Enneaegne joogi tao…

66Enneaegne joogi tao kui liblik vastu garudat.

Sellest tuleb üksnes turm ja liug vadžrapõrgusse

Seega väldi hooletuid ja hulle tegusid.

Nii on minu südame nõu.

Enneaegne joogi tao on sellise järgija käitumine, kes pole täielikult jõudnud veende, süvi ja teo tähendusse, kuid käitub justkui oleks. Siinkohal on vajalik tutvuda nende lahutamatusega. Isand Džigten Sumgön ütles:

Mina joogi, jõudsin

veende, süvi, teo ühtsuse saavesse.

Pole jäänud midagi harjutada.

Vabana tööst, olen ma üks rõõmus joogi.

See rõõmus joogi kogeb rõõmu.

See rõõmu tao on guru lahkus.

Mõnikord märgitakse tantraga seoses sugulisi tegevusi, alkoholi tarvitamist ning muid toiminguid. Võttes kuulda vaid harjutusjuhiseid, arvavad mõned järgijad, et sellised tegevused on ka neile jõukohased. Ilma kogemuste ja saaveta öeldakse: Ma olen saanud kõik need pühitsused ja juhised. Nüüd ma olen võimeline tegema neid tantra harjutusi. ” See on kiirustatud ja enneaegne käitumine, sest puudub valastuomaduste kogemus ja saave. Seni kuni me pole isiklikult jõudnud darma tähenduseni, võib püüdlus olla juhiks teistele, luua palju segadust.

Üksnes see, et me oleme üksjagu järginud tantrat ei tähenda veel seda, et me oleksime jõudnud kõrgesse saavesse ning oleksime võimelised tegema suuri joogidele omaseid tegusid. Selline isik, kes käitub enne tegelikku valmisolekut justkui oleks ta juba kõrge saaveni jõudnud on kui liblik vastu garudat. Pole küsimustki selles, kumb neist kahest võidab.

Selliseid mõttetuid ohtusid tuleb vältida. Ennast tuleb kaitsta justkui oleksime väeti ravimtaim. Me istutame sellise taime ning laseme sellel aedade ja muu kaitse varjus sirguda suureks puuks. Alles siis, kui see on jõudnud täiskasvuni, kannab see vilja, õisi ja lehti, millest on abi paljudele inimestele. Kui me aga nopime selle ravimtaime väetina, siis ei tõuse sellest märkimisväärset tulu.

Pole mingit erilist kohta nimega vadžra põrgu. Mainitud põrgu ei erine varem kirjeldatud põrguilmadest. Antud terminit kasutatakse vadžrajanas lihtsalt selgemaks rõhuasetuseks.

Niisiis tuleb meil alati jääda lihtsaks, siiraks ja tagasihoidlikuks järgijaks. Tehke oma harjutusi üks päev korraga, samm-sammult. Lähtuge sellest, kus te olete, selmet, et asuda korraga muutma suuri asju. Olles segadusest haaratud, võite nii luua halba karmat ning saada teiste poolt ära kasutatud. Pigem on parem jõuda võiduni järk-järgult segadust selgitades, oma tunnetust klaarides ning viisust ja kaastunnet kasvatades. Need on asjad, mis on tegelikult olulised.

Mõnikord juhtub et sanga kogukonnas antakse teatud järgijatele etteruttavalt kõrgeid aunimetusi. Siis nad pole nende aunimetuste väärilised ning ajavad teisi sellega suuresti segadusse. Selline olukord on ülimalt taunitav. Nagu varasemalt mainitud, on meie darma õpingud ja järgimine selleks, et vabastada endid olelusringist, mitte aga sansaara väetamiseks. Võib meenutada kuulsat juhtumit Milarepa elust:

Ühel päeval jõudis Milarepa oma reisidel ühte külasse, mille elanikud tegid talle järgmise ettepaneku: “Kuna õpetaja Marpal on naine, siis me korraldame erilise koha, kus saaksite ühe naisega olla.” Milarepa vastas: “Minust pole õpetajale võrdväärset. Tema on kui tiiger, aga mina olen rebane. Kui rebane teeb järgi tiigri hüpet, siis ta murrab oma selja vaid.

Selles näites andis Milarepa tuleviku järgijatele oma käitumisega eeskuju. Selmet võtta mõni kõrge aunimetus, on palju etem jõuda viisuse , kaastunde ja võrksuse “tiitlini” ning alles seejärel asuda bodisatva tegudele.