Annetatud vara, liha …

22Annetatud vara, liha ja vääritute vara kui lõõmav tuhk.

Need kandmas kibedat kõlvatust ja ahistust ning tõkkeks voorustele

Seega pühenduge taigsüvi ja manatöö manu.

Nii on minu südame nõu.

Kui inimesed annetavad rikkust budale, darmale ja sangale, siis on nad kantud hardusest ja suurtest ootustest. Inimesed teevad kõvasti tööd, et luua enestele rikkust ning pakuvad neid tulemusi suure austusega munkadele ja nunnadele. Näiteks darmakeskuses tuleb täie vastutusega käidelda vahendeid, mis kogutakse õpetuste ja erinevate programmtegevuste käigus, seda ei tohi mõttetult või kasutult raisata või kasutada isiklikuks rikastumiseks. Neid vahendeid tohib kasutada üksnes darmaga seotud tegevuste edendamiseks, tugirajatiste rajamiseks, tekstide trükkimiseks. Kui me ei tea, et annetatud rikkus erineb muust rikkusest ja väärkasutame seda, siis loome rasket halba karmat.

On hulgaliselt seda mõtet näitlikustavaid lugusid. Järgnevalt üks nendest:

Oli kord üks munk, kes oli ühtlasi kloostri valitseja ning vastutas annetuste eest. Kuid ta väärkasutas annetusi, kutsudes oma sõpru ja ilmalikke neid nautima ning pani neid enesetarbeks tallele. Kui nad surid, siis valitseja sündis puukujulisena ja teised, kes annetusi enese hüveks kasutasid, sündisid tsikaatidena, kes selle puu lehti sõid. Puuolend tegi hirmsat heli, kuna ta koges pidevast söömisest tingitud hirmsat valu.

Sellest loost näeme, et meie kiindumused põhjustavad meile hirmsat kahju. Pealtnäha paistavad nad suurepärased, kuid pinna all on lõõmav tuhk, mis põletab me voorused.

Kõik, eriti need, kes pole ordineeritud, peaksid vältima annetatud varade kasutamist. Annetuste väärkasutus teeb meie mõtlemise nüriks ja segaseks. Taigsüvi nagu Vadžrasatva harjutus teeb meie mõtlemise teravaks ja võimaldab jõuda sisekaemuse ja suurema teadlikkuseni.

Mis puudutab liha, siis iga meeleline olevus peab oma ihu oluliseks ning kaitseb oma elu. Piisab üleolevast suhtumisest või sellest, kui kedagi ähvardada — kellelegi ei meeldi see. Süütute loomade, keda hukatakse ning söögiks tarvitatakse, kannatusel pole piiri, kuid nad pole võimelised seda väljendama. Sellisel põhjendusel tuleb austada üksteise elusid ning ekseta järgida hoolivust ja kaastunnet. Kui suudame teistega läbi nende suhestuda, siis saavutame oma ühiskonnas ning ka maailmas laiemalt algse ja rikkumatu[9] rahu ja rõõmu. Kuid kui võtame teise elu enese elu kindlustamiseks või naudingute pärast, kaasnevad sellega halvad tagajärjed kogu keskkonnale. Põhjusel, et me sööme paljusid eri liiki olevusi, tekkivad paljud erinevad haigused, millest möödanikus keegi midagi ei teadnud. Seega on tervislikel põhjustel ning halbadest mõjudest vabanemise eesmärgil soovitav hoiduda liha söömisest.

Samuti on väga oluline mitte raisata seda, mida meile pakutakse. Paljudel meist on selles asjas mitmeid halbu harjumusi. Loomulik, et me kasutame asju vastavalt oma vajadustele, kuid mõnikord raiskame mõttetult. Isand Džigten Sumgön on heaks eeskujuks, keda järgida. Ta sai mägede viisi annetusi jumalate ja inimeste kuningatelt ja naagadelt, kuid ei raisanud kunagi asjatult sentigi. Kõike kasutati tema sanga sadade ja tuhandete munkade ja nunnade ja muude darma tegevuste hüvanguks. Selline eeskuju õpetab meid mitte asetama tühiste asjade pärast ohtu meie hinnalist võimalust. Kõigi nende paljude tähtsate asjade hulgas, mida me selles ilmas võime teha, on darma isikule, kellel on tärkamisvaimsus ja veene heita halvad tegevused, kõige olulisem.

Juhul, kui oleme antud elu jooksul või kaugemas minevikus loonud halba karmat, siis kõige olulisem on puhastada see. Võte, mis siis aitab, on nelja jõu kasutamine (vt värss 34). Lähtudes oma halva karma tulemustest vabanemise soovist, tuleb kasutada boditšita või mistahes jidami jooga tehnikaid. Kujutlege ennast mõne jidamina, nt Tšenrežig, või kujutlege jidamit istumas oma peatipu kohal ning seejärel lugege mantrat täie veendumuse ja hardusega. Pärast tehke sulandumine ja lausuge pühenduspalved. Lõpuks andke lubadus halba enam mitte korrata.

Sangale annetatud varade mittekohasel kasutusel on tõsised tagajärjed. Illustratsiooniks järgnev lugu.

Buddha Šakjamuni ajal oli tema Šravasti asupaiga läheduses üks suur mädane soo. Selles soos elas üks veider olevus — tal oli inimese pea, kuid kogu keha oli kaetud loendamatu arvu söödikutega. Olevus kannatas nende hammustuste käes sedavõrd koledal kombel, et pidi valust jooksma edasi-tagasi üle mädasoo. Jutud sellest vaatepildist levisid ning paljud inimesed läksid imelikku olendit vaatama. Jutud jõudsid ka Buddha kõrvu. Oma kaastundlikus viisuses teadis Buddha, et on õige aeg seda olendit aidata ning ühtlasi olla kasuks ka paljudele teistele meelelistele olevustele. Nii asus Buddha koos suure munkade ja muude vaimsete õpetajate kaaskonnaga soo suunas teele. Mungad valmistasid Buddhale kohe soo servale erilise istealuse. Buddha võttis seal süvis istet ja küsis: “Kas oled see, keda tuntakse ‘Tripitaka meistrina’?” Olend vastas: “Jah, olen küll.” Seejärel küsis Buddha: “Kes küll põhjustas sulle siinseid hirmsaid kannatusi?” Olend vastas “Ei keegi muu, kui ma ise.” Buddha jätkas: “Kas sa kannatad praegusel koledal kombel oma ihu, sõna ja vaimsete väärtegude pärast? ” Olend tunnistas: “Just nii see on.

Kõik kogunenud mungad ja tavainimesed olid täis uudishimu ning tahtsid teada, mis küll oli viinud sellise tulemuseni ning seega Ananda päris Buddhalt selgitust olendi karma kohta. Minevikus, loendamatu arv kalpasid tagasi, oli maa peal Buddha Kõiketundja. Üks ilmalik, kes oli mõistnud olelusringi olemust, tundis ülendavat soovi mungaks pöörduda. Tal oli rohkelt vara, kuid ta annetas kogu oma rikkuse Buddha Kõiketeadjale ning sai ordineeringu. Ta asus täie tähelepanuga ning pühendunult õppima ning temast sai arvestatav õpetlane. Ta tundis hästi erinevaid teadusi, iseäranes aga Tripitakat, nii kutsutigi teda Tripitaka meistriks. Ta tegi enesele õpetajana nime ning oli laialt austatud.

Musta Mäe läheduses elasid erineva saave astmetega mungad —harjutamise astmes, täiustumise astmes, jne. Ühtekokku 70 tuhat munka olid otsustanud jääda sinna suvisesse eraldusse. Eraldust korraldama palusid Tripitaka meistrit, kes ka kutse vastu võttis. Eralduse ajal naases edukalt merereisilt oma kodupaika viiesajaliikmeline kaupmeeste rühm. Asudes ajutiselt peatuma samuti Musta Mäe piirkonda, märkasid nad suurearvulist eralduses olevat munkade hulka. See tegi neile rõõmu ning tekkis hardustunne. Kaupmehed läksid korraldaja juurde ning ütlesid: “Meil on eralduses olevatele munkadele annetusi. Kui sobib, siis palun võtke vastu kuld- ja hõbemünte. Kui mitte, siis annetame midagi muud.” Pärast seda, kui korraldaja oli kõik annetused vastu võtnud, lõi temas lõkkele kiindumus ning selmet vara kasutada eralduses olijate toetuseks, hoidis ta selle enesele ning jagas munkadele vaid väga kehva toitu.

Mõne aja pärast kaebasid mungad korraldajale: “Me ei saa selle viletsa söögiga hakkama. Kas poleks võimalik meile midagi enamat korraldada?” Korraldaja vastas vihaselt: “Ma annan teile seda, mida mul on. Kui sellest ei piisa, siis minge külla kerjama ja korraldage ise eraldust.” Mõned munkadest kohtusid lähenduses peatuvate kaupmeestega ning palusid neilt toetust eralduseks. Kaupmehed saatsid nad minema sõnadega: “Oleme juba annetanud teile küllaldaselt kulda ja hõbedat kogu eralduse tarbeks.” Hakates kahtlustama, läksid kaupmehed korraldaja juurde ning küsisid: “Mis on saanud annetatud varandusest? Miks on munkade toit nii vilets? ” Tripitaka meistril oli piinlik ja ta läks enesest välja. Ta ütles munkadele: “Te tahate mind häbistada. Selle asemel, et teid munkasid teenida, oleks parem kui ma upuksin inimrooja sohu.” Mungad ei kostnud sellepeale midagi. Hiljem tundis Tripitaka meister oma tegevuse üle kahetsust ja palus andestust.

See sooolend ongi Tripitaka asjatundjast munga ümbersünd. Sellise sünni põhjustasid tema viha ja kurjad sõnad 70-tuhande munga suunas, kes hoidsid korda ning olid pöördumatu seisundi saavega. Säärasena on ta sündinud palju elusid. Igas elus on tema elupaigaks mädasoo nagu see siin. Tulevikus, pärast seda, kui tuhat budat on sellel planeedil ilmunud, ilmub Buddha Nähtav. Tänu oma seosele Buddha Kõiketundjaga, saab Tripitaka meistrist munk selle buda juures ning ta jõuab arahati seisundini.

Edasi õpetas Buddha ulatuslikult põhjuslikkuse pöördumatut olemust ja sansaara olemust. Nii munkadele kui ka ilmalikele läks see sügavalt hinge ja nad pöördusid varjupaika Buddhas, darmas ja sangas. Anti tõotused ja järgiti darmaõpetust kogu südamest. Paljud jõudsid valastuse erinevate astmeteni.

Vaagides antud lugu, ei tohi kunagi unustada karma tagajärgi ning tuleb hästi kinni pidada oma lubadustest. Darmat tuleb järgida vahetult ning puhastada oma halvad mõtted nii eneste kui teiste hüvanguks. See, kui vaid teada mõnevõrra darmat, pole piisav. Ülioluline on kanda õpetuste tähendust oma südames ning seeläbi teha oma mõtlemine täiesti puhtaks.



[9] algse ja rikkumatu”(uncontrieved) all on mõeldud olemuslikku rahu, st sellist, mida keegi pole plaaninud või sepitsenud (tõlk).