Boditšita on…

Boditšita on lätteks kõigile bodisatvatele,

darma on kasuks vaid teistele.

Eriti teel buda seisundisse ühe eluga,

vältimatult järgida tuleb salajase mantra loomis- ja täitejärkude õpetust.

Boditšita teeb Buddhadarmast hinnalise ja püha õpetuse. Boditšita on Buddhadarma selgroog ja kese. Ilma boditšitata pole Buddhadarma midagi erilist. Boditšita on kõikehaarav tunnetus, meis arenev suhtumine, mille kohaselt iga meeleline olend, ükskõik, kes ta poleks, on võimeline saavutama buda seisundit — lõplikult teadlikku tunnetust. See on ainus kõige olulisem asi, mida me peame meeles pidama. See on Buddhadarma ülim harjutus.

Boditšita koosneb kahest tegurist — tingimatust kaastundest ja viisusest. Ülimalt kaastundliku vaimsuse eendeks on soov võtta enese kanda kõigi meeleliste olendite vabastamine murest ja vaevast. Viisusvaimsuse eendeks on täielik valastus. Viisustunnetusel on tohutu eristusvõime, millest ilmneb hindav kaemus. Buda seisund on täielik ja ilma erisusteta vabadus kannatusest ja kõigest kannatuse põhjustest. Seega, selleks, et kõik meelelised olendid saaksid olla lõplikult vabad kannatusest, peavad nad jõudma täielikku valastusesse.

Boditšita on lätteks kõigile bodisatvatele minevikus, olevikus ja tulevikus. Bodhitšarjavataara ütleb: “Sellel hetkel, kui tärkab boditšita, olgugi et see võib juhtuda keset meelteahistust, saab olendist bodisatva ja varjupaik kõigile meelelistele olenditele.” Isegi olles keset sansaarat kõigi selle kalduvustega, hetkel kui tärkab boditšita muutub ihu bodisatva ihuks. Sedavõrd vägev alkeemia on see! Tavaline alkeemia võib muuta raua kullaks, aga boditšita võib muuta tavalise inimolendi kõigi meeleliste olendite poolt hinnatud kullakalliks bodisatvaks.

Jälgi Milarepa elulugu. Oma elu esimeses osas kasutas ta kurjalt musta maagiat paljude inimeste vastu. Hiljem, pärast seda kui temas tärkas boditšita, sai temast väga hinnaline olend. Ta saavutas buda seisundi ja temast sai tänu boditšita järgimisele rahu ja õnne allikas kõigile meelelistele olenditele.

Buddha ei andnud kõiki neid darma õpetusi enese kasu pärast või saamaks kuulsust ja rikkust. Buddha on lõpuni täiustunud, vaba kõigist kannatustest, seega ei vaja ta meelelistelt olenditelt mitte midagi. Ta õpetas kasuks vaid teistele. Seega ka meie peame õppima ja järgima neid õpetusi teistele kasu toomiseks. Esiteks on kõige olulisem see, et me alustame harjutamist. Teiseks, et me rakendame on harjutamise igapäevaellu ning kolmandaks, et me täiustame oma harjutamist. Buddha silmad avanesid läbi boditšita täiustamise. Kõik muud harjutused on boditšita täiustamise võtted. Vadžrajanas, kõik kujutlused, mantrate lausumine ja põimikute ja soonestiku sisemised harjutused” pole midagi muud kui boditšita täiustamise võtted.

Buddha õpetas darmat teiste hüvanguks, mis tähendab, et ka meie saame seda kasutada eneste hüveks. Kui me ise darma õpetusest kasu pole saanud, ei saa me seda hüve ka teistele edasi anda. Selline asi lihtsalt poleks kuidagi võimalik. Meil tuleb harjutused tõeks teha, ainult intellektuaalsest teadmisest ei piisa. Mõistusega lähenemine on oluline esimese sammuna, kuid veelgi olulisem on ellu viia see, mida me oleme õppinud. Boditšita kasvatamine tähendab darma tegelikku rakendamist buda seisundisse jõudmise nimel. Buda seisundisse jõudmiseks on boditšitta paratamatu. Boditšita toel võib buda seisundisse jõuda vaid ühe või kahe elu jooksul.

Me kannatame sansaaras oma pettekujutelmade ja halbade mõtete tõttu. Pole midagi muud peale boditšita ja hinnaliste darma õpetuste, mis võivad meid kindlalt vabastada kõigest sellest kannatusest. Pole vahet, millised kaasaegseid tehnoloogiaid me kasutame või kui võimsad on meie teadusuuringud, nende abil pole meil kuidagi võimalik endid jäädavalt kannatustest vabastada.

Boditšita on nii suur ja usaldusväärne sõber! Tavalisel sõbral pole võimalik anda meile sellist kergendust ja kartmatust, mida boditšita võib anda. Koheselt kui õnnestub boditšita põhjustada ning seda vaimsust eneses kanda, vabanetakse kõikidest hirmudest. Mida iganes me sansaaras teeme, alati kohtume hirmuga. Me ehitame ilusa ja kalli maja, millel palju kaitseid ja kindlustus. Me ostame enda lõbuks ilusa ja kalli auto, kuid hirmu tõttu peame maksma kindlustustasu, et seda kaitsta. Kui me saame sõbraks boditšitaga, siis kõik hirmud teisenevad ning mitte ainult selleks eluks, vaid ka tulevikuks. Seega ehitada tuleb boditšita maja ja sõita tuleb boditšita autoga. Lõppude lõpuks annab boditšita meile ainulaadse võimaluse saada budaks. Seepärast peame boditšitaga sõbrad olema. Milarepa tavatses öelda: “Kui sööd, siis söö boditšita sööki. Kui jood, joo boditšita vett. Kui reisid, siis tee seda oma sõbra boditšitaga.

Me austame ja kummardame budat ja suuri bodisatvaid kui rahu allikat. Nad on usaldusväärsed ning me võime nendesse pöörduda. See kõik in nii tänu boditšitale. Boditšita on suurim varandus, mis meil oma elus saab olla. Muu varandus võib kaduda või saada varastatud, sellega võib juhtuda mis iganes. Kuid, kui meis on boditšita , siis sellest ainsast varandusest piisab kogu heaolu ja tröösti saamiseks. Isik, kellel on boditšita, omab kogu universumi rikkusi. Suurtel bodisatvatel on ületamatu julgus, sest nad järgivad boditšitat. Kui meil on boditšita, oleme rikastena õnnelikud ja oleme ka vaestena õnnelikud. Me oleme õnnelikud, kui oleme oma ametis edukad ja oleme õnnelikud, kui ametiasjad ei õnnestu. Boditšita annab meile võimaluse elada tasast ja ühtlast elu.

Kui boditšita puudub, siis meie minapilt õõnestab alati meie püüdlusi ühel või teisel viisil. Ilma boditšitata jäävad kõik harjutused pealiskaudseiks, mõnikord ei saa neid isegi enam budistlikeks harjutusteks pidada. Harjutades mahamudrat või džogtšeni ilma boditšitata, jäävad oodatud tulemused saamata. Kuid kui boditšita eksisteerib, siis jõuame buda seisundisse ka ilma vastavate ootusteta. Harjutades ilma boditšitata kõrgeimat jooga tantrat või tšakraid ja soonestikku, ei too need harjutused lõpliku valastuse tulemust.

Loomine ja täitmine viitavad vadžrajana kõrgtaseme harjutustele, mida kutsutakse ka tantraks või jidami joogaks. Vadžrajana harjutus on eriline võte, mille abil puhastatakse kõige varjatumad tõkked teel buda seisundisse. See harjutus ilmutab vahetult täielikku budasust, mis iseenesest ongi buda seisund. Nii sisaldab vadžrajana endas ulatuslikke ja sügavaid võrksaid võtteid. Selleks, et seda võtet enesele kohandada, peab isik olema andekas[4], julge ning sansaarast õilsalt lahti öelnud[5]. Vadžrajana teele asumiseks tuleb aru saada põhiõpetustest ja meditatsiooni harjutustest nagu Neli Ülevat Tõde, suhteline boditšita ja tühjuse tähendus.

Loomisjärk toimub, kui kas enesena või enese ees kujutatakse ilme ja tühjuse lahutamatuses meditatsiooni jumaluse või jidami kuju. Jidami kuju ilmub tühjusest ja peegeldab selle püsivaid omadusi. Sellises olekus harjutame täitumist, milles puhastatakse kõik ihulised, vaimsed ja sõnalised ahistused. Täitumisjärgu harjutusi on kahte liiki: kas märkidega või ilma. Märkidega täitumises puhastatakse kõik ihulised, vaimsed ja sõnalised nähtused läbi kujutluspildi, lausudes mantraid ja tehes tšakrate ja soonestiku harjutusi. Märkideta täitumine on mahamudra harjutus, mis on piirideta teadvuse puhas olemus ja avab kõigi nähtuste asu olemusliku viisi. Harjutades ajendatuna boditšitast saab harjutus sellise võimsuse, et on võimalik saavutada buda seisund isegi ainsa elu jooksul.



[4] Andekuse all ei mõelda siin andekust selle tavalises sansaarilises tähenduses, vaid meditatiivset andekust, tunnetuslikku stabiilsust, selgust ja vagadust (tõlk).

[5] õilis loobumine” ei tule tüdimusest, väsimusest või muudest ebasoodsatest oludest, vaid seesmisest veendest, et maiste tegevuste tulem on alati rikutud (tõlk).