Sansaara kannatused…

21Sansaara kannatused kui türm.

Ei vähimatiki võimalust õnneks või vabadusteks seal.

Seega kasvatage kahetsust ja jälestust.

Nii on minu südame nõu.

Värss võtab kokku eespool kirjeldatud eri tüüpi kannatused. Lühidalt, jumalate ringidest kuni põrguringideni on kogu sansaara nagu türm. Pole vahet, millises kuuest ringist sünnitakse, kõikjal puudub võimalus tegelikuks õnneks või vabaduseks. Seni kuni me viibime sansaara seisundites, saadavad meid kannatused. Kannatust liigitatakse tavaliselt kolmeks:

Esimene kolmest on kõige ilmsem. See viitab ihulisele ja vaimsele valule, mida arutasime eelnevalt seoses alumiste ringide kannatustega ja inimilma sünni, vananemise, haiguste ja surmaga. Lisaks kannatame veel oma suhetes teiste inimestega ning kui me kogume rikkusi. Me ei saa seda, mida soovime ja me saame seda, mida me ei soovi. Kui me saame rikkust, siis on raske seda kaitsta. Pole vahet, kas meil on vaimsed huvid või mitte, kas me usume mõnd religiooset õpetust või ei usu midagi, kõik me proovime vabastada ennast ihulistest kannatustest ja tahame tunda end hästi. Mitte ainult inimesed, vaid ka loomad on osavad eneste vabastamisel sellest esimest liiki kannatusest. Näiteks ehitavad loomad kaitsvaid pesasid või leiavad erilisi paiku, mis pakuvad varju ohtude eest.

Teist tüüpi kannatuseks on muutuse kannatus. Loomadel pole eriti võimalust taibata. et ajutine õnn on üht liiki kannatus. Paljud inimolendid ja õpetuste järgijad on sellest kannatusest teadlikud ning püüavad ennast sellest vabastada eri võtete ja meditatsiooni läbi. Kõik meie olelusringi õnn, rahu ja rõõm on määratud muutuma. Olgugi, et see õnn on kõik ajutine, ikkagi jätkavad inimesed selle järele ahmamist seni kuni on veel vähegi jaksu.

Meil peab olema siin selge arusaamine. Võtke näiteks maitsev söögikord. See tõmbab meid enese poole, eriti kui me oleme tõeliselt näljased. Kuid kui see söögikord oleks tõeline mõnu allikas, siis peaks meie mõnutunne süües üha kasvama. Tegelikult aga, süües liiga palju, tekivad probleemid seedimisega. See, millest mõtlesime kui mõnust, muutub valu põhjustajaks. Seda kutsutakse muutuse kannatuseks. Parim on valida kõiges ilma liialdusteta lähenemine või kesktee.

Kolmas kannatus on kõike läbiv kannatus või olude kannatus. Seni kuni meid piirab sõgedus, oleme määratud kannatavasse olekusse. Pole vahet, kuhu me kolime, millises riigis elame, mitte kusagil ei leia me kannatustest vaba kohta. See osutab meie elu tegelikule olemusele, sansaara tegelikule olemusele ning juhatab meid soovile vabaneda sellest kannatavast olekust. Selle kannatuse mõistmiseks on vaja erilist viisust või sisekaemust, sansaara olemuse tundmaõppimisest saab alus sellest vabanemisele. Buddha õpetas seda nii, et me lõpuks hindava kaemuse kaudu tajuksime olude kannatust kui kannatust. Darma on sedavõrd sügav, et annab meile võimaluse näha läbi olelusringi tegelik olemus ning jõuda sansaara ookeani ületades valastusse. Saavutamaks seda, on meil vaja kasvatada kahetsust ja jälestust. Kui teame, kuidas kasvatada kahetsust ja jälestust, siis ülendab see meid tõeliselt järgima darmat kogu oma südames.

Me küll kogeme õnne, rõõmu ja rahu, kuid seda kutsutakse ahistatud õnneks, sest seda kogeme vaimus, mis pole vaba tundeahistustest ja sõgedusest. Mis ei väida nagu poleks ei rahu ega õnne, vaid et meie kogemus pole lõpliku rahu ja õnne kogemus. See on ka põhjus, miks ei tohi kiinduda ajutistesse rõõmudesse. Olelusringist tuleb täielikult lahti öelda ja kasvatada täieliku valastuse poole püüdlevat vaimsust. Sellised peened erinevused on üliolulised. Need tõmbavad joone sansaara ja nirvaana vahel.

Niisiis, kannatuste vaagimine tuletab meile meelde paljusid häid omadusi. “Bodhitšarjaavataara ütleb meile:

See hirmutab meid ja hajutab uhkuse.

… Tõuseb kaastunne kogu ringlusolevusse.

… Pahe heitub ja voorused rõõmu loovad.

… See kõik on kannatuse vaagimise kasu.