Kindel väärikus…

61Kindel väärikus kui kangelase kalliskivi.

Ei vaja väljast otsimist, see aegade algusest täies asus.

Hoomata tuleb enese tõest olemust.

Nii on minu südame nõu.

Kangelane on julge ja täis väge olles vaba kõigist hirmudest ning on võimeline teisi kaitsma ning nende hüveks võitu võtma. Tänu oma viisusele ja kaastundele, on selline bodisatvast kangelane võidukas oma võitluses meelteahistustega. Ta on võimeline ennast kaitsma, hoidudes pahelistest tegudest ning samas tooma kasu teistele, näidates neile õiget teed. Kangelase kalliskivi märgib vara, mis tingimusteta kuulub oma omanikule ning mida keegi ei saa temalt ära võtta. Kangelasel on täielik kindlustunne, et see vara on tema kasutuses ning teadmine, et ta on pääsenud vaesusest, ärgitab ja innustab tema tunnetust. Kindel väärikus märgib vadžra väärikust, mille aluseks on kindlustunne. Vadžra väärikuseks nimetatakse enese algse, ürgse ja mittekoostelise olemuse äratundmist ning püsimist selles kogemuses. Kui isik “muutub” süvis jidamiks, siis see väärikus ei tekki mitte uhkusest ega kiindumusest. See tekib viisusest ja enese jidamoleku asu kindlustundest. Tegemist on lõpliku asu tüübiga.

Vadžrajana võtete ja juhenduse kaudu on meil võimalik täie kindlustundega ilmneda jidam jumaluse kujus. Me ei kujuta enestele lihtsalt ette, et me oleme jidamina. Pigem, vabana sõgedusest või pettekujutlusist, oleme süvis jidami kujus. Pole mingit vajadust jidami väljast otsimiseks, me olemegi ise jidam. Välised jumalused on näited sellest, milleks me püüdleme saada, näited sellest, kuidas on meil läbi segavate ahistuste hajutamise võimalik ilmneda. Alguses me õpime jumaluste ajalugudest seda, kuidas nad jõudsid buda seisundisse ja kuidas nende tegevus ilmneb. Seeläbi saame selge pildi, kuidas meil on võimalik samalaadselt talitada.

Jumaluse kuju võtmine pole kunstlik leiutis, pigem on see midagi, mis on meis pärimuslikult olnud aegade algusest. Iga viimanegi meeleline olevus on olemuslikult budalik. Küsimus on ainult selles, kas see olemus ka avaldub. Kui budasus avaldub, siis olendit kutsutakse budaks. Kui see ei avaldu, siis jääme mures ja vaevades olelusringlusesse. Nii nagu öeldakse 34ndas värsis: “ Pahategude ja ahistuste vaap kui muda kalliskivil. Kuigi alaja on veatu, selle omadused ei avane.”. Teisisõnul, meis on juba olemas kõik veatud buda omadused, meil on üksnes vaja need avada süviharjutuste kaudu. Meie sisemuses on lõputu kasvupotentsiaal. Näiteks, lasteaias õpime me selgeks tähestiku ning seejärel edeneme järjepanu kuni teaduste doktori kraadini. Aga ikkagi on asju, mida me ei tea.

Kuna igal meelelisel olevusel on olemuslik budasus, siis igaüks, kes võtab antud tee järgimise vastutuse, on võimeline ka seda buda eneses avama. Näiteks väike sekvoia seeme peidab eneses täielikku sekvoiapuud. Sarnaselt sellega, igaüks meis võib “kasvatada” meis olevast budasusest täiusliku buda.

Kunagi kord, kui isand Džigten Sumgön oli eralduses, juhtus ühe mehega nii, et temasse seestus vaimolend, kes talle tohutuid valusid põhjustas. Saades vaid isand Džigten Sumgöni nime paljast kuulmisest innustust, võttis see mees ette raske reisi, et isandaga kohtuda. Kuna aga isand Džigten Sumgön oli eralduses, siis polnud neil võimalik näost näkku kohtuda ning mees saatis kaaslase vahendusel palve vaimolendist vabanemise juhiste saamiseks. Talle soovitati vankumatult kujutada ennast Tšenrežigina vähemalt ühe nädala jooksul. Niipea kui mees oli Tšenrežigi süvis, tajus vaimolend teda kui Tšenrežigi. Vaimolend tundis, et saak on käest libisenud ning hakkas igalt poolt otsima: “Kuhu kadus mu mees?” Lõpuks vaimolend lahkus mehest ning mees vabanes oma valust ja vaevast. Võta need juhised kanda oma hinges ning säilita oma märksust.

Kolm jidami harjutuseks vajalikku omadust on puhtus, selgus ja püsivus, mis on lahutamatud boditšitast. Kui me harjutame seda võtet, siis nii meie ihu, sõnad ja mõtlemine, on harjutusega seotud. Kõik meie tegevused muutuvad buda tegevusteks. Näiteks, kui me loome endid jidam jumaluseks, siis kõigest, mida me sööme või joome saab annetus. Me tunneme oma ihus ära buda ihu, mis on vaba kõigist pahelistest tegudest. Kuna meie ihu on paljudest eri osadest moodustuv kogumik ning oma olemuselt kujutluse vili, on meil võimalik ilmneda jidami puhtas kujutlusihus. Meie kõne, vabana kõigist halbadest või pahelistest omadustest, avaldub viisust ja kaastunnet kandvate valastussõnadena. Meie tunnetus, vaba pettekujutlustest, selge, kirgas ja rõõmus, ilmneb jidami tunnetusena. See tunnetus on kui ruum, mis pole kammitsetud piiridest, ahmest ja kinnistumisest. Võtke enese tõest olemust kui buda tunnetust ning puhake mõtetest. Sellisest harjutusest on abi oma rüvenägemise puhastamisel ja mahamudra saaveni jõudmisel.

Selleks, et selline loomisjärk oleks tulemuslik, on oluline järgida toodud juhendeid. Seega andke oma tunnetusele asu olla jidami puhtas seisundis, selmet et luba seda uitama pettekujutluste rüvedasse olekusse. Toodud võte on samuti oluliseks aluseks tüüne asu süvile. Käesolevaga lõppeb vadžrajana süviharjutuse õpetus , milles loome ennast jidamina.