Kolm alumist ringi…

19Kolm alumist ringi kui usteta raudkoda.

Selles üksnes kannatuste piin ja lootus vabaneda puudub.

Seega ära põhjust-tagajärge silmist hetkekski lase.

Nii on minu südame nõu.

Kolm alumist ringi on põrgud, näljased vaimud ja loomade ilm. Igale neist on omased teatud kannatused. Näiteks on kaheksa kuuma põrguringi. Öeldakse, et sandlipuu leek on seitse korda kuumem, kui tavalise puu leek. Esimene kuuma põrgu ring on sellest seitse korda kuumem. Edasi allapoole on iga põrguring eelmisest omakorda seitse korda kuumem ning kannatus muutub aina teravamaks. Sarnaselt suhestuvad kaheksa külma põrgu ringi. Sündides sellises, on olevuse ihu jääst eristamatu ning lõheneb ja praguneb paljudeks tükkideks. Koos vahepealse ja tavalise põrguga saame kokku kaheksateist erinevat põrguringi.

Näljased vaimud kannatavad kujutlematut nälga ja janu. Järgnev lugu kirjeldab väliste ahistuste tõttu kannatava näljase vaimu kogemusi.

Kunagi, kui Buddha oli Rajgiris, tekitasid Maudgalyana ja Šariputra boditšita ning harjutasid pühendunult selles. Selleks, et näidata teistele seda õpetust, läksid nad alumistesse ringidesse, et olla kasuks sealsetele meelelistele olevustele. Nad kohtusid näljast vaimu vana naise kujul, kellel kõht oli lai kui org ja kelle suu kui nõelasilm. Karvad katsid kogu tema keha ja tulekeel käis välja tema suust. Naine kannatas hirmsat moodi, oigas ja nuttis oma piinades. Toit ja jook paistsid talle kui mäda ja veri. Naisel polnud mingit õnne, et saada vähimatki süüa või juua, isegi mitte neid junne ja kusi, mida ta tajus. Maudgalyana ja Šariputra küsisid temalt: “Milline karmategu küll tõi sind sellise hirmsa kannatuse küüsi?” Naine vastas: “Küsige seda Buddha käest.” Mindi siis Buddha juurde ja päriti temalt nähtu kohta aru. Buddha rääkis järgmist.

Minevikus, palju elusid tagasi oli Rajgiris rikas kaupmees, kes omas suurt suhkruroo vabrikut. Lähedal metsas elas väga vähese omandiga üks pratjeekabuda. Tema kannatas janu käes, mida polnud võimalik kustutada ning palus abi arstilt. Arst soovitas juua suhkruroo mahla. Nii läks pratjeekabuda vabriku omaniku juurde ja palus talt veidi mahla. Kaupmees nõustus, kuid tähtsate äriasjade tõttu pidi ta lahkuma ning palus oma teenijannal pakkuda mahla. Teenijanna oli väga kitsi, isegi teiste vara osas. Teenijanna mõtles: “Kui ma annan talle omajagu mahla, siis hakkab ta siin aina ja üha käima.” Et seda vältida, täitis ta kerjakausi korralikult kitsekusiga. Peale raputas ta mõned tilgad suhkruroo mahla ning andis selle pratjeekabudale. Üllas taipas teenijanna loomust ja heitis kerjakausi käest maha. Selline tegu põhjustas naise hilisema sünni hirmsates kannatustes vaevleva näljase vaimuna. Selle loo kohaselt tuleb meil puhastada oma vaimne ihnus ja ahnus ning suhtuda nii enese kui ka teiste varasse ilma kiindumuseta.

Mõned näljased vaimud kannatavad sisemiste ahistuste tõttu, seda näitab järgmine lugu.

Kord kui Maudgaljana ja Šariputra olid maapiirkonnas, kohtusid nad naisest näljase vaimuga, kelle nägu oli kaetud põletushaavadega. Ta kannatas kohutavalt, vesi ja jõed kuivasid paljast tema pilgust, kui sadas vihma, siis muutus see sädemetejoaks, kõik mida ta sõi, muutus tema kõhus rauaks. Naiselt küsiti: “Milline karmategu küll tõi sind sellise hirmsa kannatuse küüsi?” Naine vastas: “Küsige seda Buddha käest.

Mindi siis Buddha juurde ja päriti nähtu kohta aru. Buddha rääkis järgmise loo. Minevikus oli noor naine kord kandmas suurt veeastjat oma majja. Teel kohtas ta ühte munka, kes oli janus ning palus temalt vett. Munk ütles: “Kui annad mulle vett, siis saab sellest sulle pälve.” Naine ütles: “Isegi kui oleksid janusse suremas, ei annaks ma sulle tilkagi vett.” Selle tõttu, et ta oli veega sedavõrd kitsi, sündiski ta hiljem sellisena ja kannatab nüüd mõõtmatult. Selles vaates tuleb meil puhastada kõik ihnuse ja kiindumuse ahistused ja järgida heldust, isegi pisukese vee suhtes.

Loomade kannatuseks on see, et neid tapetakse ja süüakse. Üldiselt on loomad väga rumalad ning neil pole mingit võimalust aru saada voorustest ja vältida pahesid. Neil pole mingit arusaamist mantrate kasulikkusest. Nii pole loomadel mingit võimalust vabaneda. Nad on kui lõksus ukseta ja paksude seintega rauast kojas.

Madalamate ringide olevusel võib olla mõningane tunnetusselgus, mis lubab mõista voorust ja pahesid, kuid oma halva karma tõttu jääb neil üle vaid kannatada piinades. Kolme alumist ringi on üksikasjalikult kirjeldatud Vabanemise väärisehtes” ja “Kannatuse muundumises”. Selliste õpetuste eesmärgiks ei ole inimesi heidutada. Need õpetused on kõige tähtsamaks aluseks kõrgematele õpetustele. Need innustavad meid vältima uuestisündi halbadesse oludesse ning kasvatama rahulolu meie hinnalise inimeluga. Nendest saab kindel alus suure kaastunde järgimisele. Mida rohkem nende õpetuste üle mõtelda, seda enam kaastunnet meis tekib, eriti just abitute olevuste nagu loomad vastu.

Me peame võtma alumiste ringide põhjused täpse vaatluse alla ja seejärel nendest ära pöörama. Kümne pahe halvim tulemus on sünd põrguringides. Keskmine tulemus on sünd näljase vaimuna. Kergeim pahelise tegevuse tulem on sünd loomana. Kümne vooruse järgimine on põhjuseks sünnile kolme ülemises ringis. See on põhjuseks, miks kümne pahe vältimine ja kümne vooruse hoidmine on sedavõrd oluline meie darma järgimises. Alumistes ringides pole mingit võimalust kokku puutuda hinnalise darmaga, rääkimata õppimisest või järgimisest. Niisiis, pea kalliks oma hinnalist sündi inimesena ja hoia kümmet voorust.

Nagu ka eespool jutuks oli, vabastab hinnalise inimelu vaagimine meid masendusest. See mõjub meile ülendavalt. Inimsünd tähendab võimet leida lahendust meie probleemidele, oma südame avamist ja kõigi heade omaduste kasvatamist. Vaadates sansaara olemust positiivselt, eriti kui kaaluda kolme alumist ringi ning mõista sealse kannatuse põhjusi, siis võtame kõigist pahedest hoidumist ja vooruste järgimist suure rõõmuga. Kui Buddha õpetas Nelja Ülevat Tõde, ütles ta: “See on Kannatuste Tõde”. Me kaalume läbi kannatused, sest eksisteerivad võtted nendest vabanemiseks.

Hinajana õpetused rõhutavad inimelu hinnalisust ja seda, kui raske seda on saavutada, ainult isikliku vabanemise valguses. Olles bodisatva teel, on hinnaline inimelu veelgi tähtsam, sest tänu sellele, on meil võimalik kasvatada täielikku buda seisundisse viivat suurt mõtet — boditšitat. See vaimsus võib kasu tuua kogu meelelisele olevusele. Vadžrajanas on inimelu veelgi väärtuslikum, sest inimihus on võimalik süüvida buda olemusse, viite skandat või loomust võib näha viie budana ning valastuseni võib jõuda ühe inimeluga. Käies läbi need erinevad Buddha õpetuste etapid, muutub inimelu aina ja üha väärtuslikumaks.

Võtke hetk aega mõtlemiseks kongist, millel rauast seinad ja puudub uks. Vangidel, kes seal sees, pole mingit võimalust lahkuda. Sarnaselt neil, kes olelusringis,on väga väike võimalus ennast vabastada ja jõuda valastusse. Vaagige seda ja innustage ennast sõnadega: “Ma vabastan ennast sansaarast ja jõuan buda seisundisse ning aitan juhtida kogu meelelist olevust välja olelusringist, vabanemisse.