Kui kellegi ütlus…

Kui kellegi ütlus riivama peaks, kindlaks tee sõnade tõesus.

Paljud saavad petetud nagu jänes, kes kuulis “sumaki”.

Kui keegi paneb oma hingelootuse teie peale,

on tähtis kohelda teda võrdselt enesega.

Vedades inimesi alt, jääb tulemus sinu enda kanda.

Seega ettevaatus eelkõige.

Kui keegi ütleb sulle teravusi, siis ära kuula ainult viha häält, vaid mõistmaks, kas kriitika on kohane, otsi öeldus tähendust. Kui öeldu on segane, siis loomulikult pole vaja seda kuulata. Mõned inimesed, ajendatuna armastusest ja austusest ning soovides meid innustada oma püüdlustes, hurjutavad hoolivuse-lahkusega, justnagu ema oma last. Kuid kui öeldud sõnades on mõte, siis uuri täpsemalt, mõistmaks, kas see vastab tõele. Jälgi ennast mõistmaks, kas oled eksinud. Kui eksisid, siis tunnista seda ja võta kriitikat kui õpetust ning muuda oma käitumuslikke kalduvusi.

Iga heli peale, mis meie kõrvu kandub, pole ilmtingimata vaja midagi teha. Enne reageerimist tasub tähelepanelikult oma tegevus läbi mõelda. Illustratsiooniks järgmine lugu:

Elas kord metsas jänes, kes läks kord tiigi äärde, et juua veidi. Kui ta oli parasjagu joomas, kukkus puult suur oks sumaki vette. Jänes oli väga ehmunud. Ta arvas et mõni metsik koletis tuli teda tapma ja põgenes ilma ringi vaatamata. Ta jooksis nii kiiresti, et kõik loomad, kes teda nägid, arvasid, et midagi hirmsat on juhtumas. Kui nad pärisid jäneselt, milles asi, siis ta ütles: “Hirmus koletis, kes teeb sumaki! Mul on hirm ja ma põgenen tema eest.” Ükshaaval loomad järgnesid talle. Mõne aja pärast oli terve kari loomi jooksmas koos jänesega. Varsti kohtusid nad lõviga, kes küsis: “Mis siin toimub?” Loomad vastasid et hirmus koletis on tulemas, kes teeb sumaki. Lõvi ütles: “Üks hetk, las ma uurin asja.” Lõpuks jõudis lõvi jutuga jäneseni, kes rääkis oma loo. Lõvi ütles: “Lähme tagasi tiigi juurde ja vaatame, milline see hirmus koletis välja näeb.” Loomad läksid kõik tagasi ja leidsid, et hirmus heli oli tulnud vette kukkunud oksast. Jänes sai siis nahutada oma rumaluse ja teiste mõttetu tülitamise eest.

Loo moraal on, et me peame kõik meieni tulevad sõnad üle kontrollima. Me ei pea iga kuuldud sõna peale liigutama. Enamasti pole meie omavaheliselt lobinal just erilist mõtet. Lõpuks on see ainult aja ja energia raiskamine, millel pole kõigivõrd tähendust. Seega, pole vaja tekitada nii suuri telefoniarveid! Selmet kaaluge märksuse tähtsust.

Kui keegi loodab sinu peale, siis tee kõik, mis on sinu võimuses. Enesest rääkides, saan aru, et mu õnn ja meelerahu on minu oma vastutus ning sõltuvad täielikult sellest, kuidas ma käitun. Kui ma järgin darmat siiralt ja keskendun õigetele asjadele, siis ma tunnen, et kannan oma vastutust õiges suunas. Kui ma halbade tegudega lõhun oma voorusi ja häid omadusi, siis ma ei vastuta enese eest. Sarnaselt, kui keegi siiralt loodab minu peale, siis ma pean andma oma parima. Võibolla polegi paljud asjad jõukohased, kuid ma peaksin proovima samasuguse innuga nagu ma teeksin seda enesele. See on väga oluline. Nii ollakse hea inimene.

Teiste oma huvides ära kasutamine tekitab ainult halba karmat. Pettes teisi, petad tegelikult iseennast. Kui me teeme midagi head teiste tarvis, teeme head enestele. Kui me ütleme halvasti teiste kohta, siis loome halbu olusid enestele. Me tunneme maailma sellisena nagu me seda loome, mida kajastab ka ütlus: “Mis toimub sinu ümber, toimub ka sinuga.” Tulenevalt on oluline see, kuidas me üksteisele toeks oleme, sest sellest sünnib ehe kogukonna tunne. Tegevustes tuleb olla ettevaatlik. See värss annab meile viisust mõistmaks, mis on darma tähendus, mis on darma eesmärk — näidata, kuidas elada oma igapäevast elu kirkalt ja selgelt, vabana pettekujutlemadest ja õhulossidest.