Vaid antud elu tarvis…

5Vaid antud elu tarvis tehtu kui leekidesse sööstev ööliblik.

Enesepettus selline ei enamat kui alus kannatustele.

Heida maise elu kiinded.

Nii on minu südame nõu.

Ööliblikale paistab küünlaleek kui võimas palee ja ta mõtleb: “Kui ma saaksin sinna ilusasse paleesse, küll ma siis oleksin õnnelik.” Ükskõik, kuidas me ka ööliblikat ei kaitseks, ta kipub ikkagi leeki. Sarnaselt oleme oma igapäevases argielus, kiindumuse tõttu sellesse elusse, kinni varanduse kogumises ja kuulsuse otsimises. Isegi kui keegi järgib darmat, siis ei saa teda pidada õigeks järgijaks seni, kuni püsivad sellised kiinded. Me ei mõtle kunagi oma järgmise elu peale, kuid samas teeme oma ekslike püüdlustega kõik võimaliku loomaks sinna kannatusi. Keegi teine pole võimeline meid niimoodi petma, aga me ise petame ennast väga edukalt. Kui keegi teine meid petaks, siis oleks vähemalt kedagi süüdistada, aga kui me petame ennast ise, siis süüdistada ei saa kedagi ja me kannatame abitult. Seega tuleb heita eneselt kiindelised harjumused ning kasvatada tõelist kaastunnet enese ja teiste vastu.

On inimesi, kes seda ei mõista ning kui sellist juttu kuulevad, siis hakkavad pidama sind hullumeelseks. Selle elu hüveks pole vaja tööd teha? Pole vaja teha kõike, mis sinu võimuses, et ära elada? Nad mõtlevad, et selline suhtumine purustab su elu. Tegelikult aga on see võte kaitsmaks oma elu, sest nii me väldime jätkuvat kannatuste põhjuste loomist. Kui inimesel on kiindumus maistesse rõõmudesse, siis tal puudub tärkamisvaimsus. Maiste saavutuste nimel tehtud vooruslikud, ent ahistatud toimingud ei loo alust olelusringlusest vabanemisele. Kui ollakse võimelised tegema vooruslikke tegusid mitte ainult selle, vaid ka järgmise elu hüvanguks, siis näitab see sügavamat arusaamist elust ja “kaugnägelikku” suhtumist.

Siinses osas selgitab autor, kuidas välja juurida kannatuste algpõhjuseid, öeldes: “Ära tee seda ja ära tee teist.” Sellise jutuga peab ta silmas meiele endile kasulikke asjaolusid. Kui me oleme toodud maiste kiindumuste vallas, siis me ei saa harjutada hoolivat lahkust ja kaastunnet. Samuti pole võimalikud jidami jooga harjutused. Meil pole isegi võimalik pöörduda korralikult budasse, darmasse ja sangasse varjupaika, vabanemisest rääkimata.

Võtke hetk aega ja mõelge ööliblikast, kellest eelpool oli juttu. Ilma igasuguse kahtluseta ja hirmuta, täis otsusekindlust lendavad ööliblikad otse tulle tänu oma sõgedusele. Kiindumuse tõttu lõppeb ööliblika elu täiesti otstarbetult. Sarnaselt on meie maailmas väga palju inimesi, kes jooksevad tormi kannatuste poole ilma igasuguse mõistliku eesmärgita.