Meie allakäigu ajastul…

Meie allakäigu ajastul, paljud usuvad vaimudesse

Te rang kummardamine jidamina on kui surm läbi noatera.

Sellest sünnib õnnetus ja elu kulub asjatult.

Seega pöördu kindlasse Kolme Kalliskivvi,

kogu südamest sa varju.

Te rang on pahelised vaimud, mis mõnikord on seotud raha peale mängimisega. Kui ma lapsena olin Tiibetis, siis räägiti, et kui raha peale mängida, tuleb ühejalgne te rang. Ilmselt läänemaailmas pole sellist ebausku. Inimesed peavad selliseid asju oluliseks, sest ihaldatakse võitu kihlvedudes ja äritehingutes. Selliste inimeste tegevus on kantud maistest ajenditest, keskmeks antud elu ja nemad ise ning seepärast usutakse vaimudesse. Kui buda on meile midagi kaugelseisvat, siis sellised kohalikud vaimud võivad paista kasulikena. Väiklased inimesed satuvad sellistesse asjadesse, aga mõnikord teeb see nende olukorda ainult hullemaks põhjustades tüli ja kaklust, milles nad läbi noatera oma otsa leiavad.

Pöördudes varjupaika budas, darmas ja sangas, selgub, et nad kestavad praegu ja ka tulevikus. Kahjulikke kõrvaltoimeid pole. Darma õpetab meile, kuidas olla parem inimolend. Darma ei too mingeid halbu mõtteid, kuid te rang ja muud tüüpi kohajumalused toovad. Seega on oluline teada, kuidas pöörduda varjupaika.

Olgugi, et oleme budistid, siiski paljudel meist puudub korralik arusaamine varjupaika pöördumisest budasse, darmasse ja sangasse. Minnes pühakotta näeme, et Buddha kujutis on asetatud selle keskele. Meile meenub, et ta on see suurkuju, kes õpetas darmat, niipaljukest me kummardame tema ees. Võibolla isegi süütame küünla või teeme viirukianni. Siis, pühakoja nurgas või mõne puu või kalju all, me näeme mõnda kohaliku jumaluse kuju ja meie hing on temaga. Me kuuleme kui võimas ja imeline ta on, kuidas ta võib anda rikkust ja seda ja teist. “Palun eemalda kõik mu tõkked!”, palume siis. “Ole minu suhtes armulik!” Nii päädimegi pöördumisega selle kohaliku jumaluse kaitse alla. Me arvame, et Buddhal pole eriti võimekust meid aidata, kuid et kohalik jumalus võib teha mida iganes. Selline segadus või arusaamatus toob endaga kaasa palju probleeme. Buddha on see, kes saavutas vabanemise, kes viis kõik head omadused, viisuse ja kaastunde, nende täiuseni. Tulles Buddha lähedusse, me ei pööra talle tähelepanu. See tähendab, et me ei harjuta nii nagu peab. Buda peab olema esimene. Darmakaitsjad peavad kaitsma darma järgijaid ja üldiselt kõiki meelelisi olendeid, kuid me peame rohkem tähelepanu pöörama oma darma järgimisele kui darmakaitsjatele.

Vaimud, kohalikud jumalused ja teised võimsad olendid pole vabad sansaarast. Nad on segaduses ja kui me tugineme neile, siis ka meie satume segadusse. Enamus kohajumalusi on näljased vaimud. Meie oleme inimesed. Miks peaks kõrgem olevus pöörduma varjupaika madalamasse olendisse? Seega peame pöörduma varjupaika kolme usaldusväärsesse Kalliskivisse — budasse, darmasse ja sangasse.

Buda on olemuselt darmakaija, koostest vaba[6] täieliku rahu ja olemusliku selguse[7] olek. Ta om täiesti ületamatu ning iseeneslikult tekkivate võimete ja omadustega. Budad jõuavad buda seisundisse eemaldades väärkujutlused ning tehes tõeks endis oleva budasuse. Nii on budale omane kõiketeadmine, ületamatu viisus, mis tajub kõike. Koos selle viisusega on tal piiritu kaastunne. Kui budal oleks ületamatu viisus ilma kaastundeta, siis poleks ta midagi erilist. Miks me peame budast sedavõrd lugu? Sest oma suure kaastundega võtab buda vastutuse iga meelelise olevuse eest. Tema kaastunne on erapooletu, ilma mööndusteta ja tingimatu. Nii on omavahel seotud buda ja meelelised olendid.

Darma on Buddha õpetused, mis on antud meelelistele olenditele selleks, et nad saaksid mõistma sansaara olemust ning võtaks ette järgida õpetust endi vabastamiseks sellest ning saavutaksid täieliku valastuse. Üllas sanga koosneb edukatest järgijatest, kes on jõudnud kõrgetele saave tasemetele ning kellel on buda seisundisse jõudmise suhtes jagamatu pühendumus, kindlus ja julgus. Nemad on darma järgijate ideaalsed eeskujud. Seega, kui soovida vabaneda kannatustest ning saavutada valastust, tuleb kogu oma hingest pöörduda varjupaika esitatud Kolme Kalliskivvi. See on tee, mis välistab ekslemise.



[6] Kooste puudumine” (uncreated), märgib looja ja loodava ehk duaalsuse puudumist (tõlk).

[7] olemuslik selgus” (nature of clarity) märgib seda, et puudub “selgus ja vari”, mis vastandina olemuslikule selgusele oleks “loomulik” või “ilmnev” selgus (tõlk).