN-looga, alles aastaid hiljem tekkis kord mõte, et võib-olla avastas näiteks keeletoimetaja seda asja minust palju varem ja kirjastus parandas oma eksitust? Ehk polnud siis kogu trükiarv nii lubamatult vigane, vaid mingi osa? Mul polnud siiani võimalik seda kontrollida, sest ühtegi 27-lõpuga numbrit kandvat raamatut pole mu kätte sattunud.

2005. a-l võttis mu vanem poeg ette ja toimetas raamatuteksti ümber, kujundasime ja küljendasime kodusel arvutil ning andsime 2006. a-l välja II, parandatud trüki.

VIGU 2006. a trükis: lk 2 – kaanefotod ei ole kõik minu tehtud, vaid ülemine teine foto on mu noorema poja tehtud. Rohkem vigu pole siiani märganud.

2006. a trüki edasimüüja ei osanud seletada, milleks pidid raamatukogud, kel oli 2000. a trükk olemas, veel seda uut endale hankima. Kuulsin näiteks:

  • et vigasel trükil on paksud kaaned ja muu pole oluline.
  • et vigaseid raamatuid tuleb välja küll ja küll, ei rikkuvat see laste keeleoskust midagi.
  • et praegustel lastel pole õiget keeleoskust ja nad ei märka nagunii midagi.
  • et praegused lapsed ainult pilte ju vaatavat.
  • et see on niigi hää raamat, milleks seda veel paremaks teha vaja. Jne.

    SELLISE SUHTUMISE TULEMUSEKS, kui võtame ESTERi andmebaasist (7.2014) Eesti tähtsamad raamatukogud, kujuneb järgmine pilt (iga rida tähendab 1 eksemplari):

    2000. a väljaanne on olemas:
    Tartu LR eestik. ilukirjandus 2.korrus 21p
    Tartu LR eestik. ilukirjandus 2.korrus 21p
    Tartu LR eestik. ilukirjandus 2.korrus 21p
    Tartu LR lasteosakond hoidlas 21p
    Tartu LR lasteosakond hoidlas 21p
    Tartu LR lasteosakond hoidlas 21p
    Tartu LR lasteosakond 21p
    Tartu LR lasteosakond 21p
    Tartu LR lasteosakond 21p
    Tartu LR lasteosakond 21p
    Tartu LR Annelinna harukogu lastekirjandus 21p
    Tartu LR Annelinna harukogu lastekirjandus 21p
    Tartu LR Karlova harukogu 3.korrus 21p
    Tartu LR Karlova harukogu 3.korrus 21p
    Tartu LR Tammelinna harukogu 21p
    – – – ehk Tartu Linnaraamatukogus on kokku 15 eks.
    TlnKR lastekirjandus
    TlnKR lastekirjandus
    TlnKR lastekirjandus
    TlnKR lastekirjandus
    TlnKR Kadrioru lastekirjandus
    TlnKR Kalamaja lastekirjandus
    TlnKR Kännukuke lastekirjandus
    TlnKR Kännukuke lastekirjandus
    TlnKR Kännukuke lastekirjandus – VARUKOGUS
    TlnKR Laagna lastekirjandus
    TlnKR Männi lastekirjandus – VARUKOGUS
    TlnKR Männi lastekirjandus
    TlnKR Nõmme lastekirjandus
    TlnKR Nõmme lastekirjandus
    TlnKR Pelguranna lastekirjandus
    TlnKR Pelguranna lastekirjandus
    TlnKR Pirita lastekirjandus
    TlnKR Pääsküla lastekirjandus
    TlnKR Sõle lastekirjandus
    TlnKR Sääse lastekirjandus
    TlnKR Torupilli lastekirjandus
    TlnKR Väike-Õismäe lastekirjandus
    – – – ehk Tallinna Keskraamatukogus on kokku 22 eks.

    Aga 2006. a parandatud trükk on olemas ainult:
    TlnKR Männiku lastekirjandus
    TlnKR Nõmme lastekirjandus
    TlnKR Paepealse lastekirjandus
    TlnKR Sõle lastekirjandus
    – – – ehk Tallinna Keskraamatukogus on kokku 4 eks.
    – – – Tartu Linnaraamatukogus pole MITTE ÜHTEGI eksemplari

    Arhiivides, hoidlates jm spetsialistidele mõeldud raamatukogude osakondades on seis umbes võrdne, kuid seal omavad teosed ainult bibliograafilist väärtust ja on lihtlugejale kättesaamatud:
    KMAR eesti raamat ARHIIVEKS. EI LAENUTATA – 2000 ja 2006
    KMAR eesti raamat KOHALKASUTUS – 2000 ja 2006
    RR 2.k hoidla – 2000 ja 2006
    RR 2.k hoidla – ainult 2000
    RR 2.k hoidla (S) – KOHALKASUTUS – 2000 ja 2006
    RR 3.k arhiivkogu – KOHALKASUTUS – 2000 ja 2006
    TLÜAR kojulaenutus – 3 eks. 2000
    TLÜAR kohalkasutus – KOHALKASUTUS – 2000 ja 2006
    TÜR hoidla (30p) – 2000 ja 2006
    TÜR hoidla (telli lugemissaali) KOHALKASUTUS – 2000 ja 2006
    TÜR arhiivkogu ARHIIVEKS. EI LAENUTATA – 2000 ja 2006
    TÜ haridusteaduste instituut (30p) – ainult 2000

    *

    2000

    I trükk

    *

    2006

    II trükk

  • 2000. a väljanne (ISBN 9985924835) on äärest ääreni täis tehnilisi apse, seda alustades vigasest interpunktsioonist nagu
    " - - - ", (kus peaks olema " - - - , " ) ja " - - - " . (kus oleks
    õige " - - - . " ) ning lõpetades kriipsudega sõnade keskel (oma kohalt ära nihkunud poolitused, näiteks lk 28 "elektri-pikendus" jpms). Hulganisti on valele poole pööratud jutumärke, samuti jutumärke, mis avanevad, kuid ei sulgu või vastupidi. Sageli puuduvad tühikud sealt, kus need peaksid olema ning vastupidi, jne. Tehniliste apsude nimestikku võiks jätkata, kuid keelelised apsud tunduvad tähtsamad. Järgnev

    vigade nimestik (umbkaudne ja ehk üsna valikuline)
    on minu (tollal u 14-aastase) poja koostatud:

    lk 5 – "otselott", õige on: "otselot" (erinevalt repliigist, kus viga oli mõeldud sõnamänguna, sattus sama sõnakuju ka teksti);
    lk 6 – "seda nad oskavad päris hästi", õige on: "seda oskavad nad päris hästi";
    lk 6 – "Ma näitan teile laste kraani" lauset katkestab taandrida keset repliiki;
    lk 7 – 3 korda "heitgaasi toru", õige on: "heitgaasitoru";
    lk 7 – "ei tohi seda mitte mingil juhul proovida", õige on: " ei tohi mitte mingil juhul proovida seda";
    lk 7 – "Miks muidu muinas-egiptlased kummardasid...", õige on: "Miks muidu kummardasid muinas-egiptlased...";
    lk 7 – "Võib- olla", õige on: "Võib-olla";
    lk 7 – "Eero ja Ville usuvad seda ja päkapikujuttu...", õige on: "Eero ja Ville usuvad seda ning päkapikujuttu...";
    lk 8 – "üks kass võtab jalgadest ja teine peast kinni", õige on: "üks kass võtab kinni jalgadest ja teine peast";
    lk 8 – "siis nad on kurvad", õige on: "siis on nad kurvad";
    lk 8 – "jäätisetopsiku ja sõi ära", õige on: "jäätisetopsiku ning sõi selle ära";
    lk 8 – "jälitanud neid", õige on: "neid jälitanud";
    lk 8 – "seitsme aastaselt", õige on: "seitsmeaastaselt";
    lk 9 – "pliiatsiteritaja" on 2 korda kokku ja siinsamas 1 kord lahku kirjutatuna;
    lk 9 – "mu pliiatsiteritajas kõik pliiatsid", õige on: "kõik pliiatsid mu pliiatsiteritajas";
    lk 9 – "läheme aardejahile", õige on: "lähme aardejahile";
    lk 10 – esineb "murdesid", õige on kas "murde" või "murdusid";
    lk 11 – "kus on see nähtud", õige on: "kus on seda nähtud";
    lk 11 – "ei mängi ma", õige on: "siis ma ei mängi";
    lk 11 – "siis ei müü ma sulle", õige on: "siis ma ei müü";
    lk 11 – "siis ma ei sööks üldse kartuleid", õige on: "siis ei sööks ma üldse kartuleid";
    lk 11 – "kui moos sulle ei maitse", õige on: "kui sulle moos ei maitse";
    lk 12 – "aknad katki", õige on: "aknaid katki";
    lk 13 – luuletuses "Elas kord lumekass" on punktid 2 lõigu lõpus, mida väikelapse ilma kirjavahemärkideta kirjutatud loos polnud;
    lk 13 – "Kuhu Eero on oma luuletusi ja jutte juba mõnd aega kirjutanud", õige on: "Kuhu Eero on juba mõnd aega kirjutanud oma luuletusi ja jutte";
    lk 13 – "miks mina ei oska", õige on: "miks ei oska mina";
    lk 13 – "kui ta kirjutas selle jutu", õige on: "kui ta selle jutu kirjutas";
    lk 13 – "on nii ema kui isa kirjutanud raamatuid", õige on: "on kirjutanud raamatuid nii ema kui isa";
    lk 13 – "ei kasvanud nii suurteks", õige on: "ei kasvanud nii suureks";
    lk 14 – "Ville juba", õige on: "juba Ville";
    lk 14 – "ma juba tean", õige on: "ma tean juba";
    lk 15 – "kümne aastane", õige on: "kümneaastane";
    lk 15 – "ja ta on /.../ kui sina ka", õige on: "ja tema on /.../ kui ka sina";
    lk 15 – "on Eero rääkinud", õige on: "rääkis Eero";
    lk 15 – "plastipudeli", õige on: "plastpudeli";
    lk 15 – kuna "Ahvi aastal" on kirjutatud suure tähega, siis peaks ka "Hobuse aastal" ja "Kassi aastal" (4 korda) suure tähega algama;
    lk 17 – 2. reas ülearune punkt;
    lk 17 – "Ja toppis paberi luuletusega riidekapi ja seina vahele", õige on: "Ja toppis paberi luuletusega riidekapi ning seina vahele";
    lk 17 – "reportaaži oma Kassilaiult", õige on: "reportaaži oma Kassilaiust";
    lk 17 – "Täna meie Kassilaiul hantakse hauhinna", õige on: "Täna hantakse meie Kassilaiul hauhind" [laps meelega liialdab h-dega];
    lk 18 – "rääginud", õige on: "rääkinud";
    lk 19 – "nad on selle saare leidnud", õige on: "kuidas nad selle saare leidsid?";
    lk 19 – "pidi olema kusagil", õige on: "pidi kusagil olema";
    lk 19 – "Abruka küljes", õige on: "Abruka külje all";
    lk 19 – "mida kõike sellest laiust räägiti", õige on: "mida kõike sellest laiust ka ei räägitud";
    lk 20 – "veskisid", õige on: "veskeid";
    lk 20 – "võtma labida appi", õige on: "labida appi võtma";
    lk 20 – "kes toitis kassikarja", õige on: "kes kassikarja toitis";
    lk 20 – "olla emaga mõnd aega kahekesi", õige on: "emaga mõnd aega kahekesi olla";
    lk 20 – "saaks näiteks tipsikuteks nimetada"; õige on: "saaks nimetada näiteks tipsikuteks";
    lk 20 – "samast pesakonnast mõlemad", õige on: "mõlemad samast pesakonnast";
    lk 20 – "Miks väike Ville ütles", õige on: "Miks ütles väike Ville";
    lk 21 – "kui tulnud koos emaga luulesalongist koju", õige on: "kui koos emaga luulesalongist koju tulnud";
    lk 22 – 1. ja 2. lõigu vahel on liiga lai vahe, aga keset repliiki on tarbetu taandrida;
    lk 22 – "oli rääkinud muinasjuttu", õige on: "rääkis muinasjuttu";
    lk 22 – "ja roniski kaussi koos kõigi sipukate ja mähkmetega", õige on: "ja roniski kaussi koos kõigi sipukate ning mähkmetega";
    lk 22 – "Sokkide kastis" [hoidsime sokke tõepoolest kastis ja mitte sahtlis, kuid tähelepanelikul toimetajal oleks pidanud ehk küsimusi tekkima?];
    lk 23 – "miks too on ikka veel haiglas", õige on: "miks too ikka veel haiglas on";
    lk 23 – "minu kord", õige on: "sinu kord" (9. rida alt);
    lk 25 – "et ma ei ole hull", õige on: "et ma hull ei ole";
    lk 25 – "varsti läheb ta sama targaks", õige on: "varsti saab ta sama targaks";
    lk 26 – "Mõnusalt põlvini vees" on kantud ekslikult uuele reale;
    lk 26 – "kottad", õige on: "kotad";
    lk 26 – "sellese ilmaga", õige on: "sellise ilmaga";
    lk 26 – "kirjutamisest ja viimisest", õige on: "kirjutamisest ja äraviimisest";
    lk 26 – "Balti ketti", õige on: "Balti keti";
    lk 26 – "maailmalõppu", õige on: "maailma lõppu";
    lk 26 – "merepõhjas, õige on: "merepõhjal";
    lk 26 – "siinsamas", õige on: "sealsamas";
    lk 27 – "ei saanud minna", õige on: "minna ei saanud";
    lk 27 – "ta oli nii kõrge", õige on: "see oli nii kõrge";
    lk 27 – "said nii kiiresti otsa", õige on: "nii kiiresti otsa said";
    lk 28 – "seitsmesaja kroonine", õige on: "seitsmesajakroonine";
    lk 28 – "kuni ükskord proovisid ära ja hakkas meeldima", õige on: "kuni ükskord ära proovisid ja meeldima hakkas";
    lk 30 – "Minimeeritakse välja", õige on: "Minimiseeritakse väli";
    lk 30 – "ükskord tuli viia arvuti protsessor parandusse /.../ lindimakk", õige on: "ükskord tuli arvuti parandusse viia /.../ lintmakk";
    lk 30 – "maki viite", õige on: "makki viite";
    lk 30 – "justkui koduloom oleks lahkunud", õige on: "justkui oleks koduloom lahkunud";
    lk 31 – alt 14. ja 13. rida peaksid kuuluma ühte lõiku;
    lk 31 – "küberlemmikuid", õige on: "küberlemmikud";
    lk 31 – "millist lõbu", õige on: "mis lõbu";
    lk 31 – "äkki tehti püssihäält", õige on: "tehti äkki püssi häält";
    lk 31 – "Nad nagunii ei ela kaua", õige on: "Nad ei ela nagunii kaua";
    lk 31 – "ja veel räägivad /.../ keda võib", õige on: "rääkisid veel /.../ keda saab";
    lk 33 – "teisse", õige on: "teise";
    lk 33 – "hulk väikesi saurusi tuli üllatusmunadest", õige on: "üllatusmunadest tuli hulk väikesi saurusi";
    lk 33 – "miks nad olid nii erinevad", õige on: "miks nad nii erinevad olid";
    lk 33 – "nottima teisi saurusi", õige on: "teisi saurusi nottima";
    lk 35 – "kaks muinasjutu", õige on: "kaks muinasjuttu";
    lk 35 – "ja mis oli edasi?", õige on: "ja mis edasi sai?";
    lk 35 – "kakskümmend viis erinevat", õige on: "kahtekümmend viit erinevat";
    lk 36 – "ingeri", õige on: "ingerisoome";
    lk 36 – "hundikõhu", õige on: "hundi kõhu";
    lk 36 – "Kahe peale me oleme", õige on: "Kahe peale oleme me";
    lk 37 – "siis", õige on: "siin" (11. rida);
    lk 37 – "läheme", õige on: "lähme";
    lk 37 – "tärpentiin" , õige on: "tärpentin";
    lk 37 – "Enne pesi ta püksid", õige on: "Enne pesi ta pükse";
    lk 37 – "pekstud laps", õige on: "läbipekstud laps";
    lk 37 – "ta võiks olla nüüd emavanune", õige on: "ta võiks nüüd ema vanune olla";
    lk 38 – "ma ütlen talle siis tere", õige on: "ma ütlen siis talle tere";
    lk 38 – "siis kummitus vastab", õige on: "siis vastab kummitus";
    lk 39 – "olid kunagi juhtunud", õige on: "kunagi juhtunud olid";
    lk 39 – "käis pallimeres ja üritas", õige on: "käis pallimeres ning üritas";
    lk 39 – "ingliskeelset", õige on: "inglisekeelset" (2 korda);
    lk 40 – "ütles ta oma lasteaia kasvatajale", õige on: "ütles ta oma lasteaiakasvatajale";
    lk 41 – "mängida Väikese vennaga", õige on: "Väikese Vennaga mängida";
    lk 41 – "suutsid nad veel hoida", õige on: "suutsid need veel hoida";
    lk 41 – "ema poja", õige on: "ema poeg";
    lk 41 – "juba arvuti juurest naljalt ei lahkunud", õige on: "arvuti juurest juba naljalt ei lahkunud";
    lk 41 – "kõike muud õppis ta ema kõrval üsna pea selgeks", õige on: "kõik muu õppis ta ema kõrval üsna pea selgeks";
    lk 43 – "enam kunagi ei lähe mehele", õige on: "ei lähe enam kunagi mehele";
    lk 43 – "osanud joonistada", õige on: "joonistada osanud";
    lk 43 – "...sinuga. Ja Eeroga. Ja kedagi teist ei ole meile siia kunagi vaja", õige on: "...sinuga. Ja Eeroga. Ja kedagi muud ei ole meile siia kunagi vaja";
    lk 43 – "Tassiksid muuseumisse või siis niisama lõbu pärast. Sellepärast päikesed ei poegi", õige on: "Tassiksid muuseumisse või niisama notiksid lõbu pärast. Sellepärast päikesed ei poegigi";
    lk 44 – 4. ja 5. lõigu vahele on tekitatud tarbetu tühi rida;
    lk 44 – "järgmisel päeval võttis pakendi lahti", õige on: "järgmisel päeval pakendi lahti võttis";
    lk 44 – "võib-olla ta vajab kaitset", õige on: "võib-olla vajab ta kaitset";
    lk 44 – "ilma relvadeta ta hakkab ise kartma", õige on: "ilma relvadeta hakkab ta ise kartma";
    lk 44 – "kinkisin ta relvastust", õige on: "kinkisin ta relvastuse";
    lk 45 – "et ma ei tahtnud nende asjade eest rahagi", õige on: "et ma nende asjade eest raha ei tahtnudki";
    lk 46 – "miks tal on valjad seljas", õige on: "miks tal valjad seljas on";
    lk 46 – "jätan teade oma mänguautomaatvastajale", õige on: "jätan teate oma mänguautomaatvastajale";
    lk 47 – "ühe ja kahe aastased", õige on: "ühe- ja kaheaastased";
    lk 47 – "vaktsineerimisest", õige on: "vaktsineerimiselt";
    lk 47 – "süstla näed siis ka", õige on: "süstalt näed siis ka";
    lk 47 – "Nemad küsivad: mida tehtud? Ja mina vastan: kuidas mida?", õige on: "Nemad küsivad: mis tehtud? Ja mina vastan: kuidas mis?";
    lk 48 – "justkui Eero olekski süüdlane", õige on: "justkui olnukski Eero süüdlane";
    lk 48 – "nemad poleks iialgi visanud inimese last prügikasti kõrvale", õige on: "nemad poleks iial inimese last prügikasti kõrvale visanud";
    lk 48 – "ravida kasse ka", õige on: "ravida ka kasse";
    lk 48 – "puudusid teadmised", õige on: "teadmised puudusid";
    lk 50 – "ajas need minema", õige on: "ajas nad minema";
    lk 50 – "saurustetüdrukutele" õige on: "saurusetüdrukutele";
    lk 50 – "välja ei saanud", õige on: "välja ei saadud";
    lk 50 – "oli siin teine riik", õige on: "oli siin olnud teine riik";
    lk 50 – "et keegi ründab neid", õige on: "et keegi neid ründas";
    lk 50 – "et nad ise ründavad kedagi", õige on: "et nad ise kedagi ründasid";
    lk 50 – "nukkudeks mängida anda", õige on: "nukkudena mängida anda";
    lk 50 – "valmisluuletust", õige on: "valmis luuletust";
    lk 50 – "pole millegipärast varem märganud", õige on: "polnud millegipärast varem märganud";
    lk 50 – "lendutõusmist", õige on: "lendu tõusmist";
    lk 51 – "et piinata Ülejõe rahvast", õige on: "et Ülejõe rahvast piinata";
    lk 51 – "vaktsineerida inimesi kurjuse vastu", õige on: " inimesi kurjuse vastu vaktsineerida";
    lk 51 – "ei viska kivisid lindude pihta", õige on: "ei viska lindude pihta kivisid";
    lk 51 – "mõttesse", õige on: "mõtteisse";
    lk 52 – "politseinikuteks", õige on: "politseinikeks" või "politseinikkudeks";
    lk 52 – "ärritanud neid rohkem", õige on: "neid rohkem ärritanud";
    lk 52 – "rusikaga" õige on: "rusikatega";
    lk 52 – "ka tahtsid kõik", õige on: "tahtsid ka kõik";
    lk 53 – "politseid ega lauljaid", õige on: "politseinikke ega lauljaid";
    lk 53 – "ka olla keegi", õige on: "ka keegi muu olla";
    lk 54 – "ka Mohni saarelgi", õige on: "ka Mohni saarel";
    lk 54 – "viit tillukest kassipoega", õige on: "viis tillukest kassipoega";
    lk 54 – "kes polnud sallinud kedagi", õige on: "kes kedagi ei sallinud";
    lk 55 – "hakkanud", õige on: "hakanud";
    lk 55 – "ja ei võtnud inimeste käest ühtegi maiuspala", õige on: "ega võtnud inimeste käest vastu ühtegi maiuspala";
    lk 55 – "Võttis kolm päeva enne kui õnnestus välja selgitada, kus kohas", õige on: "Võttis kolm päeva, enne kui õnnestus välja selgitada, kuskohas";
    lk 55 – "kui keegi lähenes ta poegadele", õige on: "kui keegi ta poegadele lähenes";
    lk 56 – "jõulu ajal", õige on: "jõuluajal";
    lk 56 – "olid paitanud teisi kasse", õige on: "teisi kasse paitasid";
    lk 56 – "ja tulid eksimatult oma ema juurde", õige on: "ja tulid eksimatult oma ema juurde tagasi";
    lk 56 – "õrnemateks ja mitmekesisemaks", õige on: "õrnemaks ja mitmekesisemaks";
    lk 57 – "ajavad seriaale segamini", õige on: "ajavad seriaalid segamini";
    lk 58 – "alati meid", õige on: "meid alati";
    lk 58 – "ja ka tema ei tohi", õige on: "temagi ei tohi";
    lk 58 – "võtaksin päris koju", õige on: "võtaksin päriseks koju";
    lk 59 – "läksid uksest mööda ja kadusid majanurga taha", õige on: "uksest mööda läksid ja majanurga taha kadusid";
    lk 59 – "tõesti läksid jõulukassid seekord", õige on: "läksid jõulukassid seekord tõesti";
    lk 59 – "ega me tegelikult ole riielnud", õige on: "ega me tegelikult riielnud";
    lk 59 – "varsti ei usu keegi enam", õige on: "ei usu varsti enam keegi";
    lk 60 – pärast repliigi lõppu "Ei taha! Ei anna!" pidi algama uus lõik (sama viga ka lk 62, 3. rida alt);
    lk 62 – "viivaid kassijälgi", õige on: "viivad kassijäljed";
    lk 63 – "ei jätkunud neile endile", õige on: "ei jätkunud neile endilegi";
    lk 63 – "kui ema sai vanakraamipoodidest oma asjade eest kuigi palju", õige on: "kui ema midagi vanakraamipoodidest oma asjade eest sai";
    lk 63 – "ei rääkinud temaga, ei paitanud teda", õige on: "ei rääkinud temaga ega paitanud teda";
    lk 65 – "leidsime selle kõik eest", õige on: "leidsime eest kõik selle";
    lk 65 – "oma lapsepõlvele /.../ otsustasin sündida sinule", õige on: "oma lapsepõlvest /.../ sinule sündida otsustasin";
    lk 65 – "Et Eero on varem vihikust mõned lehed välja tõmmanud", õige on: "Et Eero oli varem vihikust mõned lehed välja tõmmanud";
    lk 65 – "lõppeks", õige on: "lõpeks";
    lk 65 – "enne kui kärbse tabad", õige on: "enne, kui kärbse tabad";
    lk 65 – "kahte kärbest küll", õige on: "kaks kärbest küll";
    lk 65 – "ja aina vahtisid lapsi", õige on: "ja nad aina vahtisid lapsi";
    lk 65 – "püsimatuteks", õige on: "püsimatuks";
    lk 65 – "on võtnud sussid ja sokid jalast", õige on: "on sussid ja sokid jalast võtnud";
    lk 66 – "käseb", õige on: "käsib";
    lk 66 – "ämblikut", õige on: "ämblikku";
    lk 66 – "suu kinni panna ja Villel sokid jalga panna", õige on: "suu kinni ja Villel sokid jalga panna";
    lk 66 – "ujumiskursused diivani peal", õige on: "diivani peal ujumiskursused";
    lk 66 – ""Nukitsamehe" tagant, sest", õige on: ""Nukitsamehe" tagant välja, sest";
    lk 66 – "mõnd aega veel /.../ sõnavahetust peal", õige on: "veel mõnd aega /.../ sõnavahetust pealt";
    lk 67 – "naabriõue kõutsi", õige on: "naaberõue kõutsi";
    lk 67 – "poisid kleebivad märja lumega kogu aknaklaasi ta ees kinni", õige on: "poistekamp märja lumega kogu aknaklaasi ta ees kinni kleebib";
    lk 68 – "nagu nüüd." ja "Ja mis", õige on: "nagu nüüd." [tühi rida; taandrida, uus lõik] "Ja mis";
    lk 68 – "olla võiksid: näiteks /---/ läksid kord", õige on: "olla võisid: näiteks läksid /---/ kord";
    lk 68 – "hoidma redelit", õige on: "redelit hoidma";
    lk 68 – "kas või näiteks edevus", õige on: "kasvõi näiteks edevus";
    lk 69 – "tegi teda", õige on: "tegi ta";
    lk 68 – "kassi pidaja", õige on: "kassipidaja";
    lk 68 – "oleks teinud vea", õige on: "teeks vea";
    lk 68 – "ole kes ise tahad", õige on: "ole, kes ise tahad";
    lk 70 – "need on ka ühed pärsia kassid", õige on: "need olevat ka ühed pärsia kassid";
    lk 71 – "ja siis sa veel lugesid /.../ ja seletasid"; õige on: "ja siis sa veel lugesid /.../ ning seletasid";
    lk 71 – "Ilvese-Prints", õige on: "Ilves-Prints";
    lk 71 – "appi ei tule", õige on: "appi ei lähe";
    lk 72 – "hakata kassiarstiks", õige on: "kassiarstiks hakata";
    lk 73 – "vist kavatses", õige on: "kavatses vist";
    lk 73 – "kui ema tuli koju", õige on: "kui ema koju tuli";


    lk 73 – "valge näo ning valgete käppadega ning viimasena", õige on: "valge näo ja valgete käppadega ning viimasena";
    lk 75 – "tahtis ronida plankaia vahelt läbi", õige on: "tahtis plankaia vahelt läbi ronida";
    lk 75 – "vaadata plankaeda", õige on: "plankaeda vaadata";
    lk 75 – "meenutavad, kuidas talvel tuli Ville koolist, kolm kassi sabas, meenutavad, kuidas nad tahtsid leiutada kassilõhnadeodorandi ja peletada sellega hiiri", õige on: "meenutavad, kuidas talvel tuli Ville koolist, kolm kassi sabas ning kuidas nad tahtsid leiutada kassilõhnadeodoranti ja sellega hiiri peletada";
    lk 75 – "kergem oleks hõõruda /.../ kassiga üle, kui kass vaid lubaks. Nüüd oleks hea saada kusagilt kassilõhnavastast deodoranti...", õige on: "kergem oleks /.../ kassiga üle hõõruda, kui kass seda vaid lubaks. Nüüd oleks hea saada kusagilt kassilõhnavastane deodorant...";
    lk 76 – "või kohtuvad esmakordselt pärast sügist", õige on: "või pärast sügist esmakordselt kohtuvad";
    lk 76 – "kastis maas", õige on: "maas kastis";
    lk 77 – "Sammalhabe habe", õige on: "Sammalhabeme habe";
    lk 77 – "veel üks kass", õige on: "üks teine kass";
    lk 77 – "ajab tolle minema", õige on:"ajab ta minema";
    lk 77 – "rünnata kassipoegi", õige on: "kassipoegi rünnata";
    lk 77 – "kas sa siis ära ei tundnud", õige on: "kas sa siis teda ära ei tundnud";
    lk 77 – "oma lemmik Valgenäo hammaste vahele ja tassib...", õige on: "oma lemmiku, Valgenäo, hammaste vahele ja tassib ta...";
    lk 77 – "ja annab need", õige on: "ja annab nad";
    lk 77 – "talve läbi /.../ mitte talve", õige on: "talv läbi /.../ mitte talv";
    lk 77 – "suvi läbi, sügise läbi", õige on: "suvi läbi, sügis läbi";
    lk 77 – "mis kassikarjasse puutub, siis teaduslik rühmitus "Ilves & Kiisu" avastas /---/", õige on: "mis kassikarja puutub, siis avastas teaduslik rühmitus "Ilves & Kiisu" /---/".

    Tagasi mu kodulehele