Juurelaama…

52Juurelaama kui soovetäitev kalliskivi.

Kõigi heade omaduste lätteks ta.

Seega järgi talle eksetu austusega.

Nii on minu südame nõu.

Vaimse meistri omadusi on kirjeldatud eelnevalt osades “Üldvärss 22” ja 27-ndas värsis. Tähtis on seda teemat hästi mõista. Käsitleme seda siin uuesti, sest süviharjutuste edukaks õpinguks on meil vaja ehedat vaimset meistrit. Kuigi vaimse meistri tugi on oluline kõigil darmaharjutuste tasemetel, on see vadžrajanas tingimatult vajalik.

Juurelaama kui soovetäitev kalliskivi, on üks kõige hinnalisem omand kogu maailmas. Selline kalliskivi on rikkuste ülimaks tipuks, väga haruldane ja kallis. Legendides reisivad kaupmehed kuude kaupa meredel, otsides seda suurt juveeli ning kui see lõpuks leitud, siis kasutatakse seda oma soovide, mis iganes need ka poleks, täitmiseks. Samamoodi, juurelaama ehk vadžrajana õpetaja on meile allikaks, kust saame hinnalisi õpetusi, buda häid omadusi ning valastuse kui sellise. Juurõpetaja esindab Buddhat ning kannab eneses õpetusliini teadmisi ja kogemusi.

Õppimaks ja järgimaks vadžrajanat on seega oluline leida sobiv meister. Selline isik, kellel on kohased pühitsused, arusaamine erinevatest tantra õpetusraamistikest ja kes on kogenud darma tähendust süviharjutustes, kes on vilunud jidami mandala harjutuses, kellel on loomis- ja täitejärkude saave ning kes on võimeline pühitsuse ajal teisi sellesse viisusesse pühendama, kes on vilunud harjutaja ning usaldusväärne, kellel on eristav viisus ning kes on väsimatu ja vahetu—selline isik kvalifitseerub juurelaamaks. Tema tegevused on kantud üksnes teiste kasust, mitte kunagi pole nende taga isikliku kuulsuse või rikkuse huvi. Selline isik näitab õpilastele kartmatuse teed ning järgib alati ülimat mahajana sõidukit. Kõlblike meistrite hulgas on ordineeringuga laama parim, noviits või nunnast laama on teine ning kolmandaks jääb ilmikjärgijast laama.

Vadžrameistri olemasolu on kohustuslik, sest enese vabastamine olelusringlusest on väga tõsine asi. Koolihariduse näitel, õppimaks midagi, peab õpetaja olema haritud, väljendusoskusega, kannatlik ning vastavas õppeaines heade oskustega. Samal ajal õpilane peab olema distsiplineeritud, tähelepanelik ning õppimisest huvitatud. Kui sellised asjaolud kokku juhtuvad, siis saab õpilane hea hariduse. Sarnaselt, vabastamaks endid olelusringist, on vaja veelgi suuremat pühendumist ja püüdlikust. Olelusringist vabanemine pole lihtne ülesanne, eriti meiesarnastele tavalistele inimestele, kes näevad asju dualistlikust vaatenurgast ning pole võimalised tajuma valastusolevuste ülevaid omadusi. Puhastamaks oma halbu harjumusi, tuleb meil kõvasti tööd teha. Kui mõlemil, nii õpetajal kui ka õpilasel pole häid omadusi, siis häid tulemusi ei teki, hoolimata sellest, kui palju ka pingutatakse. See oleks justkui liivast toiduõli pigistamine.

Kui me tajume laamat darmakaijana, siis sellest saab alus darmakaija saavele. Kui me tajume teda kui sambogakaijat, siis jõutakse darma tähenduse saavesse. Kui me tajuma õpetajat nirmanakaijana, siis tõuseb meie suhtest kasu paljule meelelisele olevusele. Kui tajuda laamat kui tavalist isikut, siis ei jõua me mingite heade omadusteni. Seega tuleb süüvida laamasse kui darmakaijasse, algviisuse olemusesse. See on kolme aja budade ihu, sõna ja vaimsuse kehastus, mis on samaaegselt ja iseeneslikult ilmnev ning ületab mõistelise mõtlemise või suulise väljendusvõime. Tajudes laamat selliselt, annetage kõik, mis eksisteerib, sealhulgas oma ihu, sõnad ja hing, ilma lootmata mingit vastutasu. Koguge mõlemat, pälve ja viisuse suurt vara jõudmaks täiusliku buda seisundi saaveni.

Selline vaimsete meistritega koosolek toob jumitut kasu. Meid ei mõjuta enam ilmalikud rüved ning inimeste või mitte-inimeste poolt tehtavad takistused. Nii puhastuvad kolme liiki ahistused. Süvi ja saave suurenevad pidevalt. Surmajärgselt ei sünnita üheski kolmest alumisest ringist ning ka tulevikus kohtutakse ehedate vaimsete meistitega. Lõpuks jõutakse tavaliste ja ülimate saaveteni.