Buddha õpetuste juureks…

Buddha õpetuste juureks on vinaja kõlblusnorm.

Ilma selleta, isegi kui sind peetakse järgijaks,

oled vaid üks isik sansaaras.

Seega oma kõlbluskorda hoia kui silmanägemist.

Darma õppimine ja järgimine vajab selget mõtlemist. Kõlbluskord on alus, mis teeb inimese kõlbulikuks ja korralikuks. Kui puudub korralik kõlblusalus on meie elu üks kaos ja segadus, seepärast oli ka Buddha esimeseks õpetuseks vinaja. Vinaja on põhiliselt kloostrielu koodeks, kuid sisaldab kõlblusnorme kõigile neljale järgijate kogudele:

Toodud neljast esimesed kaks moodustavad vaimuliku või ordineeritud kogukonna, viimase kaks on ilmikute kogukonnad.

Ilmikutele järgimiseks mõeldud kõlbluskorra ettekirjutusi on viis:

Need kõlblusreegleid on mõeldud järgimiseks ilmikutele. Brahmacharya järgijad peavad lisaks nendele viiele reeglile loobuma suguelust. Lisaks toodud viiele peavad Gomigenyenid kinni pidama ettekirjutusest, mis keelab õhtusöögi söömise, kõrge või kalli istumisaluse kasutuse ning kaunistuste, ehete või lõhnavee kasutuse. Munkadel ja nunnadel on ülaltoodust veelgi enam reegleid. Need viis ettekirjutust on antud selleks, et luua vaguruse ja selguse vaimne keskkond. Sellise meelelaadiga on meil head võimalused edukaks darma järgimiseks. Mõnikord on inimestel lubaduste andmise suhtes tõrjuv hoiak, mõeldakse, et need on lõks või vangla. See pole sugugi nii. Kõik ettekirjutused on jaotusjooneks, mis eraldab uute kannatuste põhjustamist rõõmu ja kooskõla põhjustamisest.

Need moraalinormid pole mitte ainult budaluse maailmale. Kui kujutada, et kõik inimesed peavad nendest kinni! Kui kooskõlaline ja rahulik oleks olukord siis! Need reeglid on otsustavaks teel paremaks inimeseks, kellel on vähem segadust ja rohkem tarkust ja kaastunnet. Need on alus, lähtepunkt kõigile darma harjutuste tasemetele ning rahumeelse keskkonna loomisele kogu laiemas ilmas. Lõpptulemusena on nende kaudu võimalik puhastada kõik ahistused ning jõuda kõigi ülimate omaduste täiuseni.

Vahet pole, kas olla munk, nunn või ilmik, kui ei suudeta neist reeglitest hästi kinni pidada, ollakse endiselt üks segaduses viibiv sansaara isik, mitte aga tulemuslik järgija. Võib õnnestuda mõne süviistumisega luua side valastumise suunaga, aga ainuüksi sellest pole mõtet suurt tulemust oodata. Kõlblusreeglid on tegelik järgimine, mida me teeme ööpäevas 24 tundi. Seepärast, Buddha õpetuste juureks on vinaja kõlblusnorm.

Kõik me, aga eriti need, kes on andnud munga või nunna tõotused, peame ülima hoolsusega kaitsma oma kõlblust. Silmad on meie ihu kõige tundlikumaks elundiks. Kui keegi lööb sind vastu selga, siis ikkagi suled oma silmad. Seega oma kõlbluskorda hoia kui silmanägemist. See ei kehti ainult kehalise kõlbluse, vaid ka vaimse kõlbluse kohta. Kui kaitseme oma vaimset kõlblust, siis kehaline kõlblus järgneb sellele ja sõnaline kõlblus järgneb omakorda kehalisele. Kui vaimne kõlblus pole kindel, siis vaid kehalise ja sõnalise korra kehtestamine pole piisav. Me ei saa eirata kehalist distsipliini, kuid rohkem tähelepanu tuleks suunata vaimsele distsipliinile, nii et ihu, sõnad ja vaim kõik koos oleksid läbi vinaja kõlblusnormide järgimise heas töökorras.