Vooruse ja pahe tulem…

12Vooruse ja pahe tulem kui lennus lindude vari.

Hetkel paista see ei pruugi, kuid surmaviivus ometigi saabub.

Pahed võta heita, terviku tarvis tööta.

Nii on minu südame nõu.

Käesolev värss esitab vääramatut põhjuse ja tagajärje seadust, mida meist keegi ei tohi meelest lasta. Mõnikord võib tekkida kahtlus karma toimimisest, kui näeme inimesi, kes on hoolimatud ning teevad ulatuslikult kurja või tekitavad palju halba karmat, kuid ometigi on väga edukad. Teised samas järgivad täpselt usutõdesid, on lahked ja sooja südamega, kuid põrkuvad pidevalt takistuste ja ebaõnnega. Miks küll nii?

Kui lind tõuseb lendu, siis näeme tema varju. Lennates edasi kõrgemale üles, linnu vari kaob. Kohe, kui lind maandub, on tagasi ka tema vari. Voorus ja pahe on samasugused. Kohe, kui me midagi oleme teinud, siis me teame, mis see oli ja kas see oli vooruslik või mitte. Mõne aja möödudes me aga unustame. See ei tähenda, et tegevusega loodud karma oleks olematuks muutunud. Kui alged ja olud kohtuvad, siis kogeme ka tulemusi. See on pöördumatu. Me ei pruugi koheselt tulemusi näha, kuid need ilmnevad, kui surm kätte jõuab või pärast seda. Isegi kui me suremise ajal tunneme kahetsust, on juba liiga hilja. See on ka põhjus, miks darmaõpetus paneb nii palju rõhku igasugustele kannatustele. Mõnikord võib tunduda masendavana kuulda kogu aeg kannatuste juttu. Kuid mõtlemine kannatustele annab meile silmade avanemise võimaluse.

Kannatused ei teki ilma põhjuseta või mingil suvalisel põhjusel. Igal kannatusel on oma täpne põhjus. darma avab meie seesmise viisuse, mis võimaldab seda täpselt tajuda. Tänu sellele võivad darmaõpetused anda meile innustust ja tugevust. Darma järgimine valmistab meid kohtuma murede ja vaevaga positiivses võtmes, ilma kedagi süüdistamata. Järgides darmat, tekib meil võimalus ärgata kannatustest ning me võime otsida lahendusi. Seega peame tegema kõik, mis meie võimuses, oma pahede puhastamiseks ja heade omaduste avamiseks.

Mõnikord teeme midagi head ning kohe pärast seda sattume mõnda õnnetusse olukorda. Me võime mõelda isegi; “See ebaõnn on võibolla minu heategude tulemus. Ma ei peaks enam selliseid asju tegema.” Kui oleme sellises olukorras, siis ei tohi meil olla mingeid kahtlusi. Kõik hea, mida me oleme teinud, tuleb pühendada lõplikule valastusele ja olelusringist vabanemisele. Kui juhtuvad ebameeldivused, siis tuleb aru saada, et see on mingi muu halva karma küpsemine, mitte mingi heateo tagajärg. Alati tuleb usaldada karma vääramatut olemust, seda nii heas kui ka halvas. Isegi Buddha koges halva karma tulemusi.

Kui Buddha oli Indias, siis pidas ta iga aasta suvel kolme kuulise munkade eralduse. Iga kord oli sellel oma toetaja, tavaliselt kas kuningas või keegi tähtis kaupmees. Ühel aastal lubas Šravasti naaberriigi kuningas toetada Budhha ja viiesaja munga eraldust ning kuulutas oma alamatele, et kellelgi teisel pole lubatud nende kolme kuu jooksul teha mingeid annetusi Buddhale ja tema õpilastele. Kuningas jättis kuulutamata, et ta ise tahab kõik korraldada, ta kuulutas vaid, et inimestel pole annetuste tegemine seekord lubatud.

Järgmisel ööl nägi kuningas unes, et tema kuningriik on sattunud mässude piiramisrõngasse. See oli erakordne enne, järgmisel päeval pidas kuningas ühe kuulsa brahmaniga nõu, mida teha. Brahman ütles kuningale: “See on hirmus märk, su elu on ohus. Sa pead tänasest päevast kolmeks kuuks eraldusse minema.” Kuningas oli väga hirmunud ja lahkus koheselt eraldusse, öeldes inimestele, et järgmise kolme kuu jooksul keegi ei tohi tulla temaga kohtuma või temaga rääkima.

Järgmisel päeval saabusid Buddha ja tema õpilased oma suvisesse eraldusse. Šariputra oli haige ja Maugaljana hoolitses tema eest, seepärast ei saanud nad osaleda eralduses ning läksid mõlemad Kolmekümne kolme Jumala ilma[8]. Kuningas oli ära ja keegi kuningriigis ei julgenud kuninga keelu tõttu midagi pakkuda, seega polnud eraldusel ühtegi toetajat. Kuuldus sellest läks liikvele. Ühel võõrsilt tulnud kaupmehel oli osaliselt riknenud hobustesööta. Ta ütles: “Kui Buddhal on sellest rõõmu, siis ma võin niipalju küll annetada”, Buddha võttis almuse rõõmsalt vastu.

Ananda vaatas asjade sellist kulgu pisarad silmis. Ta mõtles: “Buddha on harjutanud kolm lõputut kalpat, jõudnud ületamatu vabanemise seisundisse, aga peab ikkagi sellist sodi sööma. Kuidas see on võimalik?” Buddha ütles: “Ära palun erutu. Kõik on korras.” Terake söögist, mida Buddha sõi kukkus tema suust ja Buddha palus Anandal seda proovida. Ananda koges seda kui midagi enneolematult hõrku, sajas erinevas rikkumatus lõhnas. Buddha ütles: “Sulle võib tunduda asi hea või halvana, kuid mulle on kõik toit ja jook sellised.

Teistes kuningriikides levisid kuuldused, et Buddhal pole toitu. Kuningad nagu Bimbisara üritasid toitu tuua, kuid saabus troopikapadu ning üleujutatud teed muutusid läbitamatuteks. Ükski hobustest ei suutnud reisi läbi vihma lõpuni teha. Sellises olukorras möödusid kõik kolm kuud. Kui siis kuningas väljus eraldusest ja kuulis juhtunust, palus ta Anandalt oma viletsa plaani pärast vabandust. Kuningas läks ka Buddha juurde ja palus oma eksimuse eest ohtralt andestust.

Buddha ütles: “Sul pole vaja vabandada. See pole sinu viga. See juhtus minu karma tõttu. Loendamatuid kalpasid tagasi elas üks buda koos paljude munkadega. Ühel päeval palus võimas valitseja nad väga erilisele, nektarilaadsele söömale. Samal ajal elas ka üks brahman koos viiesaja järgijaga, kes oli budale väga kade. Ta ütles: ‘Nad ei vääri sellist hõrku söömaaega. Riknenud toit oleks neile paras.’ Kõik, väljaarvatud kaks tema õpilast, kiitsid tema sõnu. Need kaks ütlesid: ‘Ei ole nii, nad peavad saama rõõmu sellest, mida neile pakutakse.’ Nii on praegune selle karma tagajärg. Mina olin see brahman, kes juhtis seda viitesadat munka ja nüüd oleme me kõik, välja arvatud Šariputra ja Maudgaljana kogenud tehtu tulemust. Nemad kaks ei kiitnud heaks brahmani poolt öeldut ja nii said veeta selle aja jumalate ilmas ning süüa kolm kuud mädanenud hobusesööda asemel nektarit.

Meil tuleb seega usaldada seda, mida Buddha õpetas põhjuse ja tagajärje vääramatu olemuse kohta ning selle kohta, kuidas see avaldub. Kui oleme silmitsi õnnetuse, probleemide või takistustega või mistahes ebasoodsate oludega, siis tuleb seda olukorda võtta kui halva karma tagajärge ning suurepärast võimalust puhastamiseks. Kui läheb hästi, siis peame rõõmustama loodud hea karma üle ning ilma kiindumuseta jätkama veelgi parema karma loomist, mitte ainult maise elu heaks, vaid pigem kõigi teiste kasuks valastuse saavutamise nimel.

Voorus ja pahe, hea ja halb karma pole ainult uskumuste raamistik. See on kõiksuse seadus. Mida iganes me teeme on aluseks ilmnevale tulemusele. Näiteks, kui keegi valetab, siis sõltumata sellest, kas tegemist on vaimse valdkonnaga või mitte, kuulajatele see ei meeldi ning nad kaotavad austuse valetaja suhtes. Teisalt, kui rääkida ainult tõtt, siis kõik hindavad seda ning austavad öeldut. See on üldtõde. Isand Džigten Sumgöni elulugu Tähenduselt pilku pööramata” tsiteerib kallist isandat ütlemas:

Voorust ja pahesid ei saa olemuslikult ringi vahetada. Õilis suur akaaria Nagardžuna ütles “Kui keegi toimib kiindumuse, ründe või sõgeduse ajendil, siis see on pahe. Kui keegi toimib mittekiindumuse, mitteründe ja mittesõgeduse ajendil, siis see on voorus.

Seega kaalu oma hinges kümmet voorust ja innustu sellest nii, et elad oma elu vabana kümnest pahest. Antud elus me õpime ja järgime darmat siiralt. Kuid, kui on tunne, et kõige selle saavutamiseks ühest elust ei piisa, siis tuleb tulevikus saavutada teine inimelu. Seetõttu tuleb meil luua hinnaliseks inimeluks vajalikud alged ning toimida vooruslikult.

Esiteks on kõige olulisem pidada kinni kõlblusreeglitest. Seejärel, selleks, et harjutada ja õppida darmat järgmises elus, on meil taas vaja sööki ja kehakatteid, seetõtu tuleb antud elus olla helde. Mida iganes on võimalik teistega jagada, siis tehke seda. Andes midagi teistele ei lähe see kindlasti raisku. Olge helded ilma vastutasu ootamata ning liigselt pingutamata, nii saavad teil järgmises elus kindlasti olema olud darma õppimiseks ja harjutamiseks. Kuus paramitaad on loodud ainult ja nimelt sellisel eesmärgil.

Samas, järgides heldust ilma kõlbluseta, võivad tulemused olla ootamatud. Mõnikord võime näha kasse ja koeri, kes elavad rikaste inimestega. Neid koheldaks palju paremini kui mõningaid inimesi. Need loomad on toiminud minevikus lahkelt ning seega koheldakse neid hästi, kuid oma kõlblusetuse tõttu sündisid nad loomadena. Kõik sellised tulemused on vääramatud, seepärast tehke kõik mis võimalik, et kasvatada voorusi nende täiuslikul kujul.



[8] Trāyastriṃśa on teine taevailm budaluse kosmoloogias. 33-ne Jumala ilm on ihade ilma teine jumalik sfäär (tõlk).