Lisa A. Drikung Bhande Dharmaradža elulugu

Oled vadžratantsu kehastus,

oled Kolme Kalliskivi kolm saladust,

oled valduse kirjeldamatu toime,

oled Võiduka õpetused ja kogu olevuse vabastaja.

Kummardan su ees Döndrub Tšokji Gjalpo.

Trinlei Döndrub Tšögjal (Dharmaradža) on suure Drikung Dharmakirti uuestisünd, kes sündis puu-ahvi (1704) aasta kuukalendri kuuloomise 25-nda päeva hommikul Jangis. Tema isa nimeks oli Dresai Ngödrup Taši ja ema oli Namjom. Tema sündi saatsid paljud heaendelised märgid ning tema sündimise päeval oli Drikungi piirkonnas näha vikerkaari ja taevast sadas lilli.

Kõiketeadev Kontšok Trinlei Sangpo, Drikung Kjabgon Tšetsang Teine, kes on kuulus läbi kolme ilma, oli eelnevalt saanud sellest sünnist selge ja häiretest vaba ilmutuse ning teinud selle kohta üksikasjalikud kirjalikud märkmed. Andes oma juhised ja nõuanded, läkitas ta tšöppön Tšöjor, tsörpon Bukge nimelised mungad koos veel kahe mungaga tulkut otsima. Neli munka reisisid lõunasse Jangi ning otsisid sealt paljudest paikadest. Seejärel läksid nad Laphiri, mis oma omadustelt ja erisustelt sobis Kontšok Trinlei Sangpo poolt kirjeldatutega. Kui siis otsijad kuulsid, et Ngödrup Tašil oli sündinud eriline laps, siis mindi koheselt asja uurima.

Laps, kes oli siis veel vaid mõnekuine, rõõmustas, kui nägi otsijaid ning mungad veendusid kahtlusteta, et tegemist oli uuestisünniga, keda nad otsisid. Mungad läksid tagasi, et ajast ette kanda, tagasiteel arutasid nad asja Takšam Tertöniga, kes kinnitas lapse isiku. Mungad jõudsid tagasi Drikungi ning kandsid kõigest juhtunust Kontšok Trinlei Sangpole ette. Kontšok Trinlei Sangpo kinnitas, et tulku on tõepoolest leitud ning andis munkadele Amitajuse kuju, koos paljude annetuste ja õnnistuskuulikestega ning saatis nad tagasi Jangi. Peagi jõudsid mungad tagasi Laphiri. Ühel heaendelisel päeval nimetasid nad lapse Kontšok Trinlei Döndrub nimeliseks ja andsid talle üle kuju ning muud kingitused ning tegid pika eluea palveannetuse.

Seejärel läkitas Kontšok Trinlei Sangpo seitse saadikut, kelle hulgas olid laama Trinley Wangtšuk ja drönjer Rintšen Urgjen, koos täieliku Kangjuri kogumiku ja suurte rikkustega, last ära tooma. Saabudes Laphiri pakkusid nad kõike seda lapse isale, kuid viimane keeldus lapse loovutamisest ning nii jäi asi mõneks ajaks venima. Ooteajal külastas lähetus viie jidami pühamut Gjaltangis, Döndrupi Lingi kloostrit ja Kongtse Rawat.

Saades lõpuks isalt loa viia laps enestega, alustasid nad esimese kuu esimesel päeval reisi tagasi Kesk-Tiibetisse. Olgugi, et poiss oli vaid kuue aastane, valdas ta juba veatult tiibeti keelt ning oli võimeline andma darmaõpetusi. Teekonna jooksul nägi ta Guru Padmasambhava ja teiste valastusolevuste imepäraseid nägemusi, külastati Tšamdot ning paljusid teisi paiku Nangtšenis. Nagu tema eelkäija Dharmakirti oli ennustanud, avas tulku Lawa Gangtšiki salapalee. Seejärel reisiti läbi Jangi, Pangtšiki, Wanak Goni ja muude paikade. Drikung Thilist ja Jangrigarist[27] saadeti neile vastu suured tervituslähetused, saadetuna viimastest, mindi Trolungi paleesse. Näha võis vikerkaari ning taevast sadas lilli.

Üheksanda kuu kolmandal päeval võtsid Kontšok Trinlei Sangpo peaõpilane Hlotrul Tšokyi Gjatso ja peakirjutaja Namgjal Horpon Sonam Wangtšuk koos teiste vanemate laamade ja juhtkujudega noore uuestisündinu vastu Sateni Ülimas Vadžrapalees, tervitades teda vimplite, päevavarjude ja muusikaga, mis võinuks olla samaväärne jumalate rikkusele. Kaks laamat (Kontšok Trinlei Sangpo ja Drikung Dharmaradža) kohtusid kui isa ja poeg ning suundusid seejärel Drikungi Thilis olevasse Jangtšup Lingi, et viia võrreldamatu isand Džigten Sumgöni, Ratna Šri, kuju ees, mis kui soovetäitev kalliskivi, läbi juukselõikuse tseremoonia. Noore laama nimele lisati nii Tšökji Gjalpo[28] tiitel. Tšökji Gjalpo tegi suured annetused külastades Serkhang Dzamling Gyen pühamut, selle kaitsjate kabelit ja teisi pühamuid, samuti tegi ta munkade kogukonnale suure annetuse.

Seejärel asus Tšokji Gjalpo õpingute kallale ning omandas ruttu kõik tiibeti keele lugemis- ja kirjutamisviisid. Oma saatjatele meenutas ta spontaanselt lugusid sellest, kuidas Buddha ühes oma eelmistes eludes bodisatvana oli annetanud oma ihu ematiigrile ning sellest, kuidas ta ise oli viisusihu kujus olnud kohal Vasekarva Mäel[29] , sellest kuidas ta sündis oma emas ning kõik, kes seda kuulsid said liigutatud.

7-aastaselt andis Tšokji Gjalpo noviitsieelsed tõotused Köntšok Trinlei Sangpole. Pärast seda, aja kuludes, oli ta kaaslaseks Hlotrul Tšöki Gjatsol, Taklung Wojo Tulkul, Pelri Tullcul ja paljudel teistel suurolevustel ning õppis isand Džigten Sumgöni sügavaid õpetusi mahamudra viietisest süvateest ning kõiki varasemate suurte meistrite õpetusi. Ta sai arvukalt õpetusi ja väeülekandeid: Vadžra Maala, Ngoki[30] seitsme mandala, Tšakrasamvara kolm pärimust (Kuipa, Nakpopa ja Drilbupa) ning mitmeid neljakäelise Mahakala väepühitsusi. Samuti õppis ta suurte tertönide Njang, Sangje Lingpa, Karma Lingpa, Ratna Lingpa, Jatsönpa ja teiste õpetusi. Selliselt sai ta loendamatuid õpetusi ja ülekandeid nii vanadest kui ka uutest õpetusliinidest. Lisaks õppis ta pähe Drikung Kagjü kloostrite riituskorra ja tantsustiilid, joonistusviisi ning lausumiskombed. Samuti õppis ta luulet ning India ja Hiina astroloogilisi raamistikke. Ta omandas kõik tavateadmised veatult.

Vesimao Saga Dawa[31] kuul läksid isa ja poeg Lhasasse, et seal kohtuda Jowo Šakjaga ning annetamaks talle kuldlehti pühakujude tarvis. Koos tehti suured võilampide, khata ja muud annetused ning lausuti jumitu innustuse palveid. Samal ajal tegi Tšökji Gjalpo kuuenda dalai laama valitsejale juukseannetuse ning sai Köntšok Döndrub Rintšeni nimetuse. Lhasast reisis ta Drikung Thili ja Ješe Tsogjali aastatepikkuse darmaharjutuse asukohta Terdrom Tsokhangi. Saabumisel tervitas teda viievärviline vikerkaar, mida nägid ka kõik kohalolijad. Seehärel läks ta Tsewa Sateni, kuhu jäi mõneks ajaks. Hobuseaastal kogunesid paljud valitsuse vahetuse tähistamiseks Trolungi kloostrisse, sinna läksid ka nii isa kui poeg ning andsid suuri ja sügavaid õpetusi.

12 aastaselt puulamba aastal, läks Tšökji Gjalpo erinevate jidami harjutuste tegemiseks eraklusse. Tuliahvi esimesel kuul, võttis ta ette Jamantaka jidami harjutamise ning koges kõiki pärimusele vastavaid saave märke. Selle tähistuseks nikerdas Köntšok Trinlei Sanpo punasest ja valgest sandlipuust Buddha, kuueteistkümne arahati, kaheksa Mahakala tuleku ja muud kujutised. Tšokji Gjalpo nikerdas Jamantaka ja kaaslanna ja saatjaskonna ning tüüne ja raevuka Manjušri kujutised. Kõik see tehti filigraanselt ning tulemus oli kujutlematult ilus.

Sama aasta kuuendal kuul võttis Tšökji Gjalpo ette Terdromi palverännu. Kui ristsõltuvuse ja heade ennete olud oleksid klappinud, siis oleks tema eluiga pikenenud 76 aastani ning ta oleks avanud terma. Paraku tekitas tema kaaslane Gelong Do Dordže talle takistusi, mille tulemusel vana ja uute pärimuste pühakohtade külastamine muutus pahaendeliseks ning uute avamine sai võimatuks. Tšökji Gjalpo läks rangesse nädalasse eraldusse ning selle kümnendal päeval andis sa suurele hulgale kogunenud inimsetele malbe Guru Rinpotše väeülekande. Seejärel naases ta Tsewasse.

14-aastaselt tulilinnu aastal, andis ta noviitsmunga vanded khenpo Köntšok Trinlei Sangpole ja loppön Hlotrul Tšökji Gjatsole. Pärast seda anti talle suure kogunemise käigus täielikult edasi Njangi õpetusliini Kaheksa Heruka väeülekanne ja õpetused. Samuti anti talle edasi Laama Gondu õpetused ja väeülekanded koos darmaravi harjutuse juhistega. Peagi pärast seda tungisid Džungaaria mongolid[32] Tiibetisse ning Tšokji Gjalpo reisis Lhasasse.Džungaarlased purustasid Dordže Draki, Mindröllingi ja Dranangi kloostrid, tappes palju laamasid ning põhjustasid suure segaduse. Siiski tänu isa ja poja võrksatele õnnistustele, jäi Drikung Kagjü purustustest puutumatuks.

Maakoera aastal pöördus Tšokji Gjalpo tagasi oma kloostrisse. Kontšok Trinlei Sanpo tervis hakkas halvenema ning Tšokji Gjalpo viibis kaitseks tema kõrval ning palvetas tema pikaaelisuse eest. Pärast Kontšok Trinlei Sanpo surma juhtis Tšokji Gjalpo tema tulematuse korraldust ning kutsus seoses sellega kokku palju suuri laamasid, kes korraldasid riitused, mis edukalt läbi viidi. Eriti pakkus lohutust ning oma igakülgset abi Šabdrung Tšodrak Lungkarist. Šabdrung Tšondrea kinkis Tšokji Gjalpole dzikyimist[33] valmistatud noorusliku Manjušri kuju, mis oli olnud harjutustes eriliseks toeks Loppon Prabahastile[34]. Samuti andis ta talle seitse järjestikust elu brahmanina sündinu koljuluust tehtud tassi. Mõlemad esemed oli termadena avanud Tšoje Lingpa.

Sellel perioodil oli Tšökji Gjalpol uneolekus Kontšok Trinlei Sangpo nägemus, kus viimane kandis talle üle Kaheksa Heruka täieliku väeülekande. See oli enne sellest, et ta hiljem paneb aluse selle harjutuse druptšenile. Sama aasta kümnenda kuu 23-ndal päeval asus Tšokji Gjalpo isand Džigten Sumgöni valitsejana kuldsele troonile Layel Thagis Jangtšub Lingis. Maasea aastal lõpetas ta töö Kontšok Trinlei Sangpo hõbestuupa kallal ning munkade kogudus õnnistas selle sisse Tšakrasamvara sadana ettekandes. Samuti püstitas ta kuju Trolungis, mis sama moodi sisse õnnistati. Pärast seda, olles uneolekus, ilmus Kontšok Trinlei Sangpo uuesti oma viisusihus ning Tšokji Gjalpo küsis, et ega nende toetuste sisseõnnistamisel ühtegi viga ei tehtud. Tšokji Gjalpo rahulduseks, kinnitas Kontšok Trinlei Sangpo talle, et kõik oli saanud tehtud korralikult.

Seejärel õppis Tšokji Gjalpo Tšodže Depa Lumpa juhendamisel kahte sanskriti kirjasüsteemi, kalapat ja tsandrapat ning piisas vaid esitlusest, ta omandas need lennult. Täitmaks Kontšok Trinlei Sangpo soovi, pani ta raudlinnu aastal Jangrigaris aluse Dharmakirti poolt loodud jidam Tsogu druptšenile.

Seejärel, kaitsmaks Tiibetit Džungaaria rüüsteretkede eest, tuli hiina keiser Kāngxī [35] Tiibetisse. Tšokji Gjalpo kohtus temaga Tsar Sungthangis, kus valitsejad vahetasid austuse märgiks kingitusi. Peatselt pärast seda, saabus Lithangist kuuenda dalai laama taaskehastus ning Tšokji Gjalpo kohtus temaga Radrengi orus Lungsho maanteel. Tšokji Gjalpo oma saatjatega andsid dalai laama tervituseks võimsa riituse ning seejärel reisiti üheskoos läbi Phenjuli Lhasasse. Tšokji Gjalpo tegi palju annetusi ka dalai laama troonipidustustel. Seejärel naases ta Drikungi.

Raudpühvli aastal reisis Tšokji Gjalpo läbi Lhasa Drepungi, kohtumaks dalai laamaga ja tegemaks pika eluea annutusi ning arutlemaks temaga nelja silma all ja vahetult. Lhasas viibimise ajal kohtus ta paljude hiinlaste, mongollaste ja tiibtlastega, kelle meeleheaks ta andis õpetusi vastavalt igaühe isiklikule soovile. Pärast pöördus ta taas tagasi Drikungi.

Džungaaria ülemvõimu ajal katkes Shinje ja Sotor pöörderiituste järjepidevus ning need olid aegamööda unustusse vajunud. Vesitiigri aastal taastas Tšokji Gjalpo riituste toimetuskorra endise jõu. Jangrigaris oli kloostrikord alla käinud. Oma veendumuse tõttu, et Buddha õpetuste lätteks on vinaja ning eriti, kuna isand Džigten Sumgön oli kiitnud kõlbluskorra tähtsust, karmistas Tšökji Gjalpo korda Jangigaris, kasutades selleks nii rahulikke kui ka raevukaid võtteid. Ta julgustas munki õppima, süüvima ja mediteerima järgides kümne voorusliku tegevuse õpetusteed. Kloostrite tarbeks kogus Tšökji Gjalpo pühapilte, erinevaid riitussimbleid Horist, brokaati, siidi ning muid hinnalisi asju. Iga aasta ta annetas neid kloostritesse kogustes ja kvaliteedis, mis on väljaspool tavainimeste ettekujutust. Puudraakoni aastal ta tellis Drikung Kagjü kuldliini hoidjaid kujutavad kolmkümmend üheksa tankat ning lõpetas Dharmakirti poolt alustatud Džongsar Tashi Tsuki ehituse. Seejärel korraldati põhjalik sisseõnnistamine.

Olgugi et Terdromi varasema külastamise aegu ilmusid pahaendelised olud, oli alles võimalus, et õnnestub avada salakohti, eriti just Urgjeni koobast. Kui ta saatis mõned mungad otisma teed nendesse kohtadesse, oli Gelong Dode öelnud, et pole mingit teed, mida minna, ning sellest sai takistus nende otsingutele. Antud aastal oli Tšokji Gjalpo hiljem läinud Terdromi ning kantuna veatust innust külastanud enamikke vanadest ja uutest pühapaikadest. Jõudnud ühe uue pühapaigast mäe tippu, ilmus vikerkaar ning kõik kohalolijad võisid kuulda Mahakala koopast tulevaid trummilööke. Tšokji Gjalpo ise koges Milarepa, Taara, Džambala ja teiste valastusolevuste ilmutusi ning ta näitas paljusid isetekkelisi kujutisi, mis olid ilmunud sinna pühapaika.

Astmekuti reisis ta ümber mäe ning jõudis nii Tsa-Uk nimelise hunnitu eraklani. Dordže Lokari koopas olid isand Džigten Sumgöni jalajäljed mattunud läbi aegade kogunenud prügi alla ning inimesed ei näinud neid enam. Tšokji Gjalpo leidis nad kõik ning näitas oma kaaslastele. Terdromis ja Tsa-Uk-is korraldas Tšokji Gjalpo seltskond pika eluea harjutuslaagrid.

Puumao aastal, kuuenda kuu neljandal päeval, ajal kui isand Buddha õpetas Nelja Ülevat Tõde, alustas Tšokji Gjalpo arvuka saatjaskonnaga reisi põhjakaarde Taklungi, Jangpatšeni ja teistesse pühapaikadesse. Saga Dawa kuu kaheksandal heaendelisel päeval andis ta täisordinatsiooni vanded Trewo Rinpotšele, Jangtšup Nyingpole. Seejärel vahetasid laamad teineteisega väeülekandeid. Tšokji Gjalpo külastas pärast seda Saphu Lungi suurt pühapaika ning Tašaki eraklat.

Olgugi, et isand Džigten Sumgöni peamine süviharjutus oli olnud Tšakrasamvara, oli seda tegevate inimeste arv tema aegadest arvates vähenenud. Pidades seda silmas, koostas Tšokji Gjalpo selle sadana lühendatud versiooni ning pani harjutusele uue aluse. Sellel ajal sai Tšokji Gjalpo loendamatuid annetusi, andis palju õpetusi ning jagas vara vaesuses olijate leevenduseks. Sügisel naases ja Jangrigari Drikungis. Seal ta andis omakorda tugevust juurde harjutamise kolmele liinile ning pani aluse neljateistkümnenda ja viieteistkümnenda päeva sojongile.

Maa-ahvi aastal, kui Ü-Tsangis kerkisid probleemid, läks Tšokji Gjalpo kohe Kongposse, kuid naases sealt ruttu. Peagi sündis Kongos Orongi perre Trinley Sangpo taaskehastus. Tšokji Gjalpo tunnetas seda selgelt ning saatis Gelong Tšojori tulkut otsima. Laps tunnistati ilma ühegi ekseta, kuid Onpo Hla Sithar ja Solpong Leksang vaidlustasid tunnistamise ning paljud inimesed sattusid maaradest aetud segadusse. Asi viidi välja kohtuni. Darmakaitsja ettekuulutaja sõnade väärtõlgenduse tõttu, tunnistati Hlasi poeg ekslikult tulkuks, millest tõusid suured vaidlused. Selline olukord viis Tšökji Gjalpo Lhasasse valitsejaga kohtuma ning ta esitas juhtumi üksikasjad ning sai loa urnitseremoonia korraldamiseks Jowo Rinpotše[36] ees. Esimese nimena kerkis urnist Orongi poja oma, kes oli ekseta taaskehastuseks. Teine nimi oli ühes kauges paigas oleva kandidaadi nimi. Kolmanda kandidaadi nimi, kelleks oli Hlasi poeg, ei ilmnenud aga üldse. Nii lõppes kõik hästi.

Selleks, et elustada ja kasvatada vana tõlkekooli salamantra pärimust ning samuti kasvatamaks tiibeti inimeste õnnetunde aluseid ning pöörata ära sõdade alged, pani Tšökji Gjalpo aluse Jangrigaris peetavale Njangi Kagjü Dešek Dupa druptšenile. Ta määras mandala ehituskäigu korralduse, maskide valmistuse, vajalike ainete kogumise ning koostas vajalikud tekstid. Nii tõi ta kasu Ningma õpetusliini õpetustele.

Peagi pärast seda, läksid Jangrigari endine kloostriülem Gjalse Trinlei Tsedak koos paljude teistega tagasi tooma Köntšok Trinlei Sangpo tulkut. Maalinnu aasta üheksandal kuul saabusid nad takistusteta tagasi Drikungi. Täis suurt rõõmu kohtusid isa ja poeg Tsewas. Isand Džigten Sumgöni kuju ees Drikung Thilis, korraldati esimene juukselõikuse riitus. Toona oli tavaline komme, et usuriituste ajal inimesed sõid liha. Tšökji Gjalpo pidas seda mittekohaseks, eriti pika eluea palvete lausumise ajal ning paljus kõigil vähendada oma kiinet sellese kombesse. Seejärel andis ta kõik Drikung Kagjü õpetused ja väeülekanded, nii tavalised kui ka ebatavalised, edasi noorele tulkule. Lisaks sellele, nii isa kui ka poeg said palju õpetusi ja väeülekandeid Hlotrul Tšökji Gjatsolt.

Enne Džungaaria okupatsiooni oli Trolungi klooster edukalt pidanud Kagje, Mahakala, Trotšu ja Guru Drakpo tormaviske kombestikust. Puutiigri aastal määras Tšokji Gjalpo õpetajad, kes pidid need pärimused taastama. Sarnaselt korra kõvendamisele Jangrigaris, hakkas Tšökji Gjalpo laitvalt rääkima munkade alkoholikasutusest, olgugi et väideti, kustkui viina keetmine eemaldaks selle halvad mõjud. Tormade õnnistamiseks kasutatava nektari valmistusest rääkides, keegi ei suutnud sedagi korralikult teha, sest mõttekooste pimestuste tõttu oli toimunud saave üldine mandumine. Kuna isand Džigten Sumgön oli öelnud, et saavega olevusele pole veel, õlul ja piimal mingit vahet, siis Tšokji Gjalpo seadis sisse piima, tee või puhta vee kasutuse nektari valmistusel ning õpetas, et alkoholil pole mingit otstarvet.

Tšökji Gjalpo tegi erakluses palju kordi Jamantaka, Tšakrasamvara, Kalatšakra, Jangsabi ja darmakaitsja Atši harjutusi ning jõudis kõigi märkide ja saaveteni, mida vastavates tekstides mainitakse. Kord, tehes erakluses pika eluea harjutust, sai ta nägemuse vikerkaarest ümbritsetud Guru Rinpotšest ja Trisong Detsenist.

Iga kuue aasta tagant toimus Jangrigari ja Drikung Thili kloostrivalitsejate vahetus. Sellistel puhkudel oli Tšökji Gjalpol kombeks esitada harjutajatele isand Džigten Sumgöni sügavaid õpetusi, viietise mahamudra õpetustee, Naropa kuue jooga ja Džogtšeni Jangsabi liini õpetusi ning teisi juhiseid. Nende õpetuste tulemusel tekkis palju järgijaid, kes heitsid endalt täielikult kiinde maisesse elusse, eriti võiks nimetada Gampo Tulku, Kunzang Ngedön Wangpo, kõiketeadva Drukpa Kagjü Trinlei Shingta, Katok Rigdžin Tsewang Norbu, Pawa Dordže Tsuklaki nimesid ja teisigi. Need suurolevused said Tšökji Gjalpolt paljudel kordadel väeülekanded ning vana ja uute õpetusliinide õpetusi. Do-Me Tongkhoris tegi Sara Tšoje Tšökji Gjalpole varaannetusi, mis võrreldavad Vaišravana[37] rikkustega.

Tšökji Gjalpo maalis kord ka ühe Kagje Dedu thangka, millel olid vaated ka tema enese tuleviku eludesse Paljung Atima jt kehastuses. Samuti tellis ta punasest ja valgest sandlipuust nikerdatud kahteteistkümmet Buddha tegu kujutavaid kujusid. Tellimuse teostaja puumeister Lujin alustas tööd nende kallal, kuid suri ning töö jäi lõpetamata.

Jangis, Laphiris rajas Tšökji Gjalpo uue, Thubten Dargje Ling nimelise, kloostri, mis antud biograafia kirjutamise ajal [18. või 19. saj.], endiselt õitses. Lisaks, hoidmaks Buddha õpetuste järjepidevust ning toetamaks kahte kogumist, otsustas ta rajada Trolungi pühamu, mis oleks oma piltides ja viimistluses täiuslik. Maahobuse aasta heaendalise kuu heaendelisel päeval peeti põhjalikud ettevalmistusriitused ning seejärel ehitati kiiresti kahekorruseline kaheteistkümne sambaga pühamu. Ehitustööd lõppesid maalamba aasta esimesel kuul ning raudahvi aastal lõppes töö siseviimistlusega, mille hulgas maalid ja altaririiulid. Pühamus leidsid koha paljud pildid, millel seni polnud oma kohta. Raudlinnu aastal kutsus ta kokku palju tiibeti ja nepaali käsitöömeistreid ehitamaks halbade jõudude allutamiseks Valastuse stuupat ja Imede stuupat, samuti Kooskõla stuupat elujõu õnnistuse saamiseks. Neist iga oli poole korruse kõrgune, valmistatud kullast ja hõbedast, kaunistatud vääriskividega ning kauni kujuga. Stuupad paigutati Hlundrub Dordže kabelisse, kus Tšökji Gjalpo neid palju kordi sisse õnnistas.

Veekoera aastal kutsus Tšökji Gjalpo taas käsitöömeistreid, kelle juhiks oli Doršing, samuti ka kõiki neid, kes olid osalenud eelnenud stuupade ehituses, et püstitada Suure Pühaku, kolme ilma ehte, õnnistuste valingu kujutis. Koos oma päevavarju ja trooniga oli sellel kaks korrust kõrgust. Selle imelise kujutise, mille vaateviivust piisab eheda harduse tekkeks, püstitamiseks kasutas Tšökji Gjalpo kolmtuhat tükki kulda ja kuussada hobusekoormat vaske. See paigutati Mingjur Dordže nimelisse kabelisse ning õnnistati korduvalt sisse keerukates riitustes koos Tšakrasamvara, Jamantaka ning malbete ja raevukate jidamide harjutustega. Veesea aastal lõid paljud samadest käsitöömeistritest kaasa kullast ja vasest kuueteistkümne arahati kujude loomises. Kasutades ära enam kui 700 hõbe sangi[38] ühikut, valmistas Tšökji Gjalpo seejärel Kontšok Trinlei Sangpo elusuurusest suurema kuju, mida kutsuti “Tähendust täis vaatamisväärsus[39]. Tšökji Gjalpo mungad Epa Norbu Tšöpheli juhtimisel panid kalliskividest ja siidipulbrist kokku Budhha 15-ne Šravasti imeteo kujutised ning ehitasid arahattide kujutiste kaitseks kaljukoopad. Imetegude kujutised paigutati Ogmin kabelisse ning arahatid Deden kabelisse. Kõik need õnnistati korduvalt sisse tantraharjutustega, mille hulk ääretu kui ilmameri.

13. rabjungi[40] tulihobuse aastal[41] võtsid mõned rikkad mungad Epa Gjaltseni juhtimisel taas ette Jujini lõpetamata tööd. Hiljem samal aastal, saadetuna heaendeliste lillede puistest, krooniti Köntšok Trinlei Sangpo tulku Jangtšub Lingis lõvitrooni suuremale istmele.

Trolungis pani Tšökji Gjalpo aluse darmakaitsjate tantsudele, lisades Beng Mahakala, Tsering Tšen-nga, Vaišravana ja teiste darmakaitsjate tantse. Sama aasta lõpus valmisid kaheteistkümne Buddha teo nikerdused.

Kui Kontšok Trinlei Sangpo veel elas, siis ütles ta korduvalt, et oleks hea ehitada Tšakrasamvara 62 jidami mandala mudel. Tegemaks tõeks tema soovi, ehitas Tšökji Gjalpo imelise detailsusega selle mandala nii välimise kui ka sisemised kujud. Teda abistanud käsitöömeistrid olid samad kui eelmisteski töödes. Mandala valmis draakoni aastal ning paigutati Ngongpa kabelisse ning õnnistati sisse.

Maamao aastal külastas Tsökji Gjalpot mahapandita Situ Tšökji Jungne, meistrid vahetasid üksteisega palju õpetusi ja väeülekandeid. Hobuse aastal haigestus Tšökji Gjalpo tõsiselt, kuid tervenes peagi.

Vastavalt Kontšok Trinlei Sangpo soovile, korraldati iga aasta kuuenda kuu kahekümne üheksandal päeval Trolungi kloostris Tsogu druptšeni riitus. Sellistel puhkudel tegi Tsökji Gjalpo alati munkade kogule suuri annetusi. Vesiahvi teisel kuul alustasid paljud tiibeti ja nepaali käsitöömeistrid, kellega hiljem liitus Dhanoshing, Drikungi liinilaamade kujude kogumist ja valmistamist, alates Vadžradharast, kaasa arvates jidamid ning darmakaitsjad. Kõik olid elusuurused ning valmistatud kullast ja vasest. Töö sai valmis Vesilinnu aastal ning paigutati Tšokor Dordže Njingpo kabelisse. Seejärel ehitas Tšökji Gjalpo kullast ja hõbedast jumalate ilmast laskumise stuupa[42] ja lootoskuhja stuupa[43]. Samuti püstitas ta Paljude Heaendaliste Uste stuupa[44], mis oli teistest veidi kõrgem ning hoidis eneses 62 Tšakrasamvara jidamit.

Lähtudes endelisust, püstitas ta seejärel Parinirvaana Stuupa asemel Täieliku Võidu Stuupa[45]. Pühamu peakujust paremale ja vasakule paigutati Amitabha ja Avaloketešvara kujud. Põhikuju oli kahe korruse kõrgune, tiibadel olevad kujud olid kumbki veidi kõrgemad kui korrus. Nende troonid ja seljatoed olid samuti valmistatud kullast ja hõbedast.

Puukoera aasta kolmandal kuul said kõik need tööd takistusteta valmis. Seejärel ostis Tšökji Gjalpo Lhasast Kangjuri ja Tengjuri täielikud trükid ning Dergest kaks erilise punase tindiga trükitud Kangjuri kogu. Seejärel voolis ta kiiresti punasest ja valgest sandlipuust 35 buda kujud ning samuti ka Devatšeni budamaa[46] kujutise. Üksteise järel ta avas nii vana kui ka uute õpetuste mandalad, kolm lätet, raevukad ja malbed jidamid, Jamantaka, Tšakrasamvara ja nii edasi, ning kõike seda õnnistati mitu korda kokkutulnute heaendeliste palvetega, mida juhatasid isa ja poeg. Kui käsitöömeistrid said oma töödega valmis, siis Tšökji Gjalpo tegi neile paljude kingitustega meelehead. Kõik kuue kabeli laed ja seinad said vooderdatud kangastesse ning olid sedavõrd värvikirevad nagu oleksid nad osa Hiina keisri varasalvest. Kõik kujutised olid riietatud veatuisse rõivaisse ja rätikutesse. Hiinast, Horist, Kašmiirist ja mujalt toodi loendamatu arv suurepäraseid võilampe. Lühidalt siis, seal anti ja võeti vastu palju kujutlematult ilusaid erinevaid annetusi.

Seega oli Tšökji Gjalpo saanud valmis kõige soovituga. Kui tema selles elus olevuse hüveks tehtu valmis sai, siis pandi tähele paljusid heaendelisi märke. Ta andis põhjalikku nõu kõigile oma õpilastele, sealhulgas ka Kontšok Trinlei Sangpo tulkule, rõhutas eriliselt seda, et kui talle pole võimalik kullast ja hõbedast stuupat püstitada, siis tuleb püstitada palju eri suurusega stuupasid Drkungi oru ülem- ja alamosadesse ning tema säilmed jagada laiali kõigi nende vahel. Ta ütles, et sellest tõuseb palju algeid darma levikule. Samuti osutas ta lootoslillele kui Dewacheni[47] kujutisele ning ütles: “Seal saan ma istuma. Kuna olen palvetanud ainitises tunnetuses, siis pole kahtlustki, et ma sünnin Dewacheni.

Seejärel, olgugi, et mingit haigust polnud avastatud, hakkas Tšokji Gjalpo tervis kaduma. Daga Sawa kuu kahekümne esimesel päeval, kui hommikupäikese esimesed soojendavad kiired puudutasid maad, lahtus tema sügav tunnetus dharmadhatusse ning piirkond täitus vikerkaartest ning muusikahelidest. Oli ka palju muid imepäraseid märke. Kahekümne üheksandal päeval põletati Tšökji Gjalpo pühad säilmed saadetuna suurest hulgast kokkutulnutest ning Jamantaka riitusest, mida juhatas nirmanakaija Tendžin Drodruk, Kontšok Trinlei Sangpo taaskehastus.

49-ndal päeval pärast parinirvaanasse lahkumist, püstitati eririituse ajal Trolungi Sajatuhande Säilme stuupa. Sama aasta lõpus viidi läbi eririitused ka Tsewas ning seejärel puusea aastal asetati Trolungi saali suur kullast ja hõbedast tehtud Tšokji Gjalpo kujutis. Kahest korrusest kõrgem hõbestuupa püstitati Drikung Thili suurele troonile. Samuti püstitati kuldne stuupa Kailašši. Kõik see sai tehtud kombekohaselt.

Tšokji Gjalpo järeltulijaks sai võrreldamatult hinnaline darmaisand Tendzin Drodrul ning tema põhiõpilaseks oli Gartrul Kontšok Tendzin Tšokji Njima, kes kandis sügavaid ja suuri Drikung Kagjü õpetusi, mis viivad küpsemisse ja vabanemisse. Kui isand Džigten Sumgön tuli tatagata Lurik Droni kujus, siis Gartrul sündis noorima printsina. Isand Džigten Sumgöni enese ajal, tuli ta põhiõpilase Gar Tšödingpa Šakja Peli nime all. Võiduka Ratna enese ajal tuli ta Tsangi laama Ngawang Dondrubi nime all. Võrreldamatu Tšogjal Phuntsoki ajal ilmus ta Tendzin Phuntsokina. Dharmakirti ajal kandis ta Tendzin Drakpa nime. Nii on teda tuntud paljude suurolevuste sünnikujus.

Gartrul Rinpotše sündis Nangtšenis.Ta sõlmis Tšokji Gjalpoga järgemööda nii upasaka, noviitsi kui ka täisordineeritu vanded. Ta sai Drikung Kagjü täielikud õpetused ning kõik suutrate ja tantrate teadmised. Ta oli isandate Tendzin Drodul ja Hlotrul Tšökji Gjatso kaaslaseks, jõudis kõigi nende õpetuste valdamisse ning vahetusse saavesse. Üheski hetkes polnud ta rikutud kaheksast maisest huvist. Hiljem sai temast Tšokji Gjalpo uuestisünni Tšokji Njima vadžrameister ning ta andis temale edasi kõik Drikung Kagjü õpetused, sealhulgas kaheksa Heruka juhised. Nii näitas ta üles piiritud lahkust selle darma õpetusliini vastu. Oli ka palju teisi, kes jõudsid kahe järgu täiusesse.



[27] Drikung Kagjü klooster Lhasast idas Drikungis, rajatud 17. saj. Thrinlei Sangpo poolt. Tähtsuselt teine peakloostri Drikung Thili järel (tõlk).

[28] darma kuningas (tõlk).

[29] (Tõlk. ) budaluse Tiibetisse toonud Padmasambhava puhta maa keskmägi.

[30] Ngok Loden Sherab (1059–1109) on üks kuulsamaid tõlke budaluse ülekandmisel Indiast Tiibetisse (tõlk).

[31] 1713. a. kuukalendri neljas kuu (tõlk).

[32] Džungaaria oiraadi hõimud on tänapäeva kalmõkkide esivanemad (tõlk.)

[33] vääriskivi (tõlk).

[34] Üks kaheksast India meistrist, kes Vadžrakilaja tantrat järgis.(tõlk).

[35] 康熙帝, hiina Qing (清朝) dünastia neljas valitseja (tõlk).

[36] Peetakse kõige hinnalisemaks Tiibeti budakujuks (tõlk).

[37] Sama kui Džambala, külluse kehastus (tõlk).

[38] 1 srang ehk kümme zho, ehk 5 tola (≈11 gr), ehk ligikaudu 114 kilogrammi (tõlk).

[39] mthong ba don ldan , inglise keeles “Meaningful to Behold” (tõlk).

[40] 13. 60 aasta tsükkel, ehk 1747–1807 (tõlk).

[41] 1786–1787 (tõlk).

[42] Sümboliseerib Buddha õpetamist jumalate ilmas, millega ta vabastas oma ema (tõlk).

[43] Sümboliseerib Buddha sündi (tõlk).

[44] Sümboliseerib Buddha Nelja Üleva Tõe õpetust (tõlk).

[45] Sümboliseerib Buddha tervenemist raskest haigusest (tõlk).

[46] Sama mis Sukhavati, buda Amitaba puhas maa (tõlk.)

[47] Puhas Maa (tõlk).