Kõike sünnitav tunnetus…

67Kõike sünnitav tunnetus kui võlur.

Kogu sansaara ja nirvaana vaev ja rõõm temast tekkib.

Pea kindlalt kinni tunnetuse tegelikust tähendusest.

Nii on minu südame nõu.

Tunnetusest sünnib kõik. See on kui maalikunstnik, kes võib joonistada kogu ilmast ilusaid pilte, kus erinevad maad, linnad, mäed, orud, jõed, ookeanid, taimed ja inimesed. Samamoodi loob see erinevat karmat, nii head kui halba. Nii teadus, tehnoloogia, kommunikatsioonivõrgustik, transpordivõrgustik, kõik need on sündinud tunnetusest. Näiteks, võtame arvuti, see on väga keeruline ja kõrgeltarenenud. Iga viimanegi selle osis on loodud tunnetusest. Samas ei tea inimesed sellest tunnetusest just paljukest ning ei oska seda leida. Kus on tunnetuse asupaik? Võime öelda, et tunnetustegevuses on ajul oluline roll, kuid igal inimolendil on ajud ning igaüks on erinev, isegi samade vanemate lapsed. Lastel võivad olla samad geenid, kuid nende mõttemaailmad võivad olla vägagi erinevad.

Aju ja süda on paigad, kus tunnetuse toimimine avaldub, kuid tunnetus ise on lõputu ja vaba mateeriast nagu ruum. See on teadvus, mis on väga abstraktne teema, see pole aineline, see ei eksisteeri ega ka mitte eksisteeri. Kuna tunnetus on lõputu, siis pole ka lõppu leiutamistel ja avastustel. Buddha selgitas lõpuni nii enese kui ka kõigi teiste tunnetuse olemuse. Tema jaoks pole ükski tegija või sihitis enam varjatud. Kõik, kaasaarvatud kõigi sansaara ja nirvaana nähtuste alged ja tulemid, on ilmne, selge ja täpne. Tema avas nii valastunud kui ka mittevalastunud meelelise olevuse tunnetuse. Tänu sellele, oli tal võimalik õpetada ning näidata vabanemise teed veatult.

Pole ei sansaarat ega ka nirvaanat, mis seisaks eraldi tunnetusest. Kui tunnetus on moondunud, kui sellele jäävad hoomamatuks nii nähtuste kui ka tunnetuse enese olemus, siis me loome erinevat karmat ning viibime kuue olelusringi kannatustes vastavalt sellele, mida ise oleme loonud. Kui see tunnetusmoone hajub ning avaneb tunnetus oma puhtuses, siis sellest saavest saab kõige rõõmu ja õnne läte.

Kõik olelusringi mure ja vaev on meie oma tunnetuse poolt loodud. Ka valastus on meie enese tunnetusilming. Teades seda, tuleb meil töötada selle nimel, et iga päev harjutada, ning et kanda eneses viisuse tõelist tähendust.darmaharjutuste eesmärk on näha tõeselt oma tunnetust. Tehes mantramana, lausudes palveid, istudes vaikuses või kummardades, kõik need on võtted hoidmaks tunnetust temale omases asus. See on väga ja väga oluline. See on meie järgimise juhtmõte.

Tunnetus on kui võlur, kes võib luua, mida iganes on soov—loomad, paleed, ilusad asjad, hirmsad asjad ning kui ta on lõpetanud, siis see kõik lahtub. Kui me külastame Disneylandi, siis võima vaadata väga palju erinevaid etteasteid. Kõik need on tunnetuse looming. Sansaara ja nirvaana on samuti otsekui unenägu. Sellise unesoleku erinevad kogemused võivad paista väga tõesed, kuid niipea kui ärgata, on uni kadunud. Kuhu kadus meie unes nähtud maailm? Ei kuhugi. Kust see tuli? Ei kusagilt. Niipea kui me uinume uuesti, lahtub see ärkveloleku maailm. Kõik see on vaid üks tunnetusolek.

Meie igapäevaelu näitab selgelt sama asja. Kui oleme rahulikud, tasased ja lõdvestunud, siis kõik paistab suurepärane ning me oleme täis kindlustunnet. Oleme avali kõigile, kellega iganes me kohtumegi ning suhtlemine on meile väga meeldiv. Teinekord aga, kui me oleme ärritunud ja segaduses, siis inimestega kohtumine on ebamugav. Kui keegi pöördub meie poole, siis see pahandab. Selle nimeks on “kõike loov tunnetus”. See kõik luuakse tunnetuse poolt erinevate harjumuste tõttu. Kui need harjumused avalduvad, siis need haaravad neid enesega kaasa.

Darmast pole väga keeruline aru saada, kuid selle järgimine on raske. Meie tunnetust on väga raske ringi harjutada. Mõned ütlevad: “Ma ei saa sellist asja harjutada. See on mulle liig.” Seejärel minnakse tagasi oma vanade mõtete rööpasse, jäädakse segadusse ja luuakse aina enam muresid ja vaeva. Me peame tundma oma enese tunnetust ning teadma kui raske on sellega töötada. Kui olla lõdvestunud ja rahulik, siis tunduvad harjutused lihtsad. Siis oleme rõõmsad ja ütleme, et järgimine läheb hästi. Mõni teine kord aga asjad pöörduvad täiesti teistpidi. Unustame kõik oma harjutused ning vajume sügavalt sansaarasse. Seejärel imestame, et kuidas küll nii läks, kus sai eksitud. Kõik need on aga vaid meeleseisundid.

Mõnikord võime arvata, et darmal pole tulemust. “Ma olen harjutanud niipalju aastaid juba,” ütleme, “aga ei mingit edasiminekut. Ma olen lausunud sadu ja tuhandeid mantraid, kuid ei mingit muutust. Mis küll on valesti?” Me ei saa aru sellest, et me pole harjutanud nii nagu peab ning süüdistame süvi, öeldes, et sellest pole mingit kasu. Siis on oht, et me loobume järgimisest. See on väga kahetsusväärne. Süüdi pole siin mitte darma, vaid tegemist on sellega, et me pole ise olnud võimelised oma tunnetusega õigel kombel tegutsema. Selmet öelda, et darma peab meie heaks midagi tegema, peame me ise kasutama darmat tööriistana, me peame ise kandma enese puhastamise vastutust. Need on üliolulised punktid. Meie tunnetus võib toimida soovetäitva kalliskivina, kui me oskame seda hästi kasutada.

Sellist tegevust kutsutakse “sisetähenduse” või “sisetunnetuse” õppimiseks. Sisetunnetusest on raske aru saada, sest see on üks sügav ja keeruline teema. Meie tunnetus on kogu aeg meiega, kuid ikkagi ei tea me sellest eriti palju, mis näitabki selle sügavust. Kui me hakkame otsima oma tunnetust, siis me ei leia seda. Meil pole võimalik seda leida, kuid ikkagi valitseb see meie elu üle. Tunnetus on väga peidetud teema. Isegi kasutades väga keerulisi tehnoloogilisi vahendeid, pole meil võimalik haarata selle sügavust. Darma on üks ja ainus vahend, mis on võimeline tunnetust avama.

Tänu sellele, et Buddha on kõiketeadev, näitavad tema antud õpetused seda, kuidas me saame oma tunnetust õigel viisil ringi ehitada. See on põhjus, miks me kordame Buddha ütlemisi ning usume, et tasub tema jälgedes käia. Kui me oleksime võimelised järgima Buddha juhiste tegelikku tähendust, siis me vabaneksime kõigest murest, vaevast ja pettekujutlustest. Me suudaksime tuua rõõmu oma igapäevasesse ellu ning lõpuks jõuda lõpliku õnneni. Selline on Buddha õpetuste hinnaline olemus. Näiteks sellised ajaloolised isikud nagu Milarepa ja isand Džigten Sumgön käisid Buddha jalajälgedes ning avasid lõpliku oleku, tunnetuse jumitu olemuse. Seeläbi aitasid nad loendamatut hulka olevusi nende püüdes vabastada end segaduse murest ja vaevast.

Kui me suudame selliselt järgida, siis on meie kindlustunne Buddha õpetuste suhtes vankumatu ja püsiv. Mis iganes ka juhtuks, mida iganes teised arvavad, mitte miski ei murra meie usku ja hardust. Kui meil on selliselt alusel võimalik darmat teenida, siis on see väga tõhus. Me peame püüdma olla kõigile heaks teenijaks ning abistajaks. Pole vahet, kes on meie vastas, talle tuleb proovida näidata õiget rada. Selline tee toob enesega õnne ning peatab mure ja vaeva ja seda mitte meie uskumise tõttu vaid põhjuslikkuse seaduse tõttu, sansaara ja nirvaana “seaduse” tõttu. See on põhjuseks, miks õpetustest rõhutatakse ajendi olulisust ning miks peame alati püüdlema valastustunnetuse, boditšita harimise suunas.

Käesolev teema on sügav ja lai. Kord, kui me seda mõistame, siis on meil haardeulatuses kõik võtted enese olelusringist vabastamiseks ning täielikku valasutsse jõudmiseks. Me teame, kuidas harida ja järgida boditšitat ning jidami tõusu ja täite harjutuste kaudu on meil võime avada eneses jäägitu pühendumine oma õpetajale ning harjutada guru jooga nelja kaijat. Tänu sellele on meil võimalik edukalt teha tüüne asu, analüütilise erikaemuse ning mahamudra harjutusi. Ning me teame, kuidas tuleb lõpliku tulemuseni jõudmiseks pühendada voorused.

Kuna käesolevas värsis rõhutatakse tunnetuse olulisust, siis võidakse mõelda, et tegemist on Tšitamatra[24] õpetusliini kuulutusega. Selline mõte näitab piiratud teadmisi Buddhadarmast. Kõigepealt on meil vaja Madjamaka õpetuse arutluskäigu toel saada aru sellest, kuidas võtta lahti meie väliste nähtuste valed mõttekoosted ning samuti ka neid väliseid koosteid eendava tunnetuse koosted. Kui see meil õnnestub, siis saab võimalikuks buda seisundisse jõudmine.

Tunnetus on tehas, kus toodetakse nii sansaarat kui ka nirvaanat. Meie segaduses ja moondunud tunnetus toodab kuut olelusringi ning paljusid selle erinevaid tasemeid. Segadusest vaba ja valastunud tunnetus toodab erinevaid valastusolekuid ning vabastab meid kõigest murest ja vaevast.



[24] Cittamatra, “Tunnetus Üksiti”, Mind-Only (tõlk).