Kummardun ainiti…

Kummardun ainiti

võidukale Ratna Šrile ja temale,

keda tuntakse Bhadra nime all,

kummardan kõigi varjupaikade kehastusele.

Palun õnnistusi, et ma saaks tõeks teha elu laamana.

Autor teeb kummarduse õpetusliinile ja oma juurelaamale, võtmaks vastu nende õnnistust ja, et kõrvaldada takistusi. Ratna Šri (Rinchen Pal, “Hinnaline Hiile”) märgib isand Džigten Sumgöni, kes 12-ndal sajandil rajas Tiibetis Drikung Kagjü õpetusliini. Õnnis õpetaja ise oli buda, kes ilmus inimkujus õpetamaks meelelisi olendeid. Kui tähelepanelikult lugeda suurte meistrite ajalugu, siis avastame, et kellelgi pole olnud suuremat õpilaste kogu, kui seda oli Džigten Sumgönil. Need õpilased polnud lihtsalt tavalised inimesed, kes kuulasid õpetusi ja seejärel lahkusid. Nad võtsid õpetuse ja seejärel pühendasid sellele kogu oma elu erakluses. Öeldakse, et Džigten Sumgöni elu ajal ja pärast seda olid mäed täis tuhandeid Drikungi erakuid. Sedavõrd suur õpetaja oli ta! Ta kirjutas palju märkimisväärseid raamatuid, mille järgi õpitakse tänase päevani. Näiteks Ainus soov, Mahajana õpetuste tuum. Tema siseringi õpetused koguti saavega õpilaste poolt viide köitesse. Kokku tuleb tema õpetusi umbes viisteist köidet, mida kutsutakse “Välis- ja siseringi õpetused”. Tema õpilane Šerab Junge ütles nende õpetuste kiituseks:

Algne puhas voorus

kui lumemütsis mägi.

Sellest Ratna Šri õpetus

kümnel suunal õitsegu!

Sellest täielikult hajugu

kogu olevuse sõgeduse pimedus,

tulgu kõigil omaks buda veatu alusviisus!

Isand Džigten Sumgön oli aaria Nagardžuna taaskehastuseks, kes elas Indias 2. sajandil MAJ, umbes nelisada aastat pärast isand Buddha parinirvaanasse jõudmist. Buddha Šakjamuni oli tema tulekut ette kuulutanud paljudes suutrates nagu Lankavatara suutra. Nagardžuna ülesandeks oli üldiselt turgutada budalust, kuid eriti just mahajana ja vadžrajana õpetusliine. Mõned budaluse koolid ütlevad, et Buddha ei õpetanud mahajana õpetusi, pigem tegi seda Nagardžuna. Seda sellepärast, et just tema oli see, kes kindlalt taasasutas mahajana budaluse pärast seda, kui see oli peaaegu hääbunud. Isand Džigten Sumgön omakorda, Nagardžuna taaskehastusena, taasasutas vankumatult budaluse Tiibetis, nii üldisemalt võttes, kui ka eriti mahajana õpetuse kui terviku. Tema saavutust on tunnustanud mitmed suured meistrid nagu Miphan, kes lausus:

Sina rajasid sellel lumede maal õppimise ja süvi kahe ukse kaudu mahajana õpetusmeetodi. Sinu toime päike küllastab kogu ilma. Kummardan maani sinu ees isand Džigten Sumgön.

Isand Džigten Sumgön on näidanud meile selge viisi sansaara ja nirvaana tegelikkuse mõistmiseks, nii on meil võimalus saada selgus sellest, kuidas jõuda buda seisundisse ja kuidas vabastada endid sansaarast. Absoluutses mõttes on ta kõigi budade viisuse ja kaastunde kehastus. Tema elulugu on lühidalt tõlgitud inglise keelde raamatutes nagu Palvelipud, Suuri Kagjü meistreid ja Pöördudes kaugusest Laamasse. On oluline lugeda selliseid elulugusid, kuna need pole lihtsalt jutud, vaid sisaldavad enestes sügavaid darmaõpetusi.

Bhadra viitab autori juurelaamale, kelleks oli Ratna Karma Bhadra, Drikung Kjabgon Tšetsang Teine. Öeldes et tema juurelaama on kogu varjupaiga kehastus, tähendab, et laama saavutas ületamatu buda seisundi ja seega kehastab kõike kolme varjupaika: budat, darmat ja sangat. Laama on vaimus samaväärne Buddhaga. Buddha õpetas darmat, seega on laama sõna darma kehastus. Laama ihu on sanga, ehk need kes tulemuslikult järgivad. Ratna Karma Bharda jõudis lõplikult kõigi buda omadusteni, seega on ta Kolme Kalliskivi kehastus. Sedaviisi, pöördub kirjutaja varjupaika.

Tõeks teha elu laamana tähendab edukat darmaõpetuste järgimist ja buda seisundisse jõudmist. See ongi elu laamana — oma südames harjutuste kandmine, edukas reis mööda buda seisundisse viivat teed, täielikku valastusse jõudmine ja kasuks olemine kogu meelelisele olevusele.