Pahategude ja ahistuste vaap…

34Pahategude ja ahistuste vaap kui muda kalliskivil.

Kuigi alaja on veatu, selle omadused ei avane.

Nelja jõu tunnistus siin vältimatu.

Nii on minu südame nõu.

Kõik kuue ringi meelelised olendid on meelteahistuste, karma ja tagajärgede võimu all, aga ikkagi on viimase kui ühe seesmine olemus hõlmatud veatust budasusest. Pahategude ja ahistuste vaap märgib meie halbu mõtteid, vaimseid ahistusi ja kõiki eri liiki karmat, eriti just sügavalt juurdunud harjumuslikke kalduvusi. See vaap on kui muda, mis katab hinnalist budasuse juveeli. Kui teemant on kaetud mudaga, kas siis selle kvaliteet väheneb? Ei, teemant jääb teemandiks. Samas, kui see on kaetud mudast, siis me ei kasuta seda ehtena. Kui me mõistame, et mudakihi all on teemant, siis me eemaldame mudakihi ning puhastame teemanti. Sarnaselt pole meie oma tunnetuse alus kuidagi erinev buda tunnetusest. Kui me selles veendume, siis saab võimalikuks läbi halbade mõtete puhastamise “avada” oma tunnetus. Selle vahetu kogemus on buda kõikehõlmav tunnetus.

Enne kui saame midagi teha, tuleb meil jõuda veendumusele, et muda sees leidub olemuslikult puhas kalliskivi. Kui see kalliskivi on leitud, siis kõigepealt puhastame seda kareda kanga või soolase veega. Seejärel puhastame seda pehmemate vahenditega. Lõpuks peseme seda õrnalt raviveega ja häilime[12] siidikangaga. Pärast sellist tööd on puhas kalliskivi nähtavale toodud. Budasust tuuakse nähtavale sama moodi. Esiteks, paksema mudakihi eemaldamiseks, harjutame nelja nurgakivi. Siis, okultsete ahistuste avamiseks teeme läbi nöndro eelharjutused. Seejärel suhtelise ja absoluutse boditšita harjutustes avaneb tunnetuse kõige varjatum kiht ning vallastunud tunnetuse puhas juveel muutub nähtavaks!

Sõnal alaja on mitmeid tähendusi. Mõnikord märgib see “hoidlat” või “säilitatud teadvust”, kus peetakse tallel kõik mõtted ja karma. Mõnikord märgib see tühjust, sansaara ja nirvaana ühtset alust. Kui meil puudub selgus tühjuse tähendusest, siis eksleme sansaara kuues ringis. Kui me tungime vahetult tühjuseni, siis jõuame nirvaanasse. Sellisel juhul kasutatakse alajat süviharjutuste aluseks ja valastuse lätteks oleva budasuse tähenduses. Kui meil puudub darma arusaamine ja me loome korraliku harjutamise asemel pahesid, siis see on aluseks sansaarale. Kui me harjutame mõistmise, kindlustunde, julguse ja hardusega, siis avame otseselt puhta alaja, mis ongi budasus.

Oletagem, et üks vaene pere elab oma räämas majas, teadmata, et nende omandi all on peidus suur varandus. Siis aga oletagem, et tuleb üks kaevur ja teatab, et nende maapõues on suur varandus. Ta juhendab peret, kuidas seda varandust kätte saada ning vastavalt juhendile kaevavab pere väsimatult läbi erinevatest pinnasekihtidest. Nad ei heitu, olgugi, et töö on raske, kulub aega ja energiat. Lõpuks nad jõuavad varanduseni ning rikastuvad. Tegelikult on nad kogu aeg olnud rikkad, sest see varandus on alati olnud nendega.

Kuues olelusringis ekslev meeleline olevus on kui see vaene perekond. Buda kõigi veatute omaduste varandus on nendes, kuid see on peidus ilmsete ja varjatud meelteahistuste all. Tulemusena tunneb meeleline olevus ennast vaesena ja saadetuna kannatustest. Buddha tuli siia ilma nagu kaevur ja õpetas darmat. Ta näitas, et kõigis meis on budasuse ammendamatu aare. Tänu sellele, pole budal vaja midagi luua. Tema ainsaks ülesandeks on meile näidata, kuidas seda reaalsust ilmseks teha. Nii Buddha õpetas kõiki erinevaid darma astmeid, kui täielikku võtet budasuse avamiseks. Meil pole mingit põhjust endid halvasti tunda ja pidevalt kannatada. Kui teeme selle varanduse kätte saamise nimel tööd, siis meil on kõik võimalused jõudmaks tõelise õnneni. Tuleb ainult eemaldada muda ja puhastada budasust varjav segav sodi.

Buddha on meie käsutusse andnud palju vahendeid, millega seda valastuse seemet leida. Usaldades darmat me õpime ja järgime nelja nurgakivi, mõõtmatut hoolivat lahkust ja kaastunnet, boditšitat, vadžrajana süvivõtteid ja viietise mahamudra teed. Rakendades seda täiuslikku võtete kogumit, on meil ühegi kahtluseta võimalik tajuda valastust. Kõigi nende võtete seast on nelja jõu rakendamine ahistuste puhastamise alustehnikaks. Need neli jõudu on 1) kahetsus, 2) vastumürk, 3) otsusekindlus ja 4) pöördumine või usaldus.

Kahetsus

Meil tuleb jõuda arusaamisele sellest, et meie loodud halvad mõtted ja karma ei too tegelikku kasu. Asjade sellist käsitlust kutsutakse “kahetsuse väeks”. Olles eksitatud kiindest, vihast ja sõgedusest, mõtleme, et hävitades oma vaenlasi, kaitseme endid, kuid tegelikult loome sellega ainult halba. Siiski suremise ajal ilmneb selgelt, kuivõrd vähe kasu oli kiindumusest meile enesele ja sugulastele. Meie loodud halb karma järgneb varjuna ning on läbi elude kannatuste allikaks. Meie tegevused võivad luua mõningast näilist kasu, kuid loodud halb karma on sellega võrreldes oluliselt suurem.

Kahetsus pole süütunne. Pigem on see palju mõttetut vaeva põhjustanud eksimuse äratundmine. See on nagu enesele teadvustamine, et oleme kukkunud jäledasse mülkasse. On piinlik ja soovime võimalikult ruttu ennast sodist puhtaks pesta. Nende õpetuste aluseks on arutluskäik, mitte lihtsalt kellegi väide, et “nii peab”. Seega tuleb põhjalikult läbi kaaluda see, et hoolimata oma toodud ohverdustest, pole pikas perspektiivis sellest kõigest eriti kasu.

Taiga saab harjutada neljast jõust mõne rakendamise kaudu, kuid taig on kõige tõhusam, kui harjutada koos kõike nelja. Kahetsus on neist siiski kõige olulisem, sest kui see puudub, siis ülejäänud kolme jõu teke on vähetõenäoline. Tuleb arendada selge mõistmine sellest, et kõik eksitoimingud on mittevajalikud ning tuleb puhastada ning et taig tuleb teha nii ruttu kui võimalik. Näiteks, kui keegi on vastu tahtmist võtnud mürki, siis peale arusaamist oma veast, tunneb ta suurt kahetsust, mis juhatab ta kiirele tegutsemisele mürgist vabanemiseks. Sarnaselt tuleb halba karmat, isegi väga tühiseid tegevusi käsitleda samaväärsena surmava mürgiga.

Vastumürk

Järgmine on vastumürgi jõud. Kahetsustundest üksi jääb väheks. Taig jääb poolikuks, kui vaid tuvastame mürgi, tegutseda tuleb ka sellest lahti saamise nimel. See on nagu dušši alla minek ja mustuse maha pesemine. Meil tuleb kasutada kõiki võtteid oma ahistuste puhastamiseks—harjutamine, süvi ja mantra mana. Mida meil on võimalik teha? Me saame kannatusi põhjustavat mürki tasakaalustava vastumürgina ära kasutada paljusid erinevaid darma harjutusvõtteid. Näiteks võime teha Vadžrasattva harjutust, lausuda Tšenrežigi mantrat või teha Tāra harjutust. Võime kasvatada hoolivat lahkust ja kaastunnet ning harjutada boditšitat ja tühjust.

Otsustavus

Pärast seda, kui oleme rakendanud toodud taia võtted, tuleb jääda kindlaks mitte kunagi enam korrata oma halbu mõtteid ja tegevusi. Kui kord mürk on eemaldatud, tuleb olla ettevaatlik, et mitte seda taas sisse võtta. Sarnaselt tuleb teha kindel otsus vaadata oma jalge ette nii, et me enam ei kukuks mülkasse. Teades nüüd, et kõik see halb karma on ebavajalik ning toob üksnes kannatusi, tõotagem: “Isegi kui kaalul oleks minu elu, enam mitte kunagi ei korda ma seda ekset. Minevikus olen seda teinud tahtmatult ja mõttetult. Nüüd ja tulevikus, ma enam nii ei toimi.

Usk

Neljandaks jõuks on usk budasse, darmasse ja sangasse. Usk on pöördumine varjupaika, enese usaldamine valastusolenditele ja boditšitale. See on mõte: “Praegu ma pole võimeline ennast vabastama kõigist ahistustest.” Seega tuleb meil usaldada head kokka, kes valmistaks mürkidest vaba toitu või usaldada teejuhti, kes juhatab sellise tee, kus me ei komista. Siin on oluline mõista, et igal meelelisel olevusel on budasus, see teadmine võimaldab meile meelekindlust: “Ka mina, ka minul on võimekus jõuda buda seisundisse.” Nii saame täie veendumisega öelda: “Kui ma järgin darmat, siis valastus on igati võimalik nii nagu see oli mineviku budadele.” Kunagi olid ka nemad meiesugused ahistunud olevused, kuid nad pühendasid kogu oma energia darma õppimisele ja järgimisele kuni jõudsid kannatustest ja kannatuste põhjustest vabasse buda seisundisse. Seega ka meie võime usaldada vastumürke täieliku veendumusega, et taig ja lõpuks valastus toimub. Näiteks, talunik harib saagi kasvatamiseks põldu. Ta künnab maa üles, kobestab seda, väetab mulda, niisutab mulda, külvab seemne ning kaitseb seda kuni vili on lõplikult koristatud. Sarnaselt peame meiegi harima on darma järgimist.

Järgnev lugu näitab taia võimalikkust isegi pärast mitmeid väärtegudega täidetud elusid.

Oli kord pere, kus perenaine oli väga pühendunud darmale ning tundis rõõmu lahkuse järgimisest. Perre sündis poeg ning varsti oli selge, et ta oli kitsi loomuga. Poeg takistas pidevalt oma ema soovi annetada teistele erinevaid asju. Isa suri ning pojast sai perepea. Ema üritas jätkata teistele annetamist, kuid poeg sai alati oma käe vahele. Ühel päeval ütles poeg: “Paistab, et sa ei taha, et meie majas oleks mingitki rikkust, seega ära ennast enam majandusasjadesse sega. Ma hoolitsen ise kogu meie majapidamise eest.” Poeg ei andnud oma emale enam mingit sõnaõigust, ema sai vaid niipalju toitu, et püsis hinges.

Kui oma lahke loomu tõttu jätkas ema ka selle vähese toidupala jagamist, andes sellest pool teistele. Selline tegevus vihastas poega ja ta ütles: “Sa laostad meie majapidamise. Ma ei anna enam sulle toitu.”. Poeg hoidis ema toiduta kuus päeva, pärast mida ema palus midagi söömiseks. Poeg viskas veega täidetud kausi kämblatäie tolmu ning andis selle talle. Ema jõi selle ära, kuid suri peagi nälga.

Oma karma tõttu sündis poeg palju kalpasid Huilgavas põrgus ning seejärel veel palju elusid näljase vaimuna. Sündides isegi inimesena, jäi ta endiselt ihneks ning sündis seejärel taas paljud elud näljase vaimuna. Lõpuks õnnestus tal sündida inimesena, kuid oludes, kus pidi pidevalt nälga tundma. Kord kohtus ta almuseringil oleva pratjeekabudaga. Mees nägi, et munk saab annetusi, temas tekkis kadedus ja ihnustunne. Ta varastas munga kerjakausi ning viskas selle maha. Sellise karma tõttu sündis ta korduvalt vaestes oludes.

Pärast paljusid selliseid elusid ilmus Maale buda Kašjapa ning mehel tekkis hardusside temaga. Tänu sellele sidemele, sündis mees inimesena Buddha Šakjamuni ajal ning neil sai võimalikuks kohtuda. Saades aru Buddha õpetusest, tegi mees kõik mis võimalik puhastamaks oma halbu mõtteid ning halbu vaimseid kalduvusi ning jõudis kõrge saaveni.

Toodud lugu peaks meid innustama kõigi oma halbade mõtete puhastamisele ning vahetule darma järgimisele.

Buddha õpetas või “pööras hinnalist darmaratast” kolm korda. Esimese pööramisena seletas Buddha lahti olelusringi olemuse, miks ja kuidas sansaarast lahti öelda. Seda tegi ta selleks, et ärgitada valastuse soovi. Teise pööramisena andis Buddha juhendid, kuidas vabanemise teel samm-sammult edeneda. Kolmanda pööramisena õpetas Buddha okultsete ahistuste taia ning seda kuidas saavutada täielik ning veatu buda seisund. Kui imepärane on see südamenõu, mille järgi saame avada oma budasuse soovetäitva kalliskivi!

Nii nagu kalliskivi on algselt puhas, on meie budasus olemuselt rikkumatu hiile. Ta on üksnes takistatud välispidisest segadusest. Sageli võime kuulda ütlust: “Seda vett võib juua, sest see on puhastatud.” Mida sellega mõeldakse? Kui vee olemust oleks võimalik rikkuda, siis meil poleks võimalik seda ka puhastada. Vesi on oma olemuselt puhas, saasteained lisati sinna väliste olude toimel. Kui see mustus eemaldatakse, siis ütleme vee kohta “puhas”, osutamaks, et vesi on viidud tagasi tema olemuslikult puhtasse olekusse. Sama lugu kehtib meie tunnetusega. Tunnetus on olemuslikult puhas. Meelepetted ja segadus, mis seda saastab, tuleb eemaldada. Kui need ahistused on täielikult eemaldatud, siis ilmub takistamatult tunnetuse olemuslik valevus. Siis öeldaksegi, et tunnetus on “puhastatud”, märkides, et segaduste kiht analoogselt mudaga, on eemaldatud. Selline on tunnetuse taia võte.

Võtke hetk aega kasvatamaks kaastunnet ja boditšitat kogu kannatava meelelise olevuse suhtes. Kujutage enese viisuskehastusena peatipu kohal kuuketta ja lootosõie peal istuvat Vadžrasatvat või Tšenrežigi. Koos jidamist kiirguva valgusega lausuge saja- või kuuesilbilist mantrat, et puhastada kuue ringi meelelist olevust ja iseennast. Seejärel jidam sulandub meis eneses, annab pühitsuse ning puhastab kõik meie ahistused. Seejärel olge tühjuse ja näivuse olemusliku lahutamatuse süvis ning laske oma tunnetusel selles puhata. Lõpuks pühendage pälve.



[12] häil” on helk, läige, “häilima” tähendab “poleerima” (tõlk).