Ei tea ma paljut…

Ei tea ma paljut kahest eluviisist,

ma pole õppinud eri teadusi,

nii pole mul nõuande kirjutamise pädevust.

Kuid, kuna sina, minu lähedane kaaslane, nii peale käid,

siis kirja panen, mis mõtteist leian vaid.

Selles värsis näitab autor taas oma tagasihoidlikkust, öeldes, et ta pole pädev mingeid õpetussõnu kirjutama.

Kaks eluviisi on vaimulik ja ilmalik. Vaimuliku elu sisuks on erinevate darmas õpetatud meetodite õppimine ja järgimine. Ilmaliku elu sisuks on igapäevane ühiskonna või kloostrielu korraldamine.

Eri teadused märgib kõike seda, mida on võimalik teada ning mida on kokku loendamatu hulk nagu tähti taevas. Lühidalt liigitatakse teadused kümnesse üldtuntud klassi, mis jomakorda aguneb viieks alam- ja põhiliigiks.

Viis alamklassi on:

  1. Esitluskunst, mis sisaldab tantsu, jutuvestet, ooperit, ajaloolisi näidendeid jne.

  2. Astroloogia, õpetus tähtede ja Kuu mõjust, kaasa arvates ilmaennustamine ja eelmisi ja tulevasi elusid avaldava horoskoobi koostamine.

  3. Luule, kuidas kirjutada kõnekujundeid, metafoore, võrdluspilte jne.

  4. Sünonüümid, erinevad nimed või lipikud, mida kasutatakse nähtuste eri külgede kirjeldamiseks. Näiteks päikesele viitamiseks on rohkem kui kolmkümmend viisi nagu koidik, lootoslille sõber, taeva ehe, pimeduse peletaja. Maad võib kutsuda aarde kandjaks, kõige aluseks jne.

  5. Sõnakunst oskus kirjutada ilusasti nii värsse kui proosat, sõnade eriline kokkuseadmise oskus.

Viis teaduste põhiliiki jagunevad neljaks kõigile ühiskondadele ja usunditele omasteks teadmisteks ja viiendaks, mis on ainuomane budaluse mõttele.

  1. Loomingulised kunstid, joonistamine ja ehitus. See on tohutu valdkond. Kõik kaasaegsed tehnoloogiad kuuluvad siia. On esemelised kunstid nagu maalimine, skulptuur, arhitektuur, arvutustehnika, lennukid, veokid, bussid, ehitus, teede ehitus ja sõidukijuhtimine. Need on olulised teadmisharud ning siinsete oskustega on võimalik paljudele meelelistele olenditele kasu tuua. Samuti kuuluvad siia sõnalised kunstid nagu etlemine ja tõe ning konstruktiivsete sõnade ütlemine. Vaimsed kunstid sisaldavad meditatsiooni oskust, vaimse vormi hoidmist ning läbi meditatsiooni harjutuste vaimsete probleemide lahendamist.

  2. Ravikunstid, sisaldavad kõiki ravikunsti õpetusliine, nii füüsilisi kui ka vaimseid. Õpitakse seda, kuidas erinevatest ainetest nagu taimed ja mineraalid ravimeid valmistada. Samuti seda, kuidas haigusi diagnoosida ning ravida. Läbi nende teadmiste on võimalik väga paljudele meelelistele olenditele kasu tuua, eriti neile, kes on füüsiliselt või vaimselt haiged.

  3. Keelekunst, sisaldab teadmist eri keeltest ja helidest. Keelekunst pole piiratud ainult inimkeeltega. Igal helil on tähendus — isegi puude, kivide, vee ja loomade poolt tekitatud helidel. Tundes neid erinevaid keeli, on võimalik saavutada grammatiliste või õigekirja vigadeta kirjutamise suur oskus. Näiteks, kord lendas raisakotkas üle isand Džigten Sumgöni, kui viimane oli meditatsioonis. Ta andis lendavale raisakotkale juhiseid, mispeale viimane koheselt maandus ja hakkas mediteerima. Samuti on kuulus lugu sellest, kuidas Milarepa pani aluse hirve ja koera meditatsiooni harjutustele.

  4. Loogika ja arutluskunst. Kõigel mis eksisteerib on põhjus. Näiteks, kui me teeme midagi, siis sellest tuleneb midagi muud. Üks asi juhtub millegi teise tõttu. Vaadates tulemust, on võimalik teada selle põhjust, vaadates põhjust, on võimalik teada tulemust. Selline oskus on väga kasulik segaduse ja vääritimõistmiste hajutamiseks. Tänapäeval kuuluvad selle liigi alla loodusteadused nagu elementaarosakeste füüsika ja kvantteooria. Selliste oskustega on võimalik saavutada süvatähenduste suur ja sügav tunnetus, seepärast budaluses hinnatakse arutluskunsti oskust.

  5. Metafüüsika või sisetähendus, mis on vaimse tunnetuse uurimine. Mõistmaks vaimsuse sisetähendust, tuleb õppida budaluse õpetusi, milles tunnetus on keskseks teemaks. Kui me tunneme hästi tunnetust, saame selge pildi sellest, kuidas vabaneda soovimatust kannatusest ning saavutada rahu, õnn, viisus ja kaastunne. Kui me oleme segaduses tunnetuse olemusest, on meie mõtted meie kurjeim vaenlane, mis toob muret, vaeva ja pettekujutlusi. Niisiis, sansaara ja nirvaana on tunnetuse peegeldus või ilme. Kui meie mõtted on ekslikud ja ahistustest segadusse viidud, siis kõike hõlmava tühjuse olemus viib ekslemisse kuues olelusringis. Kuid kui pettekujutlused on täielikult tagasi lahustunud algviisusesse, siis kõik on üks budaväli, olemuselt puhas ja täiuslik.

Näidates teist korda oma tagasihoidlikust ütleb Bhande Dharmaradža, et pole mul nõuande kirjutamise pädevust. Kuid tegelikult, nagu tema kirjutatu põhjal võib järeldada, valdab ta täielikult kõiki sisemiste ja välimiste teadmiste vaatenurki. Tema väide on näitamaks eeskuju, kuidas olla vaoshoitud, siiras ja maamehelik. Kontšok Drakden on Bhande Dharmaradža lähedane kaaslane. Ta sai aru sellest, et Bhande Dharmaradžal on suur viisus, millest on võimalik osa saada nii temal endal kui ka teistel, ning seega palus ta korduvalt, et meister annaks kirjalikult kõigi meeleliste olendite hüveks käesoleva olulise tuumjuhise nõu.

Mis mõtteist leian vaid. See näitab et autoril on sedavõrd suur viisus ja kindlustunne, et ta kirjutab täiesti sundimatult. Kui meie midagi kirjutame, siis tuleb meil seda mitmed korrad ringi kirjutada. Kõigepealt kirjutame mustandi, siis teise ja kolmanda mustandi ja lõpuks kontrollime veel kõik üle veendumaks, et pole enam parandamist vajavaid vigu. Kuid Bhande Dharmaradža kirjutab täiesti sundimatult kõike, mis tal pähe tuleb, mis tähendab, et ta väljendab neid õpetusi oma valastunud vaimust.

Nende kahe värsiga täidab autor teksti alustamise nõuded — kummardumine ja raamatu kirjutamise otsus. Järgmise värsiga algab teksti põhiosa.