Ihadest prii helduspuiste…

45Ihadest prii helduspuiste kui seemet küliv põllumees.

Nii kaduta täituvad kõik me soovid ja alged.

Otsi kätte oma rikkuse tuum.

Nii on minu südame nõu.

Kui meil on kord boditšita tekitamine ja harimine korralikult käes, siis igal juhul tuleks kirjeldatud kasulike tulemuste saamiseks oma tunnetust täie tähelepanuga edasi treenida. Kuue täiuse või paramita järgimine on boditšita lihvimisel ning täielikku valastusse jõudmisel asendamatu. Kui me täiustame oma tunnetust, siis vabaneme kõigest segadusest. See sama mõtlemine, mis meil on praegu, see on pärast täiustamist buda lõplikult ärganud tunnetus.

Heldus on esimene kuuest täiusest. See võetakse ette esimesena, kuna seda on lihtsaim järgida.

Fraasil helduspuiste on lai hulk tähendusi. Helduseks kutsutakse aja, oskuste, juhiste, tarkuse, turvatunde, hoolivuse, ravimite, kaastunde, vaimse toe, rikkuse, toidu, joogi, riietuse ning isegi oma ihu jagamist. Põhitähenduses on heldus ihnusest ja kiindest vaba avali süda, mis on valmis teisi abistama. Alates väga lihtsate asjade jagamisest kuni kõrgeima, täieliku valastuseni, kõik need tegevused on helduse järgimine. Heldus on viis heita endalt olelusringi kookon ja avada üldtunnetus.

Põllumees, kes külib seemne — põllumees külvab seemneid koonerdamata. See on kevadine vajalik tegevus, selleks, et saada sügisel saaki. Põllumehel poleks mingit mõtet olla kiindunud seemnetesse ning jätta need külvamata, samal ajal lootes saada sügisel saaki. Põllumehed teavad, mida nad teevad ning neil pole vaja siin koonerdada, sest rohkem külvi annab rohkem saaki. Sama põhimõte on meie helduse järgimisega. Kui me külvame need helduse seemned boditšita põllule, siis järgneb vältimatult suur valastuse saak.

Helduse järgimise peamine eesmärk on vabastada meie tunnetus kolmest mürgist— sõgedus, kiine ja viha. Helduse harjutamine vähendab meie isekust ja enesekesksust ning kustutab ahmust. Kui anname midagi oodates sellele vastutasu, siis pole tegemist tõelise heldusega, tegemist on üksnes tavalise kaubandustehinguga. Helduse järgimine tähendab jagamist nendega, kes on kannatamas ihuliselt või vaimselt, jagamist nendega, kellel pole sõpru, kellel pole juhti või kaitsjat, kes on lootusetult ekslemas paksus segaduste laanes. Nende kõigi vajaduste rahuldamine sõltub meist.

Teistega selliselt jagamine on suur rõõm. Tehes ilma vastutasu lootmata kellelegi head, tunneb see inimene ennast õnnelikult ja vabalt ning avatud südamega saame osa nende rõõmust. Kui keegi on hädas ja teda aidata, siis on mõlemal suur rahutunne. See on iseenesest suurepärane tulemus, polegi vaja enam midagi sellest enamat otsida. Kui oodata midagi enamat, siis võime pettuda ning kahetseda tehtud jagamist.

Mahajana õpetuste kohaselt käsitletakse kõiki meelelisi olevusi võrdsetena, sest läbi lõpmatu aja ühes või teises elus, on nad kõik olnud meile vanemateks või sõpradeks. Vadžrajana käsitluses on nad kõik võrdsed, kuna nad kannavad jidami olemust. Valastusolekus, jõudes kõikehõlmava darmakaija saaveni, näeme, et kogu meeleline olevus on kantud budasusest. Boditšita on piiramatu, see ulatub kogu meelelise olevuseni. Tulenevalt, isegi kui jagada piskut, on tulemused jumitud. Seemned, mida me istutame, ei lähe raisku. Need teevad tõeks meie soovid. Kui jõuda valastusse, siis meil on kõik, mida soovime. Seega, selmet asju enesele hoida ning nendesse kiinduda, jagage neid kantuna boditšita ajendist ning pühendage oma tegevus kogu meelelise olevuse hüvele.

Helduse esmane tulemus on rikkuse ilmnemine, kuid seeläbi võib jõuda ka paljude muude tulemusteni. Näiteks, kunagi, olles teel valastuse suunes, annetas Šariputra budale kangarulli, noa, nõela, niidirulli ning pühendas oma tegevuse pälve. Johtuvalt sellest tegevusest oli tema viisus eristav, terav ja sügav. Kui Ananda oli teel valastusse, ta annetas käevõru, mis viis ta suurele kuulmisviisuse kogule ning tasakaaluka ja hooletusest vaba mõtlemisvõimeni. Seega toob helduse järgimine enesega kaasa palju erinevaid tulemusi.

On palju liigutavaid lugusid heldust järgivatest bodisatvatest. Nende kuulamine innustab meid ehedale järgimisele. Koheselt, kui bodisatva kuuleb kedagi hädas hüüdmas: “Kas saate mind aidata? Saate mulle midagi anda?”, siis teda valdab rõõm ja ta mõtleb: “Nüüd avanes võimalus järgida heldust. Mul on võimalus lihvida boditšitat. Kui tore!” Meiegi peaksime püüdlema sellise järgimise poole. Kui teeme tööd, siis jõuame samm-sammu haaval täiuseni, see on kättesaadav kõigile. Järgnevalt üks illustreeriv lugu.

Elas kord üks peremees, kes oli küllalt jõukas, kuid kitsi ja viletsa kaastundega. Tal oli teenijanna, kes juba üsnagi eakas. Teenijanna elas suures kitsikuses, sest jõukas peremees andis talle ihukatteks üksnes kaltsusid ning toitu üksnes niipalju, et hing sees püsiks.

Ühel päeval saadeti ta suure astjaga jõe äärde majapidamisele vett tooma. Jõudes jõe äärde, puhkes teenijanna nutma ning hakkas kõva häälega halama. Tal oli tunne, et ei jaksa enam sellistes tingimustes elada ning soov vabasurma minna. Juhtus, et sealt läks mööda Katjajana nimeline munk ning küsis naiselt tema meelehärmi põhjuseid. Naine vastas: “Auväärne isand, ma olen vana ja mul on liiga palju tööd. Mulle antav toit hoiab mind vaevu-vaevu elus. Ma tahan vabasurma minna.” Munk küsis: “Kas sulle meeldiks oma vaesus ära müüa?” Teenijanna pilkas seepeale: “Kes küll midagi sellist tahaks osta?” Aga sellest hoolimata munk palus tal ennast jões puhtaks kümmelda ning pakkuda, mida iganes tal on. Teenijanna puikles vastu: “Mida ma pean tegema? Mul pole isegi riidetükikest mida annetada. Isegi see astja pole minu oma, see kuulub minu peremehele.” Munk ütles: “Sa ei tea, kuidas järgida annetamist. Sa võid anda isegi vett või mõne puutüki. Kui sul tõesti pole midagi, siis täida minu kauss veega ning ma lausun sulle pühenduspalve.” Nii annetas vana naine mungale kausitäie vett. Munk pühendas tema teo pälve ning andis talle mõned õpetused.

Seejärel küsis munk: “Kas sul magamiskoht on?” Vana naine vastas: “Ma magan seal, kus ma töötan, mis on üks väga räpane koht. Mõnikord ma magan prügihunnikus. ” Munk ütles: “Jätka oma tööd ilma vimmata. Jätka kindlalt kõiki oma toimetusi, kuid edaspidi kanna oma töödes eneses budat, darmat ja sangat.” Naine läks tagasi maja juurde ning toimis vastavalt munga nõuandele. Ühel päeval anti talle istumiseks ja küljealuseks peotäis heinu. Naine aga mõtles ei muust kui budast, darmast ja sangast. Ühe päeva hommikul ta suri ning sündis uuesti 33. jumala ilmas.[16]

Peremees märkas, et vana naine on surnud ning palkas seejärel kellegi laipa minema vedama. Tuli üks mees, sidus köie ümber naise jalgade ning lohistas surnukeha kalmistule. Kalmistul valasid paljud jumalad ja jumalannad alla lillede ja viiruki vihma. Kogu linn küütles valguses ning kõik elanikud olid asjade sellisest käigust üllatunud.

Toodud lugu näitab, kuivõrd lihtne on ennast siduda darmaga. Tuleb ette, et mõnikord tunneme end olevat ummikus inimsuhete või tööasjadega. On oluline hoida oma mõtteid positiivsetena ning leida oma ummikseisudele häid lahendusi. Mõtelge budale, darmale ja sangale ning tehke teistele head. Tulemused tulevad vastavalt meie eneste poolt loodud algetele. Selmet hellitada täitumatuid ootusi, järgige darmat ning vabastage ennast sansaarast.

Teises sarnases loos, oli rühm munki oma lõunasöögi kerjakäigul ning möödus pidalitõbisest naisest.

Nende kerjakäigul tegid inimesed munkadele annetusi. Pidalitõbine naine tundis eneses tugevat hardust, kuid ta oli väga vaene ning see pani ta hädaldama: “Mul ikka tõesti ei vea. Kellelgi pole minust sooja ega külma ning mul pole midagi annetamiseks.” Käes oli tal üksnes kauss riisitummiga. Mahakašjapa möödus naisest ning märkas teda. Munk tajus naise soovi ning ta andis märku, et võtab naise annetuse vastu. Kui naine kallas tummi kerjakaussi , siis kukkus sinna ka tema näpp. Naine korjas selle välja ning palus munka mitte puutuda seda tummi. Kaastundest ajendatuna võttis munk annetuse vastu ja jõi selle ära. Naisel oli ülimalt hea meel. Pärast oma surma sündis naine jumalate Tušiita ilmas.[17] Seega, mida iganes meil on võimalik annetada, mis iganes see ka pole, annetada tuleb rõõmuga ja kantuna boditšita ajendist.

Alati on olemas võimalus järgida heldust. Kellegi kaitsmine haiguse, varaste või röövlite eest on samuti helduse järgimine. Tänu bodisatva kartmatusele ja kaastundele tõmbab ta kõiki, kes tema läheduses viibivad, enese poole ning nad ei tunne hirmu. See on kartmatuse heldus. Kui keegi on masendunud, siis paari lahke sõna ütlemine või lihtsalt lahkelt naeratamine on kingitused, mis ei maksa midagi. Kui arutleme darma õpetuse üle või jagame darmat teistega vastavalt nende huvidele ja tunnetuse tasemele, siis see on lõputult kasulik. See on suurim võimalik kingitus. See täidab meie südamed rõõmuga ning annab meie eludele tähenduse.



[16] Sumeru mäe tipus asetsev taevalik ilm. On järjestuses teine kuuest ihade ilma taevast. (tõlk).

[17] Järjestuses neljas kuuest ihade ilma taevast. Enne oma sündi asus seal Buddha Šakjamuni ning järgmine meie aja buda Maitreeja on seal juba ootel (tõlk).