Lisa D. Terminite ja nimede loend.

ajatana

meelelise tunnetuse alus, tunnetusväli või tunnetusulatus, kus toimub meeleline tunnetus või meelelise tunnetuse viitepunkt.

akaaria

otsetõlkes “meister”, tavaliselt mõeldud akadeemilise tiitlina Acharya.

alaja

tunnetuse aspekt, mis võib eneses kanda dualistliku mõtlemise seemneid või viisuse õidepuhkemist. Võib tähendada ka tühjust.Alaya

Ananda

Buddha Šakjamuni nõbu ja isiklik kaaslane. Ananda on tähelepanuväärne, kuna tema jättis kõik Buddha õpetused sõna-sõnalt meelde ning luges need mälust maha Esimesel Kogul[48].

arahat

otsetõlkes “vaenlase hävitaja”. Hinajana õpetuse tippu jõudnu, isik, kes on saanud võitu meelteahistuste välistest ilmingutest, kuid kes pole täielikult välja juurunud nende psüühilist jälge. Kuigi arahat on vaba sansaarast, ei ole ta täielikult vabanenud.

Asanga (4. saj)

india meister, keda tuntakse eriti viie kuulsa ilmutusliku Aaria Maitreeja teksti pärast (Abbisamayalankara, Uttaratantra, Mabayanasutralankara, Madhyantavibbaga ja Dharma-dharmatavibkaga), samuti Ulatusliku Tegevuse[49] õpetusliini pärast. Üks selle maailma Kuuest Ehtest.

Atiša (982–1055)

india meister, kes Tiibeti kuninga poolt kutsuti Tiibetisse taastama Buddha õpetust. Atiša asutas Kadampa õpetusliini, mida Phagmo Drupa ja isand Gampopa järgisid palju aastaid.

bhumi

otsetõlkes “tasand” v “alus”. Kasutatakse viitamaks bodisatva järjestikustele edasijõudmise tasemetele, millest iga on omakorda aluseks järgmisele.

bodisatva

otsetõlkes “vabanenud olevus”. See, kes on avanud endas boditšita ning tegutseb väsimatult kõigi hüvanguks.

boditšita

otsetõlkes “vabanemise vaimsus”, soov jõuda täiuslikku ja täielikku vabanemisse kõigi olendite hüvanguks. Buda seisund on boditšita järgimise täiuslik tulemus.

buda

olend, kes on saavutnud ületamatu, täieliku ja täiusliku vabanemise, see, kes on avanud kogu viisuse ja täielikult puhastanud kõik pimestused.

buda Maitreeja

üks Buddha Šakjamuni kaheksast suurest bodisatva õpilasest. Maitreeja on käesoleva õnneliku kalpa, kus kokku ilmuvad tuhat budat, järgmine, e viies buda. Praegu ilmneb Maitreeja Tušiita ülailmas.

buda väljad

budade poolt loodud olud, kus asukatel on täiuslikud tingimused vabanemise saavutamiseks. Paljud budalased soovivad ümbersündi sellisesse olekusse, sest sealt on tagasiminek alumistesse ringidesse võimatu. Samuti kutsutakse “puhasteks maadeks”.

budasus

ka budalik olemus. Kõigile meelelistele olenditele omane olemuslik potensiaal jõuda vabanemisele. Selle ilmnemist takistavad erinevas ulatuses meelteahistused ja okultsed pimestused, kuid budasuse avaldumiseni võib jõuda kõlbluse, meditatsiooni ja viisuse kaudu.

darma

isand Buddha pühad õpetused, mida jaotatakse kahte osasse: darma mida õpitakse ja darma, mis on omaks võetud.

darmakaija

üks kolmes buda kehastuse ilmnemistasemest. Darmakaija märgib buda viisuse absoluutse olemuse mitte-mõistelist ja piiritlematut kuju.

Devadatta

Buddha Šakjamuni nõbu, olles olnud isand Buddhat järgiv munk, lõhestas koguduse, meelitades 500 munka endaga kaasa karmimasse askeesi. Devadatta plaanis Buddha vigastamist, kuid see ebaõnnestus.

dharmata

tegelikkuse põhiolemus.[50]

Drikung Kagjü

Kagjü pärimuse haru, mille rajas isand Džigten Sumgön.

Džigten Sumgön (1143–1217)

Drikung Kagjü õpetusliini rajaja. Phamgo Drupa südamepoeg ja peeti laialt Nagardžuna taaskehastuseks.

Džogtšen

otsetõlkes “suur lõpetus”, absoluutne tunnetus, sarnaselt mahamudraga, kõrgetasemelised süvivõtted.

Gampopa (1074–1153)

teatakse kui ühte suuremat Tiibeti õpetajatest, Kagjü õpetusliini üks väljapaistvamaid tegelasi. Tema teoste hulgas on Vabanemise väärisehe ja “Ülimate õpetuste hinnaline vanik.

garuda

suur ja võimas mütoloogiline kotkas, kes sageli sümboliseerib algviisust.

hinajana

üks kahest põhilisest budistliku filosoofia ja õpetuse harust. Budaluse õpetusliin, mis keskendub isiku vabanemisele ja nelja Ülla Tõe järgimisele.

jidam

jumalus, kelle kuju ja tunnused kehastavad teatud kindlat vabanemise külge ning kellega harjutaja süvis samastub.

jidami jooga

vadžrajanale iseloomulik süvivõte, kus maised nähtused samastatakse jidamiga. Jidami jooga hõlmab eneses meditatsiooni loomis- või tõusujärku ja täitejärku.

Kagjü

otsetõlkes “otsepärimuslik” õpetusliin. Üks neljast põhilisest õpetusliinist tiibeti budaluses. Kagjü sai alguse Buddha Vadžradharast, India aladel kandsid seda edasi Tilopa ja Naropa ning Tiibeti aladel Marpa, Milarepa ja Gampopa. Keskseteks õpetusteks on mahamudra ja Naropa kuus joogat.

kaija

otsetõlkes “ihu”, “kuju”, “kuhi” või “kogu”. Buddha ilmnemise erinevad kujud. Üldiselt eristatakse kolme kaijat — nirmanakaija, sambogakaija ja darmakaija, kuid mõnikord lisatakse veel neljas jaotus, nimelt suabhavikakaija või olemuslik kuju, mis väljendab kolme jaotuse lahutamatut olemust. Mõistet rupakaija (form body) kasutatakse osutamaks teisele ja kolmandale kaija jaotusele.

kalpa

üldiselt ilmaajastu või muu peaaegu igavikuline ajavahemik. Budistlikus kosmoloogias märgib kalpa universumi elutsüklit, mis koosneb nelja staadiumist: tühjus, moodustumine, püsimine ja lagunemine.

karma

otsetõlkes “tegevus”, ihuline, sõnaline või vaimne tegevus, mis loob olendi tunnetuses harjumuslikke kalduvusi. Sattudes sobivatesse oludesse need harjumuslikud kalduvused küpsevad ning avalduvad tuleviku sündmustes.

Katjajana

üks Buddha Šakjamuni põhilistest õpilastest. Teda tuntakse kui darma esitluste ja selgituste meistrit.

kuuesilbine mantra

Tšenrežigi kaastunde mantra: OM MANI PADME HUNG

laama

kvalifitseeritud õpetaja, kellel on õigus anda sobivatele õpilastele edasi budaluse õpetusi. Sõltuvalt õpetusliinist, võib laama olla kas munk või mitte munk.

loomisjärk (tantrilises meditatsioonis)

süvivõte, mida iseloomustab kõigi füüsiliste, vaimsete ja sõnaliste nähtuste samastamine keerukate kujutlustehnikate abil jidamiga. Harjutust tehakse, et avada vahetult harjutaja budalik olemus.

arising stage, generation stage

loomuomadused

loomuomaduste hulk, mis moodustavad meelelise olevuse. Paralleel on terakuhjaga, mis paistab tervikuna, seni kuni lähemal uurimisel selgub, et tegelikult koosneb paljudest teradest. skandha, aggregates

maara

tavalistele inimestele omased pärssivad mõjud, mis takistavad vaimset arengut. Sageli personifitseeritakse deemoni sarnaste olenditena, keda nimetatakse maaradeks.

madhjamaka

otsetõlkes “kesktee”, Nagardžuna poolt loodud mahajana budaluse koolkond. Nimi kirjeldab õpetuse seisukohta nähtuste tühjusest, mis paikneb nihilismi ja eternalismi vahel.

maha-aaria

Isik, kes otseselt kogeb ning viibib tühjuse viisuses, kõrgetasemeline järgija, kes on saavutanud kaheksanda või kõrgema bhumi.

mahajana

otsetõlkes “suur sõiduk”. Budismi koolkond, kes peab bodisatva ideaali kõrgeimaks harjutuseks ja õpetab püüdlemist vabanemisele kõigi meeleliste olendite hüvanguks.

Mahakašjapa

üks Buddha Šakjamuni peamistest õpilastest. Tema erilised tugevused olid askees ja kõlbluskord ning pärast Buddha parinirvaanat sai temast sanga juht.

mahamudra

otsetõlkes “suur pitser”, kõrgeim ja lõplik veene, mis ühendab eneses õnduse ja tühjuse üheks algtunnetuse säravaks olemuseks. Mahamudra on kõigi sansaara ja niraava nähtuste lõplik tõde. Mahamudra harjutus toob ilmsiks harjutaja algse puhta olemuse ja viib kõrgeima vabanemise kogemusse.

mahasiddha

tantriliste meetodite järgi harjutav joogi, kes on jõudnud väga kõrgete vaimsete tõdede tunnetuseni.

mandala

otsetõlkes “ratas”, “ring” või “alus”. Tiibeti keeles ka anuma ja selle sisu kõrvaltähendus. Jidami joogas sageli osutab jidami “paleele”, mis seatakse ringja diagrammi või 3-mõõtmelise struktuurina, kus keskset kujutist ümbritsevad sümboolse tähendusega osised.

Manjušri

suur bodisatva, kes enim seostub viisusega. Manjušrid kujutatakse tavaliselt ühes käes mõõk ja teises lootoslill, mille kohal lebab Pradžnaparamita tekst.

mantra

otsetõlkes “vaimne kaitse”. Püha sõna, mis vadžrajana harjutuste kontekstis aitab vabanemise saavutamiseks puhastada oma tavalist kõnet ja samastuda jidami sõnalise viisusega.

Marpa (1012–1097)

tiibeti ilmik, kes on eriti kuulus, kuna tõi paljud õpetused Indiast Tiibetisse ja tõlkis need. Õpetuste hulgas on mahamudra tekstid ja Naropa Kuus Joogat. Marpa on Naropa õpilase ja Milarepa põhilise õpetajana üks Kagjü õpetusliini peategelasi.

meeleahistus

üldiselt mistahes reostus või mürk, mis takistab tunnetusselgust. Sageli võetakse kokku kolmena: sõgedus, kiindumus ja härm. Kõik muud ahistavad kalduvused tekivad nende kolme mürgi tulemusena.

Afflicting emotions, häirivad emotsioonid[51]

meelealge

kokku kaksteist alget, kuus meeleorganit ja neile vastavad kuus meeltesihti. Vt ajatana.

Sense source

meelelised olendid

kõik teadvusega olendid, kes sünnivad kuues olelusringis[52].

sentient beings

Milarepa (1052–1135)

üks suurtest Kagjü õpetusliini meistritest, keda tuuakse sageli näiteks kui isikut, kes jõudis valastusse ainsas inimelus. Tema vadžravärssidel on suur ravivõime. Milarepa oli darmaisand Gampopa peamine õpetaja.

Nagardžuna (teine saj MAJ)

India meister, kes on mahajana ja vadžrajana õpetuste levikus sedavõrd oluline, et teda kutsutakse sageli “teine Buddha”. Ta rajas Madhjamaka filosoofilise koolkonna, mis korrastas pradžnaparamita (viisustäius) õpetused ning lõi palju tekste, mis on tänase päevani au sees. Üks selle maailma Kuuest Ehtest.

Naropa (1016–1100)

üks Kagjü õpetusliini rajanud meistritest Oli India Nalanda Ülikooli juhtivaid õpetlasi, aga loobus õpetlaseteest, et Tilopa juhendamisel saada joogiks. Naropat teatakse eelkõige kui Marpa õpetajat ning Kuue Naropa jooga õpetuste edasiandjat.

nirmanakaija

otsetõlkes “ilmnev ihu ”, buda või muu suurolevuse füüsiline keha, mis ilmneb meeleliste olenditele kasutoomise eesmärgil. Ei pea tingimata olema inimekehastus, budad võivad ilmuda sellises kujus, mis parasjagu vaja.

nirvaana

vt kannatuste ja segadusevaba olek, sansaara ületamine.

paramita

vt täius

parinirvaana

valastusolekusse jõudnud olendi surm.

pratimokša

otsetõlkes “isiklik vabanemine”. Paheliste tegevuste eest kaitsevad kõlblusreeglid, üks vabanemise metoodika.

pratjeekabudad

ise vabanenud budad, kelle saave jääb alla lõplikule buda seisundile. Saades Buddha eluajal või mõnel muul ajal, kui seda veel õpetatakse, darmaõpetust, ei jõua nad lõpliku tõeni enne, kui Buddha õpetused on kadunud. Olles boditšitata, ei õpeta pratjeekabudad seda, kuidas vabaneda, vaid näitavad imevõimeid ärgitamaks inimesi pühendumisele.

pälve

mistahes vooruslik mõte või tegevus, mis omab olendi tunnetusvoos heade harjumuste kinnistamise tulemust.

merit

Retšungpa Dorje Drakpa ( 1083–1161)

üks kahest Milarepa kõige kuulsamast õpilasest. Retšungpa reisis kolmel korral Indiase ja sai õpetusi ja ülekandeid, mida Marpa oma Indias oleku jooksul ei saanud.

rupakaija

otsetõlkes “kujuline kehastus”. Ühendmõiste, mis osutab buda nirmanakaija ja sambogakaija kujudele.

sajasilbine mantra

Vadžrasatva puhastusmantra:

Om bazra sattwa samaya manu palaya

bazra sattwa tenopa tishtha dridro me bhawa

suto khyome bhava supo khyome bhava

anu rakto me bhawa

sarva siddhim-me pra-yatsha

sarva karma sutsame tsit-tan shriya kuru hung

haha haha ho bhagawan sarwa tathagata

bazra-mame muntsa mazri bhawa maha samaya sattwa ah.

samadhi

meditatiivne süvenemine v süvi.

meditative absorption

samaja

Õpilase ja õpetaja või õpetuse vahel sõlmitud vadžrajana harjutuste püha tõotus.

sambogakaija

otsetõlkes “meelisihu”. Buda või mõne muu üleva olevuse mittemateriaalne, kuid siiski nähtav kehastus, mis ilmneb, toomaks kasu kõrge saavega bodisatvatele ja innustamaks harjutajaid.

sanga

üldiselt kogu budismi järgijate kogukond. Erinevas kontekstis võib tähendada munkade ja nunnade kogukonda või siis kõrge saavega olendite hulka (arahatid ja esimese ja kõrgema bhumi bodisatvad).

sansaara

alguse ja lõputa ümbersündide ringkäik läbi kuue olelusringi, segaduses kannatav olek, millest budistid otsivad vabanemist.

sidi

võimekus hallata füüsilist kuju ja jõudusid, võib olla kas tavaline või ebatavaline. Tavalised sidid on lennuvõime, nähtamatuks muutumise võime, kaugelenägemise võime jne saaved. Ainsaks ebatavaliseks sidiks on valastus ise.

skanda

vt loomuomadused.

stuupa

pühad ehitised, mida peetakse reliikviaarideks[53] ning mida budistid sügavalt austavad ja kummardavad.

suabhavikakaija

kogu valastusolevuse nähtamatu alus.

šamata

süvi v meditatsioon, kus saavutatakse püsiva rahu ja kontrolli tunnetusseisund. Kutsutakse ka “asu rahus” või “vaimne vaikus”.

Šantideva (7–8 saj MAJ)

India meister Nalanda Ülikoolis, keda teatakse eelkõige kui “Bodhitšarjaavataara” ja “Ülendavate juhiste kogumik[54] autorit. Tänase päevani on “Bodhitšarjaavataara” üks mahajana kirjanduse enim hinnantud ja loetud tekst.

Šariputra

üks kahest Buddha Šakjamuni lähimast õpilasest, keda kujutatakse seismas Buddha paremal käel. Šariputra oli eriline oma viisuse poolest.

šraavaka

hinajana õpilane, kes kuuleb Buddha õpetuse sõnu, jagab neid teistega ja püüdleb enese hüvanguks arahati oleku poole.

Tilopa (988–1069)

kuulus india mahasiddha, esimene inimolevus, kes õpetas mahamudrat. Tilopa andis kogu oma õpetuse edasi Naropale.

Tšandrakirti (u600–u 650)

india meister, Nalanda Akadeemia õpetlane, Nagardžuna kooli õpilane ja üks põhilisi Nagardžuna tööde kommentaatoreid. Tšandrakirti on tugevalt seotud madhjamaka Prasangika koolkonnaga.

Tšenrežig

suur bodisatva, kes seostub kaastundega. Sageli esineb kahe, nelja või tuhandekäelisena, hoides palvehelmeid, kalliskivi ja lootost. Teda kannab kõigist mantraist kõige kuulsaim: OM MANI PADME HUNG.

Täitejärk (tantrilises süvis)

pärast jidamga samastumist toimuv süvi. Täitejärgu harjutused jagunevad kaheks: märkidega ja märkideta harjutused. Märkidega harjutused koosnevad mantrate lugemisest ja soonestiku ja põimikute harjutustest. Ilma märkideta harjutus on mahamudra harjutus.

completion stage

täiused

harjutusjuhised täitmiseks bodisatvatele, koosnevad lahkuse, kõlbluse, kärsivuse, heitumatuse, keskendumissüvi ja viisustunnetuse täiustest.

perfections

tühjus

nähtuste või isikute iseenesliku loomuse puudumine.

vadžra

omadussõnana märgib purunematust ja purustamatust. Nimisõnana märgib rituaaleset, mida kasutatakse koos kellukesega, viimane sümboliseerib viisust, vadžra aga kaastunnet või oskuslikke võtteid.

Vadžradhara

alguseta aegadest olev buda darmakaija kujus. Sageli kujutatakse teda sügavsinisena, mis sümboliseerib jumituid omadusi, mis on piiritud nagu värske ja selge, ilma sügavust segavate pilvede või tolmuta, sinitaevas pärast vihmasadu.

vadžrajana

budistliku tantra teemandtee või “sõiduk

valastus

buda seisundi lõplik saavutamine.

vinaja

kõlbelise käitumise juhised Buddha õpetuse järgijatele, eriti munkadele ja nunnadele.

väeülekanne

tantriline riitus, milles isik saab ülekande teatud meditatsiooniharjutuste tegemiseks.



[48] First Council, Buddha õpilaste esimene kogunemine pärast Buddha lahkumist, kus arutati kogukonna edasist elukorraldust (tõlk).

[49] Vast Action lineage (tõlk).

[50] Vaimne ruum või ulatus. Ruum, kus toimub tunnetus. Mingit “objektiivset” v “füüsikalist” tunnetusest iseseisvat ruumi ei eksisteeri, vastav väide on “vale veene” (tõlk).

[51] Vt ka meelteahistus (tõlk).

[52] Vt ka meeleline olevus (tõlk).

[53] Pühade säilmete anum v astija (tõlk).

[54] Collection of Transcendent Instructions” (tõlk).