Peatükk 12. Lõppsõna koos lõpunõuga.

Nii on läbi erinevate analoogiate esitatud see südame nõu. Kuna kasutatud on analoogiaid, siis pole need lõplikult tõelised, kuid kui puuduks igasugune sarnasus, siis ei saaks neid näidetena kasutada. Eriti ei tohi unustada, et lõplikku õpetusteed, täitmisjärku, kolme kaijat ja nii edasi ei saa määritleda analoogiate abil. Siiski, edendamaks osalistki arusaamist, on sellised analoogiad esitatud.

Bhande Dharmaradža näitab suuri oskusi nende õpetuste selgel esitamisel. Ta ei anna vaid metafüüsikat, vaid esitab ka praktilised juhised, kuidas õpetusi järgida. Tema õpetused tulevad otse tema südamest neile, kes on huvitatud enese vabastamisest kõigist eri tüüpi kannatustest ning nende algetest.

Kasutatud analoogiad on ilusad ning sügava tähendusega. Nad annavad lugejatele ja järgijatele selge ja täpse arusaamise darma eesmärkidest. Sarnaselt Milarepa lauludega, kus samuti kasutatakse metafoore ja näiteid, on ka toodud analoogiad kergelt mõistetavad. Siiski on mahamudra tähendus ja saave ning kolm kaijat tavainimeste mõttekoostele kättesaamatud. Nende sügavus ja tähendusulatus on üle kõigi piiride ning jumitu. Nad ületavad olelusringi oleku, nii ei saa toodud analoogiad täielikult näidata nende tegelikku ulatust. Siiski on luulest kasu, saamaks aimdust nende tähendusest. Selleks, et täielikult mõista ja kogeda seda, tuleb meil harjutada eneste tunnetust ning jõuda läbi selle nende tähenduseni. Siis pole meil enam vaja toetuda analoogiatele.

Oi-oi! Praegusel ajal, mõned, kes arvavad endid järgijateks, jõuavad mõned korrad tüüne asu kogemusse ja muud sellist. Ka on neil mõned kogemused sisesoonestiku harjutusis. Oma selgeltnägemises ja muus on nad maaradest petetud. Seetõtu usuvad nad täis uhkust, endid olevat darmakaija saaves.

Mõned arvavad, et tummo eesmärgiks on saada sooja. Kui see oleks nii, siis ka tuli, rõivad ja päike oleks tummo saaveks kohased. Kuid tummo harjutuse läbi, võib jõuda seitseme tunnuseni selles elus. Mõned segaduses sõnadest “selge valgus”. Mõeldakse, et see kui päikesest tulev kiirgus. Kui jõutakse mõne kahvatumagi selge valguse kogemuseni, siis mõeldakse, et ollaksegi süvaune ülima selge valguse saaves.

Ilma mõistmatagi kolme silbi lausumist, mõned arvavad, et on tantrikad ning pilavad vinajat. Mõned kuulutavad eneste saavet, kuid viis mürki neil ilmsemad kui teistel. Mõned üksinduses kombetult käituvad. Ise seletavad, et nende kõik tegevus on dharmata ilme. Nad rikuvad korda ning salgavad põhjust ja tagajärge. See kõik on vaid suure kurbuse põhjuseks.

Seega, kui soovid oma südame sügavusest järgida püha darmat, siis pädevalt laamalt võta vastu õpetuste nektar. Siis mine üksildasse kohta, mis kaugel selle elu toimingutest. Väldi igasugust mõtlematut tegu. Väliselt ära eksi vinaja vastu. Jäta selgeltnägemise ja imevõimete ootused.

Toodud jutt on selge ja üheselt mõistetav. Mainitud seitse omadust on darmakaija seitse omadust ning neid selgitasime 100nda värsi kommentaarides. Darma õpingute ja järgimise ainus eesmärk on vabastada endid ja teisi kõigist kannatuste põhjustest. Tänu meelepetetele võib aga tekkida uhkuse maara ning põhjustada, et järgijad loovad vaimsuse nimel segadust ja kannatust. See on ülimalt kahetsusväärne. Kantuna kaastundest, annab autor südamest nõu ning toob välja tekkida võivad eksimõtted. Järgijad peaksid seda nõuannet hoolsalt oma südames kandma ning jätkuvalt harjutama. Selliselt saab võimalikuks, et meie tunnetus on kindel kui mägi. Selline püsivus laseb darma puudel pidevalt kasvada ning nende viljast on kasu paljudele darma õpilastele. See on ainsaks viisiks, kuidas ületada olelusringi. Muul moel oleme kui pimedad, kes uitavad ristteel, otsides õiget teed, mida mööda minna.

Jälestus on süvi kandja ja kaistja. Pidage meeles kaduvust ja olelusringi kannatusi. Süüvige olemuse puudumisse ning ühendage oma elukaar saavega.

Kaduvuse ja kannatuste teadvustamise arendus toob meid kiiresti eesmärgile. Kui meil pole jälestustunnet olelusringi kannatuste põhjuste vastu, siis ei pane meid miski liikuma nirvaana saave suunal. Nii on jälestus ja jäte koos hooliva lahkuse, kaastunde ja boditšitaga alused, mis võimaldavad meil jõuda valastusse. Ilma nende toeta, ei jõua me edasi, ükskõik palju me õpime ja mediteerime, sest kiinde ja härmi ahistused on jätkuvalt tegusad. Järgnevalt lugu jätte kasulikest tulemustest:

Elas kord Magadha kuningas, kelle nimeks oli Šinga Šupa. Tal oli üks suure pühendumise ja selge mõtlemisega poeg nimega Kundukje. Kui Kundukje oli suureks sirgunud, ei suutnud ta enam taluda sündide, vananemise, haiguste ja surma kannatusi ning otsustas seega lahkuda darma järgimiseks metsa kasvanud mäele. Kuningriigi alamad palusid, et prints jätaks oma plaani ning jääks nendega edasi kuningriiki, kuid see ei mõjunud. Kuningas Šinga Šupa oli sügavalt mures ning küsis Varanasi kuningas Dauai O käest nõu, kuidas veenda printsi jääma kuningriiki ning mitte lahkuma eraklusse.

Kuningas Dauai O läks prints Kundukje juurde ja lausus: “Küll on kahju! Sa loobud hiilgavast paleest mingi puu kasuks. Ehk on deemonid segi ajanud su pea või tabanud sind hullushoog. Kuula palun tähelepanelikult minu sõnu—sa võid samaaegselt valitseda maad ja järgida darmat.” Prints vastas talle: “Ooo, võimas kuningas, parem on kui kuulad ise hoopis mind. Tänan lahkete sõnade ja hoolivuse eest, kuid minu otsus on tehtud. Kui oled kord näinud metsaüksilduse ehedat paleed, siis kuningakoda paistab kui sipelgapesa.

Kuningas Dauai O ei jätnud: “Kui pole soovi valitseda riiki, siis võiksid vähemalt jääda koningakotta ja järgida darmat seal.” Prints vastas: “Oi-oi, palee on täis meelteahistust ja segadust. Minevikus juhtunu on keeruline ning tuleviku küsimustele jätkuv silmavaatamine võtab võhma. See koda on kui ussipesa. Ma ei taha jääda kuningriiki.

Kuningas Dauai O vastas omakorda: “Kui pole soovi elada palees, siis mine vähemalt kloostrisse ja õpi darmat seal.” Prints kostis selle peale: “Kui oled jõudnud tühjuse olemuse saaveni, siis vaid tekstide õppimine on kui papagoide kädin. See on vaid kiine tegutsemisse ja sobib sihiks kaastundele. Juba aegu tagasi olen loobunud sellisest kädinast.

Seepeale kostus kuningas Dauai O: “Kui pole soovi elada munkade kogukonnas, siis jäta enesele mõningane vara ja järgi heldust.” Prints kostis: “Isegi üks kullamägi, mis ehitud türkiisidega ei meelita mind rikkuse poole. Selmet hoian keskendunud meeltes rahulolu rikkust.

Kind Dauai O arutles seepeale: “Kui rikkust pole vaja, siis mõned usaldusväärsed sõbrad võiksid ikka olla.” Prints vastas: “Isegi sajale usaldsusväärsele isikule ei saa samamoodi loota kui valastusele.

Kuningas Dauai O ütles: “Kui teenijaid pole vaja, siis mõned head rõivad võiks ikka olla.” Prints vastas: “Kui kanda rahulolu rüüd, siis kõik muud siid ja brokaad väärivad vaid kaastunnet.

Kui rõivaid pole vaja, siis varusta end vähemalt hea söögiga ja siis järgi darmat.”, kostis kuningas. Prints vastas talle: “Parimaks toiduks on plekitud ja vooruslikud mittekoostelised mõtted.

Kuningas Dauai O ei osanud enam midagi teha ning kaotas lootuse printsi mõjutada. Siis prints ütles talle: “See olelusring on pettekujutlus ja kaduv. Sõgedad sellised on kiindunud sellesse, viisad aga põgenevad siit. Seepärast ka mina tahan olla üksinduses. Kuningas O, peaksid tegema samuti. Sünni, vananemise, haiguste ja surma kannatused on talumatud. Olelusring on täis piinu ja lõputu. Sinu palee on vaid üks unenägu.” Sedaviisi andis ta kuningale nõu ning kutsus teda enesega kaasa oma eraklusse mäel. Selle tagajärjel kuningas Dauai O ütles lahti oma kuningriigist, järgis harjutuste teed ja jõudis saavesse.

Saades aru selle loo moraalist, peaksime me ütlema lahti kannatuse põhjustest. Selmet ehitada suurt villat miljonidollari vaatega olelusringile, peaksime vaatama kõigest sellest kaugemale, nirvaana igavese palee suunas, mis on rahu ja õnne allikaks ning toob ehedat kasu kogu meelelisele olevusele.

Hardus on süvi peaks ja kiirendiks. Niisiis, täis hardust näe oma laamat isikustatud budana ning pöördu palves täis austust pidevalt.

Hardus juurelaamasse ja liiniõpetajatesse, kaasa arvatud kõigisse budadesse ja jidamitesse on põhimõttelise tähtsusega. Kui meil kuskil piinav valu, siis ainus, millest me mõtleme, on see, kust leida arsti. Kui leiame hea arsti ja saame temalt ravimiretsepti, siis kuna me tahame valust vabaneda, võtame selle rõõmsalt vastu, ilma tingimata või vastuväiteid esitamata. Sarnaselt, kui me lõpuks tajume olelusringi olemust ning soovime iga hinna eest sellest olekust vabaneda, siis meis tekib tugev hardus vaimsesse õpetajasse ning veendumus tema juhendusse. Siis pole enam mingit kahtlust, et me saame valastuse õnnistuse, samuti kui läks ka Milarepaga.

Märksus on vahimees ja tegelik harjutus. Niisiis, ära kunagi lange meelespidamise olekust.

Märksuse all mõeldakse siin meie süviharjutuste meelespidamist. Selline meelespidamine muudab meie olelusringi harjumused buda harjumusteks, täiuslikuks viisuseks ja kaastundeks. Märksust on kahte liiki: tehtud ja iseeneslik. Algajatena tuleb enestele korduvalt meelde tuletada oma süvi. Kui kord harjume süvisolekuga, tekib iseeneslik märksus. Seda võib võrrelda mootori töötamisega. Kui mootor käima pannakse, siis see töötab ilma välise sekkumiseta. Iseenesliku märksuse abil muutub süvi meie elu loomulikuks osaks. See on justkui sõidaksime kiirteel, me püsime püsivas süvisammus, kuni jõuame lõpuks buda seisundi “sihtkohta”. Seega on märksus kui selline darmakaijast lahutamatu.

Kaastunne on süvi toime. Kogu olevuse heaks süüvige boditšitasse, lausuge palved ning pühendage pälve. Kui enesel pole saavet, siis teistele pealiskaudsete juhtiste andmine, kaitseriituste korraldus ning muu selline on maarade takistus. Niisiis jäta need.

Budade ja bodisatvate jumitu ja iseeneslik toime, mis toob kallutamatult kasu meelelisele olevusele rajaneb hoolival lahkusel ja kaastundel, mis omakorda põhineb ületaval viisusteadvusel. Need, kes on asunud õpetusteele, peavad enestele pidevalt meelde tuletama boditšita täiustamist ning seda, et kõik oma voorus, pälve ja head omadused tuleb pühendada teiste valastusele. Jõudmaks saaveni, tuleb meil harjutada pidevalt. Kui meil puudub nende omaduste isiklik saave, siis teiste pealiskaudsete juhiste andmisest pole abi. Mõnikord võib sellega kaasneda hoopis segadus ja pettumus, mis võivad kasvada edasi vimmaks. Siinkohal soovitab autor mitte kiirustada oma tegemistes, seni kuni meie kaastundel on tugev põhi all ning me oleme jõudnud ise mitteoleku saavesse.

Süvi soomusrüü on hoolimine enesest ja teistest. Ole kohtumõistjaks enesele ning ära sega ennast laama, Kolme Kalliskivi või oma vaimsete sõprade asjadesse.

Kohtumõistjaid on kaks. Esimeseks on laamad, Kolm Kalliskivi ning darmat siiralt järgivad vaimsed sõbrad. Me peame oleme ettevaatlikud ning mitte põhjustama neile oma tegemistega ebameeldivaid üllatusi. Teine ja olulisem kohtumõistja on meie oma mõtlemine. Peame alati arvestama sellega, et kui loome halba karmat, siis see kahjustab vaid meid endid. Meil üksi tuleb silmitsi olla tagajärgedega. Teisalt, kui oma siira darma järgimisega puhastame meelepetted ja ahistused, siis ka kasu sellest tuleb meile enesele. Nende kahe kohtumõistja juhendusel peame kandma süvi soomusrüüd. Kasutage darma järgimisega oma hinnalist inimelu täiel määral.

Lõigake lõpuni läbi maise elu kiindumuste köis. Olgugi, et avalikult kuulutatakse huuma ja soonestiku harjutust kaaslannaga, kui selles peaks tekkima hetkekski tavaveene, siis kukutakse ulgpõrgu või vadžrapõrgu. Seega selline tegevus on neile, kes jõudnud kaheksandast kuni kümnenda puhta bhumi saavesse. Kui sellist teevad tavaolendid, siis selle darmaharjutuse tulemuseks on kukkumine kaljuna olelusringi põhja. Kamper on suurepärane ravim, kuid kui seda kasutada külmatunde raviks, siis pole mingit lootust. Oluline on harjutada vastavalt oma võimetele. Ekseta harjutus avab meie silmad oma algilme nägemiseks.

Antud juhis on taas selge ja täpne. Selles lühikeses lõigus esitab Bhande Dharmaradža Buddha antud kogu õpetustee, nii suutra, tantra ja ka mahamudra juhised. See on kui selge valgus, mis hajutab sõgeduse pimeduse.

Niisiis, olen esitanud sõnade ja värsside vanikuna selle üldnõu, milleks sajane südameõpetuste hulk koos analoogiatega ja püha darma järgimise põhimõtete kordamine.

See kirjatükk valmis, kuna mina, Drikung Bhande Dharmaradža, võiduka isanda Ratna Šri järgija, olen avanud oma viisuse väikese lootosõie tänu hiilgava laama Karma Bhadra püha darmasõna kiirgavale päikesele, ja kuna mul on sügavalt kahju olelusringi kannatustest ja mul on soov järgida õpetustee tuumtähendust ainiti ja kuna soovin enesele darmat meelde tuletada ja kuna minu kaaslane Kontšok Drakden seda palus ning ka selleks, et oleks kasu kõigile, kes võtavad darmat kanda oma südames.

Teksti autor Bhande Dharmaradža oli kõrgele tasemele jõudnud õpetlane ning kõigi eri tüüpi teadmiste, eriliselt just sügava ja suure valastusviisuse valdaja. Ta sai selle viisuse võiduka isand Džigten Sumgöni õpetustest oma juurelaama Ratna Karma Bhadra vahendusel. Nii valas ta oma viisuse tuleviku darmajärgijate kasuks sõnadesse. Nüüd on meie vastutus õppida ja järgida neid õpetusi hoolikalt, nii meie eneste hüvanguks kui ka selleks, et anda need edasi tuleviku järgijatele. Ainult meie võime aidata tuleviku põlvedel hinnata ja imetleda mineviku meistreid nii nagu me ise seda teeme. Sellisel moel õpetused kestavad, eriti just Kagjü õpetusliinis.

Selle vooruse toel jõudku kogu olevus buda seisundi kõrgusesse. Mingu ka nii, et minust jääb häirivate tegevuste segadus. Selliselt jõudku ma selles elus kolme kaija vilja täiuse ja saaveni.

Näeme siin autori tärkamisvaimsuse tugevust. Kuna ta selgelt tajus olelusringi kannatusi, pühendas to kogu oma elu meelelise olevuse teenimisele, näidates meile seeläbi oma kaastunde ulatust.