Plekita kõlblus…

38Plekita kõlblus kui hinnaline pühamu, mis tulvil taevaväge.

Seda kogu olevus, ka jumalad, kummardavad.

Hoidke kolme korda kui oma silmatera.

Nii on minu südame nõu.

Kõlblus pole lihtsalt üks distsipliin. See koosneb kõigist ihulistest ja vaimstest pahedest vaba ekseta elu pidamise võtetest. Need on šraavakdele, pratjeekabudadele ja bodisatvatele aluseks olelusringist vabanemiseks ja valastusse jõudmiseks. Neid, kes hoiavad oma kõlbluskorra veatuna, austavad sansaaras peaaegu kõik. Sarnaselt hinnalise pühamuga, avaldatakse sellisetele inimestele austust kummarduste ja hardusega, sest nende käitumine on tüünuse, terviklikkuse ja rahu allikaks. Ilmikud, kes järgivad viit või kaheksat ettekirjutust, eriti aga täisordineeringuga mungad ja nunnad, kõik need, kes hoiavad rikkumatult oma kõlbluskorda, on väga hinnalised.

Pärast Buddha eluaega ilmus palju vaimseid meistreid. Nagardžuna oli üks, kes kogus suurima arvu õpilasi ning viisalt levitas darmat. Palju suuri õpetajaid ilmus ka Tiibetis. Neist kõige suurema tähtsusega on darmaisand Gampopa ja isand Džigten Sumgön. Nad tõid kasu paljudele meelelistele olenditele, kogusid sadu tuhandeid õpilasi ning rajasid budalusele meie maailmas kindlad alused. Kõik need suurvaimud rõhutasid kõlblusõpetuse tähtsust ning pidasid ise veatult kõlbluskorda.

Meie parim kaitsevõte on kõlbluskorra ettekirjutustest kinni pidamine. See kord kaitseb meid meelepetete ja kannatuse põhjuste eest. Tõde on, et kogu isiklik ja laiem ühiskondlik rahu ja kooskõla tekib meie kõlbelisest puhtusest.

Need kolm distsipliini, mida sanskriti keeles nimetatakse trishiksha on järgmised:

Need kolm distsipliini on omavahel sügavalt sidusad. Kui üks puudub, siis ülejäänud kahe saave pole võimalik. Šila tähendab vooruslikku meeleseisundit, kus hoidutakse kõigist pahelistest mõtetest. Kõlbluskorrast kinni pidamine toob kaasa meelerahu jaheduse, mis on nurgakivi tüünele asule ja süvisoleku püsivusele. Samaadist omakorda saab alus pradžnale või erilisele sisekaemusele. Kui puudub keskendumissüvi korralik alus, siis pole võimalikud ei vahe erikaemus ega mahamudra saave. Kui pole kõiki meelepetteid läbi lõikavat analüütilist kaemust, siis pole meil võimalik olelusringlusest vabaneda. Selleks võimeline korrastatud ja võimas tunnetus sõltub tüünest asust, šila kõlbluskorrast lähtuval samaadi vaimsest distsipliinist. Kui meil on viisust, siis me näeme keskendumissüvi vajalikkust ning jätkame selle harjutuse edendamist. Kui me mõistame, et erikaemuseks on elutähtis samaadi, siis me teame, et tuleb järgida selle põhjana toimivat kõlbluskorda.

Paljud inimesed seostavad kolme distsipliini üksnes hinajana õpetusega, aga tegelikult, kui on soov vabastada ennast olelusringist, siis need kolm peavad alati tegema koostööd, sõltumatult valitud õpetusteest. Mahajana teel on raske jõuda boditšitani ilma pratimokša vannete korraliku pidamiseta. Kui me ei kaitse oma tunnetust iha, härmi, viha, rumaluse, vimma jne mõtete eest, siis kuidas arvame end kasvatavat hoolivust ja kaastunnet? Võib ju proovida, aga parimal juhul on tulemuseks üksnes pealiskaudne ja piiratud kaastunne. Pigem tuleks pratimokša vannete kaudu kõigepealt vaigistada kiinded, viha ja vimm ning vihkamine. Edasi, lähtudes selliselt aluselt, on võimalik arendada hoolivust, kaastunnet ja boditšitat ja olla osa mahajana õpetusest. Boditšita alusel on meil suurepärane võimalus näha, nagu vadžrajana harjutused õpetavad, kogu meelelist olevust jidami või budadena. Nii on see hinajana distsipliin ülioluline mahajanas edenemiseks. Kõigepealt tuleb meil vältida teistele halva tegemist. Seejärel, sellisel põhjal, on meil võimalik aidata teisi.

Need vinajana ja boditšitaga seotud distsipliinid on eriliselt olulised vadžrajanas. Kui pole ihulist ja vaimset distsipliini, siis pole võimalik teha harjutuste loomis- ja täitejärke. Kui loomis- ja täitejärgus puudub jidami püsiv kujutluspilt, siis pole võimalik jõuda ei mahamudra ega ühegi teise süviharjutuse saaveni. Kui puuduvad hoolivus, kaastunne ja boditšita, siis jidami jooga harjutus ei mõju ning ei vii olelusringist vabanemisele või täielikku valastusse. Tegelikult võib ilma korraliku boditšitata tehtud jidami jooga harjutus olla ohtlik. Näiteks kui harjutus on moonutatud vihast või vimmast, siis võidakse ümber sündida võimsa vaimolendina. Sellist nähtust nimetatakse “jidami loomine deemoniks”. Pigem tuleb meil oma tunnetust taltsutada olemaks pehme kui puuvill ja tugev kui kalju. Tuleb kasvatada julgust vaadata tõtt takistuste ja kannatustega ja purustada meelteahistuste vägi. Sellisel juhul saab vadžrajana süvist täielikku valastusse õudmise ületamatu vahend.

Silmad on üheks meie ihu kõige olulisemaks organiks. Igaüks peab oluliseks oma nägemise kaitsmist ja silmade korrasolekut. Inimesed kulutavad palju raha hoidmaks oma silmi hea tervise juures. Sarnaselt tuleb meil erikaemuse olemuse tabamiseks kasvatada oma “viisussilma”. Ilma selleta pole võimalik jõuda valastusse. Seega, kõlbluskorda tuleb pidada, et kaitsta viisussilma ning harjutata samaadit, et parandada nägemisteravust. Nende toel jõuame läbistava viisuseni, mis tunnetab sansaara ja valastuse olemust. Niisiis peame kandma oma südames neid kolme: kõlbluskorda, süvi ja viisust. Järgnevalt lugu kellestki, kes vastavalt toimis.

Elasid kord varakad mees ja naine, kellel õnnetuseks polnud last. Palves pöördusid nad abi saamiseks buda, darma ja sanga poole ning mõne aja pärast sünnitas naine poja. Vanemad andsid lapsele, kes oli väga sarmikas, nimeks Padma Doktšen (Lootoslille nägu) ning kasvatasid last täie hoolitsuse, armastuse ja kaastundega. Oma auväärse seisuse tõttu pidasid vanemad plaani korraldada ise oma pojale pulmad. Kuid, kui poeg jõudis vastavasse vanusesse ütles ta: “Head vanemad, kuulake mind. Pereelu on kui soo ja ma ei taha selle mülkasse sattuda. Pereelu on kui mürgine võrse, mis mulle süüa ei sünni. Ma tahan olelusringist taganeda ja saada mungaks. Palun andke mulle selleks luba.” Vanemad andsid loa ning pojast sai pühendunud munk, kes läbi süviharjutuse jõudis saaveni.

Aeg möödus ja kombele vastavalt käis munk Padma Doktšen iga hommik almuseringil, et koguda oma lõunasöögiks toitu. Ühel päeval läks ta tundmatusse piirkonda ning sattus lõbunaiste kogunemiskohta. Teiste seal oli üks eriti ilus lõbutüdruk, kes tundis sellist tõmmet munga poole, otsekui oleks nool lastud tema südamesse. Ilma kõhkluseta pöördus ta vahetult munga poole ning kutsus teda aupaklikult enese poole külaliseks. Munk arvas, et teda palutakse lõunale ning võttis kutse vastu. Tüdruk korraldas lõunasöögi ja seejärel palus mungalt darma õpetusi. Kuid kui munk oli istet võtnud, lähenes tüdruk talle ning avaldas soovi temaga magada. Munk kattis oma nina ja põgenes sõnadega: “Minu jaoks on surm kergem kui teha midagi sellist!

Lõbutüdruk oli aga sedavõrd oma iha kütkes, et palkas naisvõluri, kes pidi munga juhtima tagasi tüdruku juurde. Olles saanud tasuks suure koguse kulda, tegi võlur loitsu, mis tõigi munga tagasi lõbumajja. Lõbutüdruk ütles mungale: “Sul tuleb kas minuga ühte heita või siis siia tulle hüpata.” Munk võttis oma rüü seljast ning vaadates võluri poole ütles: “Viige see rüü tagasi kloostrisse. Minu jaoks on naisega magamine välistatud ning seega ma hüppan tulle.” Kui munk valmistus tulle hüppama, siis tabas võlurit sügav kahetsustunne ja ta võttis oma loitsu maha. Seejärel võlur heitis end munga jalge ette. Ka lõbutüdruk heitis end munga jalge ette ning nad mõlemad palusid darma õpetust. Kantuna suurest kaastundest ja hoolivusest andis munk neile sügavad õpetused kiindumuse eksetest, just selle, mida neil vaja oli. Naised järgisid pühendunult ning jõudsid nägija seisundisse.

Innustanuna sellisest loost peaksime pühendunult darmat järgima ning puhastama endast kõik halvad mõtted.

Darma tuleb võtta kandimseks kesksel kohal oma südames. Selline pühendunud õpingutele ja järgimisele on kohane viis. Mõned soovivad tutvuda budalusega vaid intellektuaalselt. Sellisel juhul pole vaja antud nõu võtta isiklikult. Pole vaja anda lubadusi või pöörduda varjupaika, kui seda ei soovita. Käesolev kirjutis sisaldab rohkelt üldteadmisi ja arusaamist süvendavat teavet. Kuid need, kes tõepoolest tahavad toimida darma kohaselt ja õpetust järgida, neile kirjeldavad antud värsiread täpselt viisi, kuidas õpetust oma südamesse lasta ning kuidas oma sisemisel reisil valastuse suunas õpetuse rada järgida. Kas me seda teeme või mitte, on juba igaühe enese otsustada. Mõnikord on meil õpetuse kohta pettekujutlusi või fantaasiaid ja arvame, et on mingi maagiline imerohi, mis viib buda seisundisse. Kahjuks sellise ootuse tõttu inimesed vaid raiskavad otstarbetult oma aega ja energiat.