("Eesti Kirjanikkude Liit 75" (koost. Ülo Tuulik), 1997, lk 150 )
VALERIA RÄNIK (kodulehekülg):
1. Loov inimene on tihti üksi, eriti neil aegadel, kui ühiskond ei soosi loovust. Kirjanike Liitu kuulumine võimaldab mulle eelkõige ühtekuuluvustunnet inimestega, kellel on küljes sama "veidrus", st vajadus kirjutada. Paljud Kirjanike Liidu liikmetest on mulle inimesena lähedased, paljude Kirjanike Liidu liikmete vastu tunnen sügavat austust. Nende aastate jooksul, kui olen tundnud end igalt poolt välja tõrjutuna, on mõned Kirjanike Liidu liikmed ja töötajad, eriti vanemad inimesed, olnud mu vastu viisakad ja abivalmis, asendanud mulle kadunud sõpruskonda ning koguni perekonda, sest peale oma laste olen neil aastatel vajanud ka hoolitsevate kas omavanuste või vanemate inimeste seltsi, võimalust vahetevahel nendega vestelda. Väga head võimalust selleks pakkusid Tartu Kirjanduse Majas korraldatud salongiõhtud.
2. Kirjanduse ja kirjaniku roll praeguses ühiskonnas näib mulle olevat sama mis nõukogude ajalgi. Praegugi on teemasid, mida ajakirjandus (koguni teadus) ei oska või ei julge puudutada. On asju, mille mainimist inimeste alateadvus ei salli. Kirjanik ei ütle kõike otse välja nagu ajakirjandus, kirjanik ei hakka inimesi avalikult ravima nagu psühhiaater, kirjaniku sõnum on teist laadi, seega ta mõjub. Igas ühiskonnas midagi vajatakse, iga ühiskond on millegi poolest paheline. Inimene on alati paheline, nii et tööd kirjanikele jätkub. Kirjanikke on alati peetud hulludeks, kirjanik on aga oma meelest üks terve mõistusega inimene hullude seas. Hullukspeetuna saab ta paljugi andeks. Kirjandus on võimeline kaitsma tõelisi väärtusi, olles kas või viimane kaine mõistuse kants ühiskonnas.
3. Kirjanike Liidu ülesanne nüüd ja tulevikus on kaitsta kirjanike õigusi. Olla vabakutseline on suurepärane võimalus. Vabakutselist ei peeta enam lausa tööpõlguriks, kuid Kirjanike Liit peab veel rohkem seisma selle eest, et kirjanik ei jääks nälga ja saaks ennast ravida, saaks avaldada oma teoseid ja kasvatada haritlasteks oma lapsed, sest haritlane kui liik näib olevat väljasuremise piiril. Kirjanike Liit võiks proovida aidata kirjanikul leida loomingulist laadi tööd, kui kirjanik just ise ei kipu pühkima tänavaid. Teine ülesanne on kaitsta kirjandust ja kultuuri grafomaanide ning teiste auahnete, saamahimuliste, intriigilembeliste kirjutajate eest. Kirjanike Liit peab üritama esindada ju toetada tõelist kirjandust.