Aistisihid kui roojane …

16Aistisihid kui roojane sopp

Neis pole kübetki sisu viimaseski otsas.

Seega kasvatage jälestust ja rahulolu.

Nii on minu südame nõu.

Aistingutel on viis sihti: kujud, mida me näeme; helid, mida kuuleme; lõhnad, mida nuusutame; maitsed, mida maitseme ja esemed, mida puudutame. Selles ilmas oleme me seotud nende sihtidega. Me ajame pidevalt taga aistingulisi kogemusi ning talume suuri katsumusi oma aistingulistes püüdlustes. Aga päeva lõpuks, otsekui roojane sopp, põhjustavad nad ainult kannatusi.

Mõelge järgmistele analoogiatele ja sellele, kuidas me eimillegi pärast riskime oma eludega:

Nagu toodud näidetes köidavad aistingulised mõnud ka meid ning läheme nende lõksu. Mõelge selle üle ja tehke enestele selgeks, mis kasu tegelikult sealt tuleb. Aistisihtidel pole mingit püsivat tähendust kõige vähimaski mõttes.

Aistingulised sihid on tegelikult meie vaimse tegevuse peegeldused, nad kõik sõltuvad meie meeleolust. Näiteks, kui kohtume mõne sõbraliku inimesega, siis see uus sõber näib meile väga suurepärase isikuna ning ta hakkab meile üsnagi meeldima. Mõne aja pärast võivad tekkida erimeelsused ning tülid ja seejärel tajume seda sõpra kui vaenlast. Kõik see möödub kiiresti ning muutub pidevalt. Seega tuleb harjutada kiindest hoidumist ja rõõmutunnet olemasolevast.

Jälestus tähendab kiindumusest hoidumist, rahulolu tähendab vaikset, kiindumusest või klammerdumisest vaba, juba olemasoleva tunnustamist. Tuleb rõõmu tunda sellest, mis meil on, pole võimalik ju omada kogu maailma. Nähes darma järgijatena toredaid asju, võime need oma kujutluspildis annetada kõigile kümne ilmakaare budadele ja bodisatvatele. Selline tegevus on rohke pälve ja viisuse kogumise võtteks. Sõites ringi ja nähes mõnda kohta ilusate lilledega, öelge: “Annetan need kõik valastusolevusele.” Kuuldes ilusaid helisid, muutke see anniks valastusolevusele. Sama tehke lõhna, maitse ja puudutusega. Minnes kaubanduskeskusesse jälgige oma mõtteid ja koguge kõik oma soovid südamesse. Pakkuge neid valgustunud meistritele. Toimides nii, ei saa annetusest kasu mitte ainult meie ise, vaid ka nende asjade tegelikud omanikud. Puutudes sedamoodi kokku kõigi nende meeleliste esemetega, ei vea nad meid enam sansaara lõksu, vaid muutuvad vabanemise põhjuseks. See on darma harjutamise üks eriline võte.

Hingake sügavalt sisse ja mõelge kärbse peale. Kärbsele meeldivad roojased kohad. Kärbsele kehtib, mida rohkem mustust, seda suurem mõnu. Kuidas iganes me teda ka peletame, pürgib kärbes mustuse poole ka oma elu hinnaga. Sarnaselt on paljud, kes abitult kannatavad oma kiindumuste pärast. Mediteerige järgmiselt: “Mida sisulist selles kõiges on?” Avastades, et teil on liiga tugev kiindumus, katsuge hoolikalt vaagides leida oma kiindumuse sihi olemuslikku sisu. Kui selles ei leidu midagi tähenduslikku, siis harjutage samm-sammu haaval mitte-kiindumust ja eemaldage see kiindumuse siht oma mõtetest. Mõelge sellele, mis põhjustab rahulolu ja vaikust. Kasvatage lahkust ja sügavat kaastunnet.