Harjutus ilma õpetusi südames kandmata…

29Harjutus ilma õpetusi südames kandmata kui kaja kumin.

See on tühi ja tähendusetu.

Seega pööra oma tunnetus darma poole.

Nii on minu südame nõu.

Kõigepealt peame oskama ära tunda kannatuse ja selle alused. Seejärel, vabastamaks endid sellest olekust, peame nägema darmat kui ainsat vastust. Leidke vajalik julgus, et võtta aega järelemõtlemiseks. Jälgige oma tunnetuse vaikust ja rahu. Kui rahulik ja ilus on see oma olemuses! Sarnaselt võime jõuda arusaamisele sellest, kuivõrd hinnaline on meie meelepetete väljajuurimise rakendatav darma. Me hakkame nägema täielikku rahu ja õnne, milleni on võimalik jõuda. Lähtudes sellest, võime võtta darma oma südameasjaks ja seda järgida. Kui aga võtame darmat hoopis kui ühte järjekordset teadmiste liiki nagu matemaatika või kunstid, siis on see nagu kaja. Kajal pole tähendust, kajal pole sisu, see on lihtsalt üks peegeldus. Kaja kõla võib kuulda, kui minna mõne kaljuseina juurde, kuid sellel pole tähendust. Seda võib kuulata ja siis unustada. Seega, kui kuulete õpetusi, kuid ei järgi neid, siis muudate te õpetused kajaks, mis on aja raiskamine nii vaimsele meistrile kui ka teile enesele.

isegi kui kuulate vaid ühe tunni darma õpetusi, siis pöörake sellele kogu oma tähelepanu. Tehke kõik võimalik selleks, et kuuldut rakendada, mitte lihtsat selle üle vaielda. Darma on tee rahu, kooskõla, vaguruse ja lahkuse saavutamiseks. Tehke sellest oma südameasi ja vaagige järgmiselt: “Soovin nende õpetuste kaudu enesele selliseid omadusi.” Selline ajend on õpetuste kuulamise tegelikuks eesmärgiks. Soov õppida seda, kuidas järgida ning ühendada oma tunnetus õpetustega, mitte lihtsalt arutleda või saada metafüüsika asjatundjaks. See on fraasi pööra oma tunnetus darma poole tähenduseks.

Näiteks, üritame pidevalt tuua oma südametesse hoolivat lahkust ja kaastunnet. See pole lihtne. See raskus on tingitud tõsiasjast, et oleme sedavõrd harjunud halvaga. Me võime ehk mõelda: “Äkki ma kaotan iseenda ja kes siis mind kaitsma hakkab?” Me mõtted käivad automaatselt sellist rada pidi. Mõnikord taas mõtleme: “Kas üldse on mingit lootust? Olen niipalju aastaid harjutanud, aga mu mõtlemine käib kogu aeg sama rada pidi.” Kõigest hoolimata, meil pole valikuid. Järgimist tuleb jätkata. Kõigi segavate meelteahistuste puhastamine on meie kõige olulisem tegevus, seega tuleb kõik pingutused pühendada oma tunnetuse darmaga ühendamisele.

Vaimne meister selgitab tunnetuse treenimise ja puhastamise võtted vastavalt Buddha õpetustele. Kuulates selliseid õpetusi, tuleb vältida järgmist kolme ekset:

mitte õppimine

esiteks, õpetuste mitte vastu võtmine, kus meie süda on kui nuripidi pööratud kauss. Pole vahet, milliseid maitsvaid asju sinna sisse valada, need ei satu kaussi. Oma ihus võime me olla kohal, kuid mõlemad kõrvad on suletud. Mõnikord läheme mõtetes uitama, olgugi, et ihuliselt oleme paigal, meie mõtted on õpetuse ajal hoopis mujal või magamas.

mitte vaagimine

teiseks, kuuldud õpetuste mitte mäletamine ja mitte vaagimine on kui auguga kauss. Olgugi, et kauss on õiget pidi ja avatud, pole vahet, palju me sinna valame, kõik voolab välja. Sarnaselt, saades õpetusi ning kiiteski neid suurepärasteks ja kallihinnalisteks, tõustes istepadjalt jääb kõik meist maha. Meie tunnetus on jätkuvalt tühi.

mitte süüvimine

kolmas on õpetuste kuulamine ja vaagimine kantuna rikutud ajenditest on kui mürgitatud kauss. Kui sellisesse kaussi panna toitu, siis saab see rikutud ning pole kasutuskõlblik. Sarnaselt, kui meil pole õpetuste saamise ajal ehedat ajendit oma tunnetuse puhastamiseks kogu meelelise olevuse heaks ja valastusse jõudmiseks (boditšitat) ning oleme uhkuse, kadeduse, kiinde või viha meeltesegaduses, siis õpetused muutuvad “mürgisteks”. Õpetused ei toimi enam puhastavalt. Nad hakkavad vastupidiselt toetama meie uhkust ja kadedust. Hinnalise darma puhas, algne, selge vesi on rüvetatud meie rikutud m ajendist ning ei kõlba enam joogiks.

Buddhadarma, eriti mahajana ja vadžrajana õpetused selgitavad tunnetuse eri tasandeid väga üksikasjalikult — kuidas tuleb mõista väliseid nähtuseid ja kuidas valitseda ja puhastada sisemist tunnetust. See on hindamatu viisus! Maailmas on palju erinevat liiki teadmisi, kuid ükski neist ei suuda lõplikult seletada meie tunnetust. Tunnetus on sansaara ja nirvaana lätteks, öeldes teisiti, meie kannatuste ja valastuste juurpõhjus. Buddha isiklikult avaldas põhjalikult olemusliku asu võtte ja tunnetuse olemuse. Kantuna kõike hõlmavast seesmisest viisusest ja suurest kaastundest kogu meelelise olevuse suhtes, õpetas ta seda oma järgijatele. Buddha kohtles igat meelelist olevust samaväärsena enese lihase ema või pojaga.

Seega kandke darmat sügaval oma hinges. Järgides darmat, on oluline tugevdada jätkuvalt oma ajendit ning mitte tunda ennast ihuliselt ja vaimselt haavatavana. Kui saame darma õpetusi ning kaotame seejärel vaimse tasakaalu, siis näitab see seda, et puudub selge arusaamine. Tuleb õppida oma probleemidele näkku vaatama, õppida, kuidas oma vaimse jõu najal hajutada takistused , õppida, kuidas omaks võtta kannatusi ning ületada neid süviharjutuste kaudu. Kui meid õpetatakse ülaltoodud viisil, siis takistused pole olulised, kannatused pole olulised. Vahet pole, kas on tegu ihuliste või vaimsete kannatustega, me saame nendega hakkama. Darma sisaldab eneses kõiki võimalusi, seepärast ütlengi, et see on nii hinnaline.

Ületamaks vaimseid probleeme ja tõkkeid, jagu saamaks segadusest ja avamaks meie olemuslikku mõõdet, on vaja just sellist tugevust. Olles vaimselt tugev, ollakse takistuste ees kartmatu. Veelgi enam, läbi viisuse ja kogemuste hakkavad kannatused ja takistused pakkuma võimalusi halva karma puhastamiseks, kuna nad tugevdavad valastusele pürgimise soovi. See teeb darmast asendamatu.

Võta järelemõtlemiseks aega. Kaljuselt mäepinnalt kumiseval kajal pole mingit sisu või tähendust. Sarnaselt, elu ilma hinnalise darmata on tühi ja mõttetu.