Tegevboditšita…

44Tegevboditšita kui korralik nõva.

Mööda seda kaks vara mureta täiuse saab.

Pälved pidevalt nii kasvavad.

Nii on minu südame nõu.

Käesoleva värsiga teeme tutvust tegevboditšitaga. Kui nõva on korralik, siis kogu vesi selles voolab õigesse kohta ilma lisatöö ja raiskamiseta. Sarnaselt koondab tegevboditšita tõotuse andmine kõik vooruslikud tegevused valastusse jõudmiseks. Vastava vande saab anda pädevale õpetajale. Seejärel, isegi kui lausuda üks mantra, teha üks kummardus, öelda üks lahke sõna, iga väikegi tegu saab aluseks valastusse jõudmisele.

Pälved pidevalt nii kasvavad, sarnaselt nagu pangaintress kasvatab panka hoiustatud raha, mis kasvab päeval ja öösel ilma tööd nõudmata. Kui me hoiustame oma head omadused boditšita panka, siis pälve intress hakkab lõputult lisaväärtust looma. Kui peame kinni tegevboditšita tõotusest, siis meie voorused kasvavad nii ärkvel kui unes, kuni jõuame buda seisundisse. Samal ajal on sellest pidavalt kasu meelelisele olevusele, nii vahetult kui ka kaudselt, nii on boditšita darma järgimise innu ja julguse suureks lätteks.

Mõistes, milline kasu antud tõotusega kaasneb, peame selle eest hoolt kandma ning hoidma seda kui oma silmatera. Kui me murrame selle tõotuse, siis see on sama ränk, kui tapaksime teise inimese. Seega on oluline teadvustada neid olusid, mis võivad põhjustada tõotuse murdmise. Kõige olulisemad põhjused on järgmised:

  1. Vale arusaamine tühjusest, uskumus, et tühjuses ei eksisteeri midagi, sealhulgas põhjuslikkus.

  2. Allavandumine olelusringi lõputule olemusele.

  3. Allavandumine meelelise olevuse lõputule hulgale.

  4. Valvsuse kaotus.

  5. Allavandumine meelteahistuste voogudele.

Ennast tuleb kaitsta nelja põhimise allakäigu eest, mis rikuvad tõotuse:

  1. Darma õpetustest lahti ütlemine.

  2. Bodisatva tõotusest lahti ütlemine.

  3. Pahatahtlik ihnus.

  4. Taltsutamatud halvad mõtted.

Vabanemise väärisehtes on toodud kaheksa eri viisi, kuidas Asanga käsitluse kohaselt võivad tugevad meelteahistused põhjustada tegevboditšita tõotuse rikkumist.

  1. Rikkuse ja au kiindest ajendatud enesekiitus.

  2. Rikkuse ja au kiindest ajendatud kadedustundest kantud teiste väärkohtlemine.

  3. Ihnuse tõttu darma mitte jagamine nendega, kellel puudub juhendus.

  4. Ihnuse tõttu rikkuse mitte jagamine puuduses kannatavatega, juhul kui on, mida jagada.

  5. Vihast kantuna teiste karistamine.

  6. Vimma tõttu teiste kahetsuse tagasilükkamine.

  7. Mahajana õpetustest lahtiütlemine.

  8. Rikutud ajendist kantuna väärõpetuste andmine.

Vastavalt Šantideva käsitlusele, on kokku kaheksateist põhilist ja nelikümmend kuus vähemat allakäiku. (Need on toodud raamatu loendite lisas: kaheksateist bodisatva tõotuse ekset, nelkümmend kuus bodisatva tõotuse vähemat ekset). Need piirid või joone tõmbamised pole selleks, et teha darma järgijatest seaduserikkujaid. Pigem on need juhised võrksaks viisiks määramaks tegevusi, millest tuleb hoiduda ja mida omaks võtta. Selle asemel, et võtta neid ekseid kui väljastpoolt ettekirjutatud piiranguid, tuleks jälgida enese tunnetust ning kanda boditšitat oma südames. Võidakse mõelda, et need tõotused on järgimiseks liiga rasked ja seega on parem neid mitte anda ning elada oma elu lihtsamalt ära. Kuid pole võimalik vabaneda kannatustest ja jõuda buda seisundisse või olla abiks meelelisele olevusele valides kergema vastupanu tee. Näiteks tuleb ka ärielus edu saavutamiseks võtta riske, ilma riskimata pole võimalik saavutada edu oma töödes ja tegemistes.

Kaks vara—pälve ja viisus, neid mõlemaid õpetas Buddha võrksalt, ajendatuna suurest kaastundest selliselt, et me teaksime, kuidas puhastada eri liiki kannatusi ning leida ülim rõõm. Mida rohkem me kogume seda kahte vara, seda veatumaks muutub meie boditšita. Kui boditšita muutub aina võimsamaks, siis on võimalik puhastada üha jõulisemalt ja tulemuslikumalt oma halbu mõtteid. Kui boditšita on nõrk, siis ilmseidki halbu meelemõlke saab olema raske puhastada.

Selleks, et pidada ja järgida korralikult boditšitat, tuleb meil teha tööd vabastamaks endid kiindest kiitusesse ja austusse, rikkusesse ja aistingulistesse asjadesse. Kui võimalik, tuleks hoida oma mõtlemine, ihu ja sõnad üksinduse eralduses. Kujutades enese ees ruumis budasid ja bodisatvaid, tuleb tõotuse uuendamiseks ja võimendamiseks, neile tõotust üha korrata. Sellised on boditšita harjutused. Lausuge sageli järgnevat palvet:

Olgu kõik õnnelikud ja vabad ahistustest,

Jõudku kõik viivituseta buda seisundisse.

Olgu minu ihust, sõnast ja vaimust tuge kogu meelelisele olevusele,

samuti kui neli stiihiat neid kannavad.

Bodisatva rada on jaotatud osadeks, et meil oleks lihtsam seda järgida. Näiteks kahe vara kogumist saab järgida kui kuut täiust, mida kirjeldatakse üksikasjalikult järgnevate osade värssides. Heldus, kõlbluskord, kärsivus, tarm ja keskendumissüvi annavad pälve kogu, tunnetusteravuse kasvatamine annab viisuse kogu.

Selleks, et mitte unustada boditšita järgimist, võite lausuda järgmisi palveid ning meenutada nende lühidaid kommentaare.

Soovboditšita kasvatamine.

Kogu meeleline olevus, mu ema,

eriti mind vihkavad vaenlased,

mind kahjustavad takistajad,

need, kes minu vabanemise ja kõiketeadmise rajal, loovad tõkkeid.

Olgu neil õnne ja olgu nad vabad ahistustest.

Viivitamata viin kõik nad ületamatusse, veatusse, täielikku ja kallihinnalisse buda seisundisse.

See on eriline alustuspalve, mis kasvatab õiget ajendit. Võttes eriliselt tähelepanu alla takistajad ja vaenlased, kes meile tõkkeid loovad, on meil võimalik vahetult läbi lõigata oma vihkamine ja vimm. Sõnad: “Olgu neil kogu õnn ja rõõm”, on ehe darma harjutus, mis toob meile meelerahu. Selline palve on vahetu ja võimas viis oma mõtete koondamiseks. See annab meile järgimise meelekindluseks ja takistuste ületamiseks vajalikku tugevuse.

Väga lihtne on olla lahke ja kaastundlik nendega, kes meid toetavad ja kes kannatavad, kuid rasketel aegadel aitab see harjutus meil tunda lahkust ja kaastunnet ka nende vastu, kes meid ei toeta. Küsimus on tegelikult meie enda tunnetuses, kuid seda on väga raske omaks võtta. See palve aitab tuua probleemi pinnale, vastasel korral jäävad meie halvad mõtted peitu ning me ise pole neist teadlikud. Nii me palvetame antud hetkes ja jälgime oma tunnetust ning muudame omi halbu mõtteid, selmet vihas ja vimmas keskenduda mõnele ebameeldivale isikule. Meil on võimalik oma halbu tundeid ületada ja välja juurida läbi palve, mis soovib, et me vaenlased jõuaksid täielikku valastusse.

See harjutus on kasulik mitte ainult igapäeva elus või isegi selles inimelus vaid koguni tuleviku eludele mõeldes. Sellest, mida me oma käesoleva eluga läbi elame, saab ühel päeval lihtsalt unenägu. Kõik meie kogemused kuuluvad minevikku. Aga see harjutus jääb meiega läbi erinevate elude. See harjutus õpetab meile, kuidas oma tunnetust harida ning ohjata õigesse suunda. See näitab meile kannatuste põhjused ja õnne põhjused. Nagu teame, kannavad meie harjumuslikud kalduvused meid ilma valikuvabaduseta ühes suunas. Me teame, mis on õnne alus, kuid ei taha seda rada käia, kuna see võib olla valus. See harjutus õpetab meile, kuidas neid puudujääke märgata ning teeb võimalikuks muuta oma suunda. Tasub ära ohverdada oma meelepetted jõudmaks tõelise rahu ja õnneni. See harjutus annab võtte harimaks üldtunnetust ning kasvatamaks kaastunnet iga meelelise olevuse vastu.

Mõnikord kui mediteerime, tunneme rahu ja võime mõelda: “Ohoo! Ma olen nüüd tõesti valastusse jõudnud!” Aga siis tulevad igasugused muud mõtted, mis hakkavad meid rebima eri suundades. Me ütleme asju nagu: “Seal on see hirmus inimene, kes…” ning kannatame seetõttu hirmsasti. Seda ma räägin oma isiklikust kogemusest. Minul on tunne, et see palve on tõeline darma harjutus. Sellesse lühikesse palvesse on kätketud sedavõrd sügav tähendus. Seda palvet tuleks lausuda kogu südamest ning sageli mõelda selle tähenduse üle.

Tegevboditšita harimine

Kuni jõuan valastusse, tegutsen täis voorust oma ihus, sõnas ja hinges.

Kuni surmani tegutsen täis voorust ihus, sõnas ja hinges.

Praegusest hetkest kuni homse sama ajani, tegutsen täis voorust oma ihus, sõnas ja hinges.

Meil tuleb muuta oma halbu mõtteid ning rajada uusi harjumusi aeglaselt ja ettevaatlikult. Toodud süviharjutus on pidev distsipliin. Tund aega süvis istumist ei loo distsipliini, selleks on meil vaja jätkuvat ja pidevat tööd.

Kuni jõuan valastusse tähendab seni, kuni antud mõte on täiuslikult teoks tehtud. Valastusse võib jõuda ühe eluga või võib kuluda ka palju elusid, seega öeldaksegi: “Kuni jõuan täielikku valastusse”, millal iganes see saab olema. Tegemist on suure projektiga, meil tuleb mängu panna kõik oma ihulised, vaimsed ja keelelised võimalused. Me peame suunama kogu oma energia vooruslikele tegudele ihus, sõnas ja vaimus, kuni jõuame oma eesmärgini.

Kuni surmani, tegutsen täis voorust ihus, sõnas ja hinges. Need sõnad kinnitavad, et meil on hinnaline inimelu ja haruldane võimalus õppida ja järgida darmat. Seetõttu ei tohi me seda raisku lasta, vaid pühenduma kuni surmani vooruslikele püüdlustele. Meie käesolev elu võib saada sillaks, mis ületab sansaara ookeani, seega peame seda ära kasutama niipalju kui meie võimuses. Rääkides oma hinnalisest inimelust, tunnistame, et igal inimolevusel on hinnaline võimalus õppida ja järgida õpetusi ning kui me järgime neid õpetusi, siis meie ihus, sõnas ja vaimus arenevad vooruslikud omadused. Need õpetused esitavad teed kõigest segadusest ja kannatustest vabadusse ning õpetavad meile, kuidas neid veatuid omadusi saavutada. Selle kõige saavutamiseks peame oma aega ja tööd antud eesmärgi suunas koondama. Saamaks selgust nägemises, tuleb arendada inimelu poolt võimaldatud vajalikke vaimseid omadusi ning tunnetussügavust. Need meie inimelu ületamatud omadused annavad meile haruldase võimaluse—jõuda valastusse juba käesoleva elu jooksul. Kas me seda võimalust ära kasutame, on juba igaühe enese isiklik otsus.

Praegusest hetkest kuni homse sama ajani, tegutsen täis voorust oma ihus, sõnas ja hinges.. Nende sõnade tähendus on, et alustada tuleb kohe. Me tuletame enestele iga kahekümne nelja tunni tagant meelde edasiminekut. Lugedes Milarepa elulugu, saab selgeks, kui suuri ohvreid ta tõi, olles aru saanud enesele avanenud võimaluse haruldusest. Pärast darmaõpinguid ta teadis, et ei tohi raisata minutitki aega oma elust. Aeg, mida me raiskame, on pöördumatult kadunud, mida iganes me ka proovime teha. Kes teab, millal saabub surm, võibolla täna õhtul? Võibolla homme? Buddha ütles: “Me ei tea kumb tuleb enne, kas homne päev või järgmine elu.” Niisis peame valmistuma ette oma järgmiseks eluks, mitte üksnes homseks päevaks.

Meie elu on pidevas muutumises ja kergesti purunev, kõik sõltub vaid ühest hingetõmbest. Selleks, et jõuda valastusse, peame me oma tunnetust harima, aga ikkagi tuleb meil elada tänases ühes päevas. Harjutamise aeg on praegu. Kui meil on halvad mõtted, siis on parim aeg darma harjutamiseks. Pole vahet, kus oleme, kas kodus, tööl, sõitmas ühest kohast teise, kus iganes—kui me harjutamine niimoodi, siis me muutume paremaks inimeseks ja meie tunnetus muutub järk-järgult selgemaks. Kui meil on selline ajend, siis oleme valmis tööks valastuse suunal, ei homme ega järgmisel nädalal, vaid kohe preagu. See ongi see, mida kutsume tegevaks boditšitaks.