Tüüne asu kiindumus…

Tüüne asu kiindumus kui jäätunud järvekaas.

Juhm ja eristusvõimeta tunnetus.

Viib eksiteele kujutusse ilma.

Nii on minu südame nõu.

Järgmiste mõne värsiga õpetatakse seda, kuidas ära tunda süvis tekkivaid takistusi ning kuidas neist vabaneda. Keskendumissüvi kindlust on meil vaja selleks, et arendada vipassanat või erilist sisekaemust. Kuid, kui meis tekib kiindumus tüünesse asusse, siis see hakkab meile vastu töötama. Selmet, et asust saaks vahend, mille abil vabaneda sansaarast, saab sellest põhjus, mis jätkab meie ekslemist olelusringis. Mõnikord, harjutades tüüne asu meditatsiooni, võime kogeda sügavat rahu ja mõtete lakkamist. Kuid, kui me jääme kinni sellesse kogemusse, siis meie tunnetus muutub justkui jäätunud järvepinnaks, olles läbipaistmatu, juhm ja eristusvõimeta ning vahetu tõese tunnetuse äratundmine või hindav sisekaemus pole võimalikud. See põhjustab taassünni kas kuju või kujuta ilmades.

Meil võib süvi ühel päeval olla suurepärane, kuid järgmisel enam mitte. Siis võib minna nii, et me muretseme, et ei saa enam seda rahu uuesti kogeda. Me kaotame meelerahu ja muutume ärrituvaks. Tuleb mõista, et sellised rahu kogemused pole lõplik tulemus ja jätkata harjutamist ilma ootusärevuseta. Meditatsioonis võivad tekkida erinevad nägemused, kuid need pole kogu aeg samasugused. Hoolimata sellest, kas nad tekkivad või mitte, tuleb süviharjutusega edasi minna.

Kui meil tekib kiindumus tüüne asu rahusse ning soovime jääda sellesse kogemusse, siis võib tagajärjeks olla uuestisünd kujuvabas ilmas või mõnes neljast samaadi astmete kujuilmades. Kui kord oleme saavutanud tüüne tunnetuse, siis kõige olulisem on siseneda sinna kaemuslikult. Tüünus iseenesest pole eesmärk. Tegemist on valastusse võudmiseks kasutatava tööriistaga. Nelja aluse meelespidamine on edukaks süviks eriliselt vajalik.

Jõudmaks mahamudra saaveni, pole piisav ainult õppimine ja intellektuaalne tegevus. Vaja on tugevat pühendumist õpetajasse ja õpetustesse, samuti ka suurt pälvete kogumit ning täielikku andumist meetodile. Selle mõistmiseks võib abiks olla järgnev ilus tsiteering teosest Kaasa haarates intellekti, nii nagu seda esitatakse Soovetäitvas kalliskivis:

Võid õppimise ja läbikaalumise kaudu küll mõista darma taevalaadset ulatust,

kuid see jääb mõttepilvede taha peitu.

Puudub selgus.

Võid mediteerida kalpa mõistelisest tühjusest, kuid kuldsete ahelate lõas pole võimalust vabanemiseks.

Kuidas mõtled jõuda koostest ja näivusest vabasse dharmadhatusse, kui mediteerid mõne mõistelise kooste vastest?

Soov jõuda märksuse ja mitte-märksuse ühendusse on õppimisest ja läbikaalumisest tulenev vaade.

Mitte suutes haarata taevalikku ulatust, konn pritsib end veega, korrates aina: “Püüa mäletada! Püüa!”.

Kui otsid absoluuti õpingute ja analüüsi kaudu väites “See, mida pole leitud, on absoluut”,

see eksitee liigitub “otsing läbi kunstliku vaimse kooste” alla.

Kuidas saaks sellest tekkida samasus mittekahesuse taevaga?

Mediteerides väljendamatus ja mõtlemisest vabas mahamudras kasvõi ainsa mõttevada plekiga,

kuidas võiksid jõuda koostest vabasse buda seisundisse?

Mida veel peale puhtast nektarist, austusest ja pühendumisest ning muudest tingimustest täidetud olemusliku asu tavaoleku?

Kas on võimalik avardada valastuse taeva täiskuud?

Võib olla tõsi taga ja harras, kuid vaja on pädevat õpetajat!