Mõned kenasti käituvad…

Mõned kenasti käituvad, kuid hingelt kui mürgised siud.

Teised vastikult käituvad, kuid üllamõttelised on

ning darmalikke tegusid teevad ja paljudki muud.

Seega, esmamuljet ära aluseks võta.

Inimloomust täpselt tähele pane.

Mõned inimesed võivad kenad paista, kuid kanda oma hinges kahjulikke ja halbu mõtteid. Teised võivad olla ebameeldivad, kuid tegelikult aidata seltskonnal tulemuslikult tegutseda või siis toetada kellegi isiklikke püüdlusi. Seega ei maksa teha kiireid hinnanguid, vaid võtta aega sügavamaks tutvumiseks. Usalda ennast ja alles siis vähehaaval hakka usaldama teisi. Enamasti on parem pöörata tähelepanu inimeste tegudele, mitte sellele, mida nad räägivad.

Mürgine siug libiseb väga vaikselt ja õrnalt oma saaklooma suunas ja siis ründab hoiatamata. Nende õrn liikumine ei põhine heasoovlikusel, pigem tuleb see soovist oma isekate huvide rahuldamiseks teistele kurja teha.Ka kass käitub sarnaselt. Märgates hiirt või lindu, hiilib ta nii pehmelt ja vaikselt ainult oma isiklikest huvidest, täis ahnust ja kurja tahet. Sarnaselt võivad mõned inimesed luua enesest meeldiva mulje saavutamaks edu teiste ees. Teised võivad käituda tahumatult ning kasutada ebameeldivaid sõnu, kuid teha seda murest inimeste heaolu pärast. On ütlus: “Tiiger näitab oma loomust välispidiselt, kuid inimolendi loomus on peidus sisemuses.” Esmamulje põhjal on raske inimeste üle otsustada. Seega ära jälgi seda, kuidas nad räägivad, vaid seda, kuidas nad kõnnivad.

Illustratsiooniks järgmine lugu:

Olid kord kaks lähedast sõpra Dawa ja Nyima. Dawal oli kaks poega. Nima oli rikas mees, kuid elas üksinda. Kord pidi Nyima minema aastaks ära ja ta palus oma sõbral Dawal võtta hoiule kotitäie kullatolmu. Dawa jäi nõusse, kuid tal tekkis plaan oma sõpra petta ja kullatolm enesele saada, asendades selle liivaga.

Kui Nyima tagasi jõudis, küsis ta oma kullakoti järele. Dawa ütles: “Väga piinlik lugu. Ajal kui sa eemal olid, juhtus midagi veidrat. Kogu kullatolm muutus kahjuks liivaks. Ma ei saanud sinna midagi parata.” Nyima ei kurjustanud selle peale. “Sa oled mu parim sõber,” ütles ta, “ olen kindel, et sa ei valeta mulle. Kui nii kord läks, mis siis ikka?” Samas mõtles, et toimunu suhtes selguse saamiseks, tuleb targu asjaolusid kontrollida.

Nyima ostis kaks ahvi ja pani neile Dawa poegadega samad nimed. Ta dresseeris ahvid. Ükskõik mis käsu ta ka ei andnud, ahvid täitsid selle. Ühel päeval läks Nyima Dawa poole ja ütles: “Ma elan üksi ja ei saa kogu oma tööga üksinda hakkama. Kuna sa oled mulle hea sõber, siis mul on sulle palve. Palun luba oma kaks poega mõneks ajaks minu poole elama.” Dawa nõustus. Mõne aja pärast saatis Nyima mõlemad noormehed nädalasele reisile looduskaunisse kohta. Seejärel läks ta Dawa poole ja ütles: “Piinlik lugu. Vahepeal juhtus kummaline asi. Su kaks poega muutusid kahjuks ahvideks. Ma ei saanud sinna midagi parata.” Dawa oli rabatud: “Pole varem sellist asja kuulnud — inimesed muutuvad ahvideks!” Nyima pakkus, et kas Dawa tuleb tema poole vaatama või siis, et ta toob ahvid Dawa poole. Nad läksid koos Nyima poole.

Lähendes majale kutsus Nyima ahve nimepidi ning nad ilmusid kohe. Ta ütles neile kuhu istuda ja ahvid võtsid istet. Dawa istus pisarad silmist voolamas ja ütles: “Mida ma nüüd küll teen?” Nyima vastas: “Tõepoolest, meil mõlemal ei vea — kõigepealt minu kuld ja nüüd sinu kaks poega.” Dawa võttis ahvid raske südamega enesega koju kaasa.

Seejärel Dawa pidas ennustajaga nõu, kuidas oma poegasid tagasi saada. Ennustaja ütles, et ta peab oma eksimuse eest vabandust paluma. Järgmisel päeval Dawa võttis kullatolmu koos muude kingitustega ning viis selle kõik Nyimale: “Ma kahetsen südamest seda, mida ma teinud olen, palun andestust. Palun võta vastu need kingitused ja aita mul poegi tagasi saada.” Nyima ütles: “Kuigi liiv muutus tagasi kullaks, siis sinu poegadest ei saa enam inimesi.” Dawa nuttis ja palus väga tugevalt, lõpuks Nyima andis talle tema pojad tagasi.

Niisiis, kui järgid darmat või teed sõprust, tee seda siiralt, ausalt, hoolivuse, kaastunde ja austusega ning ilma suurte lootusteta. Selliselt on aja möödudes tulemused ehedad. Veel üks näide budismi ajaloost illustreerimaks toodud mõttetera:

Šantideva oli Nalanda Ülikoolis suur õpetlane, kes ühtlasi oli ka meditatsioonis väga kaugele jõudnud. Alguses õppis ta budistlikku filosoofiat ja teisi aineid koos omaaegsete meistritega. Eriti mõjutasid teda madhjamaka ja boditšita õpetused, mille tulemusena keskendus ta üksnes meditatsioonile, isegi sedavõrd, et argielu toimetused jäid unarusse. Tulemusena näis teistele Nalanda munkadele, et talle ei lähe enam miski korda peale söömise, magamise ja käimlas käimise. Hakati arvama, et ta on kloostrikogudusele häbiks, sest keegi ei näinud, et ta oleks midagi kasulikku teinud. Mungad otsustasid teda häbistada, paludes tal anda avalik õpetus ning lootes, et Šantideva selle peale ise kogukonnast lahkub. Kindlaksmääratud päeval aga langesid häbisse mungad ise. Šantideva andis ulatusliku, sügava ja ilusa õpetuse. Seda õpetust peetakse senini sügavas aus ja tuntakse tänapäevalgi kuulsa “Bodhitšarjavataarana”. Nii muutus Šantideva kaaslaste suhtumine täielikult, neil tekkis tema vastu imetlus ja sügav hardustunne.

Nagu näete, targad ei hinda teisi nende välimuse või olustikulise käitumise põhjal.