Ekseta hardus…

53Ekseta hardus kui hästiküntud põllumaa.

See kogu voorusliku darma ja heaolu aluseks.

Austusega palves pöörduge.

Nii on minu südame nõu.

Saamaks head saaki, peab põllumees valmistama ette hästi küntud põllu, selleks tuleb eemaldada kivid, maa läbi künda ning korralikult väetada. Kui seejärel istutada seeme, siis see sirgub ilma takistusteta. Sarnaselt, kui meie isekuse kivid on koristatud, siis ei kalesta enam uhkus meie vaimumulda. Ekseta hardus on selline viljakas pinnas, kus buda seisundi omadused on võimelised kasvama. Kui meil on pühendumine darmasse ja meie õpetajasse, siis vabastamaks endid olelusringist, harime oma vaimu üha ja enam, ning seeläbi jõuame täiuslike omadusteni. Tegemist on oskusliku võttega, kus meie tavatunnetus ühendatakse buda valastunud tunnetusega ning seeläbi jõutakse järk-järgult buda seisundisse.

Hardus pole lihtsalt üks komme, mis seotud teatud kultuuriga, samuti pole see ei pime usk ega tundeline kiindumus. Pigem on see üks võte, mis avab meid hinnalisele darmale ning laseb viisusel ja boditšital leida tee meie tunnetusvoogu. Mõned võivad tunda, et harduse järgimine tähendab oma iseseisvuse ja vabaduse allutamist meistri tahtmisele ning enese tühjade kätega jätmist. Kuid, kui meistril on eelnevalt kirjeldatud head omadused ning teda juhib boditšita, siis on sellisest toimimisest meile ainult kasu. Teisalt, kui õpilane on isekas ja uhke või ennast täis, siis kaotab ta kõik vabanemise võimalused. Pole vahet, kuidas meister proovibki selliseid õpilasi aidata, tema püüdlustel ei saa olema vilja.

On ütlus: Meistrit ei tohi kohelda kui hirve või pärlikarpi või õpetusi kui muskust või pärlit.” Tehes nii, me jahime lihtsalt hirve või püüame pärleid ning omastame neilt nende väärtused, hoolimata põrmugi nende heaolust. Pigem tuleks meistrit kohelda kui ravimipuud või elektripirni. Selleks, et puu kannaks head vilja tuleb seda kaitsta ja hooldada pikka aega. Kergesti purunevat elektripirni tuleb valguse tagamiseks kohelda ettevaatlikult.

Selleks, et võtta darmat vastu täielikult ning eriti selleks, et õpetuste tähendus jõuaks püsivalt meie südamesse, on ekseta pühendumine nendesse õpetustesse ning meistrisse, kes neid edastab, väga oluline. Nagu eelpool jutuks oli, on kogu meie õppimise ja järgimise eesmärgiks vabastada endid olelusringist ning jõuda täielikku valastusse. Asju kaaludes näeme, et olelusring on kui vangla ning isegi kui vangla on mugav, siis siiski pole vangil vabadust ning tema tulevik on ebakindel. Selletõttu mõtleb üks vang alati põgenemisele. Samad on lood olelusringiga—kannatused on alati ootamas ja tulevik on alati ebakindel. Pole vahet kui “edukad” me oma elus oleme, nähes olelusringi tegelikku olemust, innustab see meid darmat järgima. Darma on ainus uks, mis viib meid välja olelusringi vanglast.

Austusega palves pöörduge tähendab õpetuste küsimist ning laamasüvis olekut. Mida rohkem me harjutame, seda enam hindame õpetusi, mida meile on antud. Neist saab kui nektar, mis teisendab kõik meie halvad mõtted ja kannatuse. Austusega oma õpetaja kohtlemine pole mingi ühe kultuuri komme, vaid pigem midagi, mis tuleb otse südamest. Kui õpetused on meile olulised, siis me peame nii neid kui ka õpetajat hinnas ning hoolitseme nende eest. Kui inimene on näljane, siis otsib ta raugematult toitu ning leides selle, sööb seda täie tähelepanu ja hardusega. Sarnaselt, kui näeme, et olelusring on kannatus ning teame, et darma on ainuke vahend enese sellest vabastamiseks, siis me hakkame väsimatult pürgima darma suunas.

Vadžrajanas sõltuvad meie õpetuste kogemused ja saave täielikult pühendumisest. Seda näitab selgelt Milarepa elulugu. Isand Džigten Sumgön osutas samuti harduse olulisusele öeldes:

Mina joogi jõudsin laama, enese ja buda tunnetuse ühenduse saaveni.

Pole mul vaja enam tehtud hardust.

Pole mul vaja enam harduse püüdlust.

Mina joogi, vabana püüdlusest olen õnnis.

See õnnis joogi tunneb rõõmu.

See rõõm on laama lahkus.

Võtke nüüd aeg maha, istuge sobivas asendis ja looge boditšita. Kujutage oma meistrit kui algbuda Vadžradharat, kõigi budade kogu darmakaija, sambogakaija, nirmanakaija ja suabhavikakaija täiuskuju. Sügava ja igatseva pühendumisega pöörduge oma südamepõhjast tuleva palvega pisarad silmis ning lausuge järgmist mantrat:

Om Ah Vadžra Drik Mula Guru Mahamudra Siddhi Phala Hung

Seejärel oma harduse väe läbi, võtke vastu õnnistused ning valastusomadused. Vadžradhara otsmikust siseneb valge valgusena tema viisusihu teie otsmikku ning puhastab ihulised ahistused. Tema kurgust kiirgub viisussõna punase valgusena ja neeldub teie kurku, puhastades sõnalised ahistused. Tema südamest kiirgub sinise valgusena viisustunnetus ning siseneb teie südamesse puhastamaks vaimseid ahistusi. Tema nabapõimikust kiirgub kollase valgusena Vadžradhara ihu, sõna ja tunnetuse ühtne olemus. See neeldub teie nabapõimikusse, hõlmab enesesse kogu teie ihu, sõna ja tunnetuse, puhastades kõiketeadmist segavad okultsed ahistused. Tänu teie ainitisele hardusele hajub Vadžradhara siniseks valguseks. See valgus neeldub teisse läbi peatipu ning hõlmab kogu ihu ja olemist. Nii samastute Vadžradhara olemusega, välimuse ja tühjuse lahutamatusega, olles mitteihuline ja mittekoosteline. Viige oma tunnetus kallutamatusse olekusse ning puhake selles algolekus mõnda aega.

Toodud süviharjutust võib teha ikka ja jälle. See on üks oma tunnetuse buda valastunud tunnetusega ühendamise kõige võimsamaid ja tõhusamaid võtteid. Harjutuse lõpus lausuge pühenduspalved.