Kolme vande alusmõte…

97Kolme vande alusmõte kui hobuvankri ratas.

Šraavakana käitu, salamantrat järgi, kinni pea boditšitast,

oma siht see saavuta.

Nii on minu südame nõu.

Selleks, et hobuvankril sõita, on vaja kõiki selle osasid, muuhulgas ka rattaid. Kui vankri kõik osad toimivad, siis on võimalik vankriga sõita ning jõuda sihtkohta. Tänapäeval võime mõelda autost—selleks, et sellega kuhugi jõuda, on vajalikud kõik selle mootori osad ning neli ratast. Kui mõni osa puudub, siis sõiduk ei tööta korralikult. Sama kehtib buda seisundisse viiva õpetusteega. Selleks, et puhastada ilmsed ja varjatud ahistused, on vältimatu, et harjutused on tehtud täielikult ja lõpuni. Seda on üheselt seletatud isand Džigten Sumgöni Ainsas soovis.

Fraas Šraavakana [sa] käitu viitab välimisele ihulisele ja sõnalisele tegevusele—vinajale vastavalt tuleb olla lahke, distsiplineeritud, malbe, kooskõlaline ja vaoshoitud. Seesmiselt tuleb kinni pidada hooliva lahkuse, kaastunde ja boditšita kui valastusvaimsuse järgimisest. Me peame taltsutama oma tunnetuse täielikult, nii et see laieneb kogu meelelisele olevusele ning jõuab valastusse nende kõigi hüveks. Jõudmaks sujuvalt sellise täiuseni, tuleb meil varjatult harjutada tantra loomis- ja täitmisjärke. Selliste võtete abil on võimalik puhastada kõik segavad ahistused ning jõuda budaseisundisse viiva õpetustee eri astmete saaveni. Siiski tuleb silmas pidada seda, et edasiminek on võimalik vaid siis, kui alged ja olud täielikult klapivad. Sellisel põhjusel me ka palvetame: “Palun, et minu surm poleks enneaegne.” Käesolev hinnaline inimelu toob enesega kaasa kõik võimalused jõuda buda ületamatute omaduste saaveni. Ärge palun laske sellel haruldasel võimalusel raisku minna.