Mõelda võib…

Mõelda võib, et vooruslikud ja pahelised pisiteod ei head ega kurja tee.

Kuid väiksest karmast tõuseb suur tulem.

Seega hoolas pisiasjadeski ole.

On palju luguseid sellest, kuidas väiksest karmast tekivad suured tulemused. Mõned neist on kirjas raamatutes Veatu ambroosia otsinguil ja Kannatuse Muundamine. Ühes loos räägitakse, kuidas keegi kunagi ütles mungale: “Sa oled nagu koer.” ning pärast seda sündis ise viissada elu järjest koerana. Teises loos läks üks perekond kalmistule oma sugulast ära saatma ning kohtus mungaga. Pere laps ütles: “Vaadake, see munk on nagu kaaren!” Üks suur õpetaja kuulis seda ja nägi, et laps sünnib viissada elu järjest kaarnana. Perekond vaidles, et laps on süüta ja tegelikult ei mõelnud seda, mida ta ütles ja et tema ütluses polnud ei viha ega vimma. Meister vastas, et kui oleks nii olnud, siis laps sünniks põrguilmas. Kõik see, mida me selles elus teeme, olgu see hea või halb, võib anda tulemusi ka antud elus, nagu järgmises loos:

Kunagi, kui Buddha oli Kapalivastus, sündis brahmanite perekonda poeg ja tütar. Tütre nimeks sai Da Wo, Kuuvalgus. Kui lapsed olid suureks sirgunud, nende isa suri ning ema ja poeg rändasid minema eri paikadesse. Tütrest nimega Kuuvalgus sai aga kuningas Šakja Mingjini teenija. Neiul oli komme süüa väljas aias, kus ta sageli korjas lilli ja punus neid vanikuisse. Ühel päeval silmas ta Buddhat, kes oli almuseid korjamas. Neiu tundis kohe tugevat hardust tema vastu. Kuuvalgus hädaldas: “Ma olen nii õnnetu. Siin on keegi üllas ja mul pole mingit võimalust talle annetada. Kui oleks vaid võimalik, ma annetaks kõhkluseta.” Buddha luges ta mõtteid ja kantuna suurest kaastundest tuli tema juurde ning lausus: “Kui sul on midagi anda, siis pane see siia kerjakaussi.” Kuuvalgus täitis erutunult kerjakausi ääreni andidega ning kummardus hardalt Buddha jalge ees. Siis ütles ta järgmise soovpalve: “Mistahes sellest tegevusest tulnud hüve abil, ärgu ma enam kunagi olgu teenija.

Mõne aja pärast tema isa sõber brahman, kes oskas märke lugeda, pani vaniku tüdrukut tähele ning küsis tema päritolu kohta. Neiu ütles end tulevat maalt ja selgitas: “Ma olen selles majas teenija.”“Kus su isa on?” Kuuvalgus vastas: “Mu isa suri mõni aeg tagasi.”“Kus su ema ja vend on?” Kuuvalgus: “Ei tea, nad rändavad kuskil.” Märgitundja palus, et tüdruk talle oma kätt näitaks. Ta leidis tema peopesalt tähenduslikke märke. Tegelikult tema nägu ning terve ihu oli ilusate märkidega. Ta ütles: “Ära muretse, sa ei pea enam pikalt teenija olema. Sinust saab hoopis kuninganna.

Mõne aja pärast tuli Kosala kuningas jahti pidama. Tema hobune jäi sama aia juures seisma ja kuningas nägi kaugelt tüdrukut. Ta pani tähele neid tähelepanuväärseid märke ja tema leebet olekut. Kuningas hõikas: “Kes sa oled?” Tüdruk vastas “Olen kuningas Šakja Mingjini teenija.”“Sa ei saa olla teenija,” ütles kuningas, “sa pead olema tema tütar!” Kuningas Šakja Mingjin nägi Kosala kuningat ja kutsus ta oma paleesse ning korraldas küllusliku pidusöögi. Kosala kuningas küsis kuningas Šakja Mingjinilt: “Kust on pärit see vanikutüdruk?” Kuuldes taas, et tegu teenijaga, vaidles kuningas: “Ei, ta pole mingi teenija, vaid sinu tütar. Palun anna ta mulle.” Kuningas Šakja Mingjin polnud nõus: “Meie kuningriigis on palju teisi ilusaid tütreid. Võta neist, kes vaid meeldib. Miks küll soovid seda tüdrukut?” Kuningas aga kinnitas: “Ma tahan teda.” Nii korraldati asjad ja Kuuvalgusest sai tema kuninganna ning ta elas õnnes ja rahus.

Karma küpsemist võib mõista ka läbi analoogia. Kui istutame ühe maisiseemne, siis tulemuseks on kaks või kolm maisitõlvikut, igas palju palju seemneid. Kui istutada üks viinapuu seeme, siis see toodab sadu viinamarju. Sama on ka heade ja halbade tegudega. Suutras öeldakst: “Hoidu vähimastki pahest. Tee vaid vooruslikke asju, igal võimalikul kujul. Taltsuta oma mõtteid. See on Buddha õpetus.

Harjutuste käigus on võimalik hetkeks tabada põhjust ja tagajärge, kuid üksikasjalik arusaamine on ülimalt sügavakoeline ja raskesti saavutatav. Läbi järgnevate näidete, on võimalik omandada mingisugunegi suhestumine karmasse.

Isegi suured arahatid ei suuda alati tabada karma täit ulatust.

Buddha eluajal läks üks talupoeg Šariputra juurde ning palus ennast mungaks pühitseda. Šariputra vaatas ta üle, kuid ei leidnud seemet või alust, mis võimaldanuks tal jõuda arahati olekusse selles elus ja ta ütles: “Ei, ma ei saa sind mungaks võtta.” Talupoeg oli väga pettunud ja nuttis: “Teised, kes on loonud kohutavalt halba karmat võetakse munkadeks. Miks mitte mind? Ma pole kogu oma elu jooksul midagi halba teinud.” Mõne aja pärast saabus Buddha ja küsis: “Mis siin juhtus? Mis sind endast välja on viinud?” Talupoeg kirjeldas olukorda. Suure kaastundega võttis Buddha talupoja käe ja lausus: “Ma pühitsen su mungaks. Sul on arahati seeme olemas.” Šariputra küsis seepeale: “Millist võimalust, mida mina ei tajunud, oli näha?

Buddha selgitas: “Tuhandeid ja tuhandeid kalpasid tagasi sündis see mees kärbsena. Ta oli istumas parasjagu lehmakookide hunnikul, kui vetesööst tabas seda sõnnikuhunnikut ning viis selle koos kärbsega jõkke. Allavoolu oli keegi pannud palveveski vette ning sõnnikuhunnik koos kärbsega tegid tiire ümber selle. Tänu sellele keerdliikumisele ongi sellel mehel selles elus arahati saave seeme.

Põhjus ja tagajärg on nii raskesti seletatav, et ainult kõiketeadev viisus on võimeline tajuma igat üksikasja. Seetõttu me peame olema oma tegemistes äärmiselt hoolikad, nii et need oleks tõepoolest kasutoovad.

Kasvõi ühe mantra lugemine, väikese putuka elu kaitsmine, mingi tähtsusetu annetus — me ei tohi selliseid toiminguid eirata, öeldes: “See pole oluline, pole vahet kas ma teen seda või mitte.” Palju väikseid tegusid koguneb ja paisub suureks kui ookean. See pole mingi budistlik uskumus, need on need põhjused, mis loovad meie maailma sõltumata sellest, kes me oleme. Läbi oma õpingute ja harjutuste saame võimaluse seda mõista ja olla endaga aus ja siiras isegi pisiasjades.