(nr 4 jaanuar 2013, lk 15)
("Asjadest olulisem on elav elu")
(Iseolemine)
Kui küsitakse, mis on mulle oluline just praegu, jään vastuse võlgu, sest iga päev tundub täiuslik. Olen iseenda tööandja: ise otsustan oma raamatute teksti ja kujunduse üle, teen oma arvutis kõik tehnilised tööd ja saadan valmisfaili trükikotta. Nõnda on ilmumas juba üheteistkümnes raamat. Kauplustes saavad need ruttu otsa ja mul tuleb kirjasaatjad muudkui Apollo.ee netipoodi suunata – ilmselt vajaks mu "kirjastus" ka reklaamiagenti. Palka ma endale ei maksa, kuid oma vajaduste ja soovide rahuldamiseks olen alati saanud mõne raamatu müügitasu, stipendiumi, toetuse, honorari, tellimuse. Minu õnn, et mul pole huvi asjade vastu, tahan näha elavat elu. Otsin ja leian alati mõne silmarõõmu ka linnaloodusest.
(Öö)
Olen lapsed üles kasvatanud, see oli ilus aeg. Ka iseseisvat elu kujundan enda jaoks meeldivaks. Oluline on, et ma ei tegele millegagi, mis mulle huvi ei paku. Pärast poegade omaette kolimist pole mul näiteks pliidi juurde enam asja. Ma pole seotud kindlate kellaaegadega ja tohin ööd-päevad segi ajada nii kauaks nagu mulle loomulik tundub. Öö ongi mu parim aeg, olen ma arvuti ees, linnas või looduses. Päevaseks muutun siis, kui keegi tuttav või tundmatu (lugeja, nõu- või abivajaja) minuga kohtuda tahab.
(Üksindus)
Ise ma ilma tungiva vajaduseta oma seltskonda kellelegi ei paku. Mulle oli lapseeas tugevalt sisestatud, et mitte keegi mind kuskil ei oota ja pole vaja teisi segama tulla. Miks ma sellest programmist vabanema ei kiirusta? Teadmisest, et keegi pole mind siia maailma kutsunud, on mulle alati kasu olnud. Tulin omal soovil ja tekitasin endale koha. Olen harjunud oma elus kõik ise tegema ja kahtlusi, kas ma ikka hakkama saan või mida inimesed ütlevad, olen kogenud seetõttu palju harvemini kui teised. Inimestest paeluvad mind arenemisvõimelised, kes elavad silmad lahti ja on endaga avameelsed, ei varju maharahustavate pettekujutluste taha.
(Internet)
Internet on ammendamatu ja kuna keeled pole takistuseks, saan nii iseenda kui oma raamatute jaoks infot rohkem, kui ümber töötada suudan (kui ma vaid saaksin endale teisiku tekitada!). Kui töö on põnev, ei teki väsimust. Ei märka, kuhu ööpäevad kaovad. Paariks minutiks tulen Facebooki, et sõprade postitustele mõni "meeldib" lisada, aga telesaateid ei jälgi üldse.
(Jala käimine)
Kui ma arvuti ees ei istu, siis tegelen oma harrastusega, milleks on jala käimine. Alles viimasel ajal tutvusin linnatranspordiga, sest käin aeg-ajalt lapselast hoidmas. Kui väga kiiret pole, eelistan ise kohale jõuda – et keha rooste ei läheks ja oleks järgmiseks paarikümnekilomeetriseks metsaretkeks alati valmis. Kõndides – eriti looduses – tajun energia liikumist maa ja taeva vahel, läbi minu. Siis armastan kõiki ja kõike ning kõiksus armastab mind. Õpin seda tunnet ka linnas alles hoidma, inimestele üle kandma.
(Loodus)
Metsad, loomad ja salapärased paigad, kus mulle kolada meeldib, on suur omaette teema. Käiksin looduses rohkemgi, kuid minu kiisud ei salli seda. Võtsin kassid oma poegade soovil, nüüd on need täiesti tubased loomad vaid minu hooldada. Minu seltskond on nende kogu maailm. Kuidas saaksin lepitada nad sellega, et nad on ainult pool minu maailmast?
*
(Sulgudes on toimetuse pandud pealkirjad)