Katkematu järgimine…

78Katkematu järgimine kui ärgas valvur.

See lihtsalt hajevaba ning kinnitusest–eitusest prii.

Jätetes ning nende vastandites kahestumist pole.

Nii on minu südame nõu.

Antud värss ning järgnevad juhised käsitlevad edenemist mahamudra harjutuses. Kui kord oleme saanud juhised, siis peame need tõeks tegema ning viima oma järgimise täiusesse. Järgimise jätkuvus on valastuse täiuse põhialuseks.

Katkematu järgimine tähendab, et ollakse kogu aeg märksad kui ärgas valvur. Vargad ja röövlid võivad tulla igal ajal, nii peab suurt varandust peitva maja valvur olema valvel ööpäevas kakskümmend neli tundi. Sarnaselt on oluline jälgida oma tunnetust, sest kiinde, iha, viha ning unustuse vargad võivad tulla millal iganes ning sisse vehkida meie kaastunde ja viisuse vara koos mahamudra saavega.

Kui kord on loodud pidev märksus, siis hajevaba tunnetus ongi “sealsamas” kus meiegi, sõltumata kas me kõnnime, sööme, sõidame või teeme muid tegevusi. Me võime jälgida oma tunnetust ning näha seda, kuidas meie meeleseisund kujundab meie maailma. Samas tuleb tunnetuse jälgimisel püsida lõõgastuses. Milarepa annab oma vadžralaulus järgmise soovituse:

Puhake loomulikult, justkui väikelaps.

Puhake kui lainetest vaba ilmameri.

Puhake selguses kui küünlaleek.

Puhake vabana muredest kui laip.

Puhake liikumatult kui mägi.

Mahamudra olekus pole midagi, mida kinnitada ning midagi, mida eemale lükata. Seni, kuni oleme märksad, tuleb meil vaid jälgida tunnetuse olemust. Seni, kui meil see õnnestub, ei suuda halvad mõtted võtta meid oma võimusesse. Me lihtsalt vaatame, kuidas nad hajuvad ja kaovad. Nagu ülalpool öeldud, kui ilmamerest kerkivad lained, siis on need ikkagi vaid osa veest. “Laine üks ilmamere nähtus”, ütles Milarepa, “See tõuseb ookeanist ning lahtub tagasi ookeani.” Seega pole midagi, mida kinnitada ning midagi, mida eemale lükata.

Olelusringi vastumürgid kaastunne ja viisus, ei erine kuidagi eelöeldust. Seega jätetes ning nende vastandites kahestumist pole. Selle, mis tuleb jätta, olemus on tühjus, seega polegi midagi jätta. Ka selle vastand lahtub tühjusesse. Olelusringi loovad vaid meie kahestunud meelepetted. Just nendega tuleb meil teha tööd läbi tugeva keskendumissüvi. Täis valvsust ja märksust peame püsima mahamudra süvis, kuni jõuame selle täiusesse. Kõik ilmekoosted, kõik ahme- ja kiindekogemused on mahamudras ühe maitsega.

See mis “tekkeline” ja see mis “mitte-tekkeline” on samuti sama maitsega. Buddha ütles: “See, mis tekib oludest on mitte-tekkeline, sest puudub olemuslik teke. See, mis sõltub oludest, on tühjus. See, kes jõuab tühjuse saaveni, omab täit tunnetust.” Täie tunnetuse olemasolu tähendab põhjuse ja tagajärje teadvustamist ning valvelolekut nende suhtes. Tühjus pole vastuolus nähtuste põhjuslikkusega. Niisiis, see kes on jõudnud tühjuse saaveni, muutub oma käitumises veelgi distsiplineeritumaks ning puhtamaks. Sellisel moel me edeneme teel valastuse poole.

Isand Džigten Sumgön sõnastas kaheksa mahamudra samajat Soovetäitvas kalliskivis järgmiselt:

  1. Ära jäta vadžrameistrit laamat isegi tajudes teda kui enese mittetekkelist tunnetust.

  2. Ära aruta sõprade või teiste ekseid või mistahes ülimate darmaõpetuste, vinajast kuni salamantra vadžra sõidukini, sügavuste suhteid.

  3. Ära katkesta oma darmategevusi, isegi mitte siis, kui on kadunud üleva budaseisundi lootus.

  4. Väldi jätkuvalt kõiki ilmseid ja okultseid pahelisi tegusid, isegi kui puudub hirm “aluseta olelusringi” ees.

  5. Ära suurusta, isegi kui valdad veepeal kõndimise ja sarnaseid samaadisid.

  6. Ole avatud teiste veenetele ja tegevustele, isegi pärast seda kui tead, et sansaara ja nirvaana on mittekahetised.

  7. Lähtudes budade ja meelelise olevuse ühise olemuse saavest, lase sundimatult tõusta enese kaastundel.

  8. Püsi üksinduses isegi pärast seda, kui süvi on saanud vabaks keskendumise ja süvijärgsuse jaotusest.