Põhjuse ja eeskuju…

Põhjuse ja eeskuju õpetuse kohaselt, jõudeolu ja õnne head nii raske on leida.

Sündideski inimesena, suured alad on darmast puutumata.

Budad ilmuvad ja õpetavad darmat väga harva,

Salajase mantra õpetuste kandumine kõrvu on vaevalt võimalik.

Elu hetkekski ei seisku.

Mõtle hoolsalt, kas sünnis see jõudeaeg ja õnn on raisku lasta?

Sageli öeldakse, et raske on saavutada ümbersündi inimkehas. Raske on leida mitte lihtsalt ühte inimkeha, vaid sellist, millel on ka kokkupuude darma õpetustega — seda on raske saavutada. Sellest on kirjutatud paljudes raamatutes nagu Vabanemise väärisehe”. Buddha ise tõi järgmise näite:

Kujutagem, et terve see maailm on üks ookean. Ookeanis elab pime kilpkonn, kes tõuseb pinnale kord iga saja aasta tagant. Veepinnal on üks rakispalk, keskel auk, tuulte meelevallas, mis pillutavad seda edasi-tagasi. Oleks peaaegu võimatu, et selle pimeda kilpkonna pea tabaks auku rakisepalgi keskel. Samas on see lihtsam ja suurema tõenäosusega kui see, et saavutatakse hinnaline inimelu.

On üldmõistetav, et kõik soovivad olla vabadena kõigist kannatustest. Seega, kui me kasutame oma elu parimal võimalikul viisil, siis see võib anda meile täieliku pääsemise kannatustest. See võib anda meile valastuse, sellepärast on inimelu sedavõrd hinnaline. Ilmas on palju erinevaid eluvorme nagu loomad jne. Mõned võivad olla väga nutikad, kuid kui neile rääkida: “See on voorus ja see on pahe, vältige pahesid ja järgige voorust” või “Siin on sansaara. Tuleb teha tööd selle nimel, et ennast siit vabastada”, siis ei teki neis mingit arusaamist sellest, millest jutt käib. Kuid inimolenditel on mõtlemisoskus, mille abil on võimalik öeldust aru saada ning see on väga hinnaline.

Selle ilma olendite arv on piiritu. Pole vajagi arutleda põrguilmade ja meile nähtamatute ilmade üle. Piisab kui mõelda vaid inimeste ja loomade, kaasa arvatud kõik linnud, väiksed putukad ja mereasukad, peale. Kõigi nende hulgast, kui mitmel on võimalus õppida darma õpetusi? Kõigi meie hulgast, kes õpivad ja harjutavad, kui paljud tegelikult jälgivad oma mõtteid — palju neid on ning kui paljud on darma harjutustes tulemuslikud? Väga vähesed! See on põhjus, miks öeldakse, et tähenduslikku inimelu on raske leida.

Kõigi järgijate seas, kui palju on valgustunuid? Meie ajastul arvatakse ilmnevat tuhat budat ning öeldakse, et neist neli on juba tulnud. Meile teadaolevas ajaloos, enam kui 2500 aasta jooksul, on vaid Buddha Šakjamuni ilmunud ja õpetanud. Seega need õpetused, mida me praegusel ajal õpime ja järgime, on väga haruldased.

Miks on asjad nii? Põhiliselt, kuna inimesena sündimise põhjuseks on kõlblus, kümme voorust. Lühidalt on need:

Paljud tekstid märgivad, et me peama hoidma kõlblust kui inimeseks oleku alust. Nagu teada, pole kümnest voorusest kinni pidamine sugugi lihtne. Kui me aga ei suuda kõlbeliselt käituda, on tugev tõenäosus, et sünnime alumistes ilmades, kus pole mingit võimalust õppida ja järgida hinnalisi darma õpetusi. Veelgi enam, sellisel juhul ei leia me rahu isegi mitte selles elus. Kuna ilma kõlbelise käitumiseta pole lihtne leida hinnalist inimelu, siis, et oma järgmises elus oleks võimalus sündida inimestena paigas, kus eksisteerib darmaõpetus, lähtub bodisatva tao eksetust kõlbluse alusest.

Meie antud elu kõlbluskord tähendab kümne pahe vältimist ja kümne vooruse järgimist. Need kümme voorust on peamine põhjus saavutamaks ümbersündi inimesena. On ülioluline sellest kui kogu kõlbluskorra alusest aru saada, ka teised distsipliinid rajanevad sellel samal alusel. Näiteks kõlbluskorra alusel me järgime kuute paramitad ja kasvatame endas puhast indu võtta alati vastu hinnalisi darma õpetusi ning jõuda valastuseni.

Vaata endasse vahetult ning hinda oma darma järgimise edukuse määra. Ole vahetu ja siiras. Jälgi oma mõtteid ja hinda, kas negatiivsed mõtted hääbuvad kuust kuusse või aastast aastasse ja kas positiivsed mõtted kasvavad. Kas pole mitte nii, et aasta aastalt sama kordub? Just seepärast öeldaksegi, et halbade harjumuste puhastamine on nii keeruline. Selles hinnalises inimelus on meil, kui vaid piisavalt tööd teha, kõik võimalused ja vajalikud tingimused olemas, vabastamaks endid kõigist kannatustest.

Salajane mantra märgib vadžrajana õpetusi. Mõned budalased ütlevad, et see polegi Buddha õpetus, sest neid õpetusi pole nende oma õpetusliini pidi edasi antud. Usutakse, et vadžrajana on mingi tiibetlase leiutis, mis saadi hinduismi ja bön usundi segunemisel. Silmas tuleb pidada seda, et Buddha Šakjamuni ajal ei õpetatud vadžrajanat avalikult, see anti edasi ainult eriliselt võimekatele õpilastele nagu Vadžrapani. Tulenevalt ei tohi vadžrajanat võtta kui midagi iseenesest mõistetavat. Me oleme õnnega koos, et meil läbi paljude elude on korda läinud koguda piisavalt palju head karmat, mis võimaldavad meil kuulata neid õpetusi. Nende harukordsus peab meid innustama, peab arendama meis julgust ja siira järgimise vastutustunnet.

Mõnikord me võime küll kuulda salajase mantra õpetusi, kuid ka me ka kuuldut mõistame? Kui me ei mõista, siis tegelikult me pole seda kuulnud. Järgmine öökulli juhendav mõistujutt:

Keegi küsis öökullilt: “Miks on su pea nii lame?” Öökull vastas: “Sest mulle on niivõrd palju kordi pandud väeülekande õnnistusvaasi pea peale.”“Miks on aga karvad sinu kõrvades?”“Sest sinna pole jõudnud ainsatki darma sõna.

Selline on öökulli paradoksaalne lugu. Öökull oli küll saanud palju väepühitsusi, kuid arusaamine darma õpetustest puudus. Sarnaselt selle looga, ka meie saame palju väeülekandeid, kuid meie mõtlemine pole nendeks valmis ja püsib muutumatuna. See ei tähenda seda, et me poleks saanud pühitsustega edasi antavaid õnnistusi, vaid seda, et meie endi kõrged ootused pole vilja kandnud.

Elu ei jää hetkekski seisma, see kulub iga sekundiga. Kõik meie elus on kaduv. Me sünnime, sirgume, me vananeme iga päevaga. Ühel päeval lähme edasi järgmisse ellu, aga me ei tea, ei seda, kuhu me läheme, ega millal see juhtub. Jälgige oma mõtteid. Ühel hetkel oleme me indu täis, järgmisel hetkel meie süda murdub. Ühel hetkel on meil tore, järgmisel hetkel ebameeldiv. Ühel hetkel on meie rind täis julgust, järgmisel hetkel oleme täielikus masenduses. Ja see kordub pidevalt. Nagu meie meeleolud on rabedad, on rabe ka elu.

Meie inimelu võib luua ülivõimsa halva karma, üheski teisest ümbersünnist pole sellele vastast. Teisalt, kui me kasutame oma elu ära heal viisil, siis see ihu võib saavutada palju ja tuua kasu paljudele meelelistele olenditele, üheski teises ümbersünnis pole see võimalik. Nii on elu inimesena nagu risttee: meil on võimalik minna põrguilmadesse või saavutada vabanemine. Mõlemad suunad on vägagi võimalikud. Darma õpetused annavad meile selle elu optimaalseks kasutamiseks vajaliku sissejuhatuse. Samal ajal, inimelu on kergesti kaduv, väga habras. Kui hingame kord välja ja järgmist hingetõmmet ei juhtu, siis ongi elu läbi.

Mõtle hoolikalt. Palun kaalu need asjad sügaval oma hinges läbi. Pole mingit kahtlust, et iga meeleline olend soovib õnne. Samuti on selge, et iga meeleline olend tahab olla vaba kannatustest. Pole mingit vahet, kes ollakse, millisesse kultuuri sünnitakse või millises usundisüsteemis elatakse. Isegi kui ei usuta mingit religiooni, ikkagi soovitakse olla vabana kannatustest. Aga, nagu näeme, õnn ei tule selle peale, kui öelda: “Ma tahan seda.” Ja kannatus ei kao ütlemise peale, et ma ei taha seda. See näitab, et nii õnn kui ka kannatus on tagajärjed, mida tuleb põhjustada. Seepärast me kõik pingutame ja teeme tööd terve elu, kas vaimselt või mitte, õppides darmat või tehnoloogiaid. Kõik otsivad midagi, mis tooks neile õnne, midagi, mis kergendaks kannatusi. Kõik on sellega ametis, kuid kannatustest vabanemist ei tule.

Milarepa ütles: “Kannatustest vabanemise nimel, meelelised olendid loovad aina uusi kannatusi.” Nii ei talita me sugugi sihilikult. Mis siis toimub? Meie kannatuse mustri põhjuseks on pettekujutelmad ja rumalus. Darma õpetus näitab teed, tegelikku meetodit, mille abil mõista kannatust ning vabastada endid selle põhjustest. See on väga oluline koht ja põhjus, miks me peame darmat sedavõrd oluliseks. Kuna me niikuinii töötame, siis miks mitte lisada veel veidi pingutust darma õpingute ja järgimise vallas, mis annab meile vaheda viisuse mõistmaks, kuidas vabaneda kannatustest? See mõttekäik on igati mõistlik.

Kõik möödaniku suured meistrid nägid kibedat vaeva säilitamaks darma õpetusi, läbi sellise tee on need jõudnud meieni. Nüüd on meie vastutus õppida ja järgida hinnalist darmat selleks, et see jätkuks tulevatele põlvedele. Näiteks võib võtta Marpa eluloo — kuidas ta ohverdas oma elu darma hüvanguks. Ta võttis ette jalgsireisi Indiasse, läbi tihedate džunglite, mis kubisesid röövlitest ja metsloomadest. Toona polnud ei maanteid, lennukeid või ronge, ei mingit konditsioneeri, isegi mitte ventilaatoreid. Pärast seda, kui ta oli need suurepärased õpetused kätte saanud, ta ütles: “Ma olen käinud pika tee läbi kuuma džungli, milles palju metsloomi. Kuigi mu meel oli rahulik, siis tiigri möirge ja mao sahina peale mu ihu vääratas.” Ta pidi kõike, toitu, riidevaru, raha ja raamatuid oma turjal kandma. Ta reisis kuude kaupa ilma teadmiseta, kust õpetusi võiks leida. Oma kolmandal reisil Indiasse ta ei teadnud, kus Naropa oli, ja nii ta otsis kuude viisi siia-sinna joostes, lausudes palveid, mediteerides, paludes. Tänu sellele, et ta tegi sellise ohverduse, on meil tänapäeval need hinnalised darma õpetused. Nii peaksime ka meie panema vastutusele oma õla alla, et põlistada darma õpetusi ning mitte võtma neid kui endastmõistetavust.

Päevasel ajal võttis Marpa õpetused vastu ja siis öösel harjutas õpitut. Töötades selliselt sai temast endast suur meister ja paljud tähtsad darma tekstid said tõlgitud sanskriti keelest tiibeti keelde. Nii sai võimalikuks sellise suurepärase õpilase nagu Milarepa kasvatamine. Me ei tohiks harjutada vaid enese tarvis mõeldes: “Kuidas küll ma leian sansaaras õnne?” Pigem tuleb avada oma süda ning mõelda suuremeelselt. Tuleb kasvatada julgust ja töötada darma õpetuse juurdumise kallal. Igaühel, keda darma õpetused huvitavad, on vastutus vabaneda tulevaste põlvede hüveks kannatustest, sarnaselt suurele tõlkijale Marpale.

Arvestades sellega, kuivõrd haruldane on hinnaline inimelu ning kui raske on luua kõiki vabanemiseks vajalikke algeid ja olusid, siis nüüd kui meil on need olemas, kuidas võiksime lasta sellel hinnalisel võimalusel raisku minna?