Vangivalvurid sugulastest…

7Vangivalvurid sugulastest, sõpradest võivad saada.

Arvukalt on takistajaid neil,

kel südame sügavuses püha darma järgimise soov.

Raiu vaimsed taklusahelad.

See on minu südame soov.

Antud värssi on lihtne valesti mõista, seega tuleb siin olla hoolikas. Autor ei ütle, et me peaksime oma perekonda ja sõpru vihkama või mitte austama. Ta ütleb vaid, et taklusahelate tõttu pole võimalik tegeliku kasuni jõuda. Tuleb teha vahet klammerdumisel meile kallitesse inimestesse ja neile tegeliku kasu toomisel. Meil on võimalik oma sugulastele ja sõpradele suuresti kasulik olla läbi lahkuse, kaastunde ja oma oskuste. Võimaldamaks seda tuleb õppida ja järgida darmat, seejärel saame aidata neil vabaneda väärkujutelmadest ning juhatada neid viisuse ja kaastunde teele. Sellest, kui me oleme oma kiindumusest lähedastesse ise segaduses, pole palju kasu. Kiindumus sugulastesse ei lase meil teha paljusid suurepäraseid asju, tegelikult võib see luua takistusi. Need meist, kes soovivad kogu südamest ja tulemuslikult järgida darmat, peavad tooma mõned väiksed ohvrid selle suurema eesmärgi nimel. Selline on viisas ja võrgas viis.

Näitena võib võtta Buddha Šakjamuni eluloo. Tema isa oli oma poega, Siddhartasse sedavõrd kiindunud, et ei nõustunud tema kavaga loobuda kuningriigist ning püüdis tema lahkumist igati takistada. Lõpuks Siddhartha mõistis, et tema õukonda jäämisest ei tõuse suuremat kasu. Kui ta oleks olnud kiindunud kuningriiki, siis oleks olnud võimalik aidata inimesi kuningalossis, kogu maad aga juba oluliselt vähem. Tal oli aga arusaamine vananemise, haiguste ja surma kannatuste sügavamast tähendusest ning ta mõistis, et tema võimuses pole aidata kellelgi nendest oludest üle saada. Seega, ajendatuna suurest kaastundest ja viisusest taganes ta piiratud armastusest ja kaastundest. Saavutamaks seda, mis on mõõtmatu, ütles ta lahti oma isa kiindumusest enesesse. See on antud värsi mõte. Polnud sugugi, et Siddharta oleks vihanud oma isa või perekonda, pigem ta nägi, et saab neid tegelikult aidata ainult suurema viisuse ja kaastunde kaudu.

Pärast seda kui Buddha Šakjamuni oli saavutanud buda seisundi, läks ta koos oma suurearvulise saatjaskonnaga oma isa vaatama. Ta andis ulatuslikke õpetusi, mis vabastasid kõik kuningriigi elanikud sansaarast. Tema isa sai lõpuks aru, millega tema poeg oli tegelenud, ning temas tekkis Buddha vastu suur imetlus, mis väljendus järgmistes sõnades: “Sa pole mitte ainult inimeste kuningas, sinust on saanud kõigi meeleliste olendite, sealhulgas isegi jumalate, kuningas!

Sarnaselt peame meiegi selleks, et tuua enestele ja teistele, sealhulgas oma perekonnale, tegelikku kasu, avama oma hinge ja avardama oma vaimset ruumi. Selleks on meil vaja julgust, mis põhineb viisusel ja kaastundel. Ilma hinnalise darmata pole vahet, mida me teeme. Alati võime tegutseda lähtudes maistest huvidest. Aga kuna meil on darma, siis peame läbi raiuma kiindumuse ja kitsarinnalisuse vaimsed ahelad. See ei tähenda, et me peaksime eirama on sõpru ja sugulasi, vaid et me peame neid aitama siiralt ja kaastundlikult, juurides välja omaenese kiindumust.