Lisa H. Tõlke terminid

Järgnevalt loetelu eestikeelsetest tõlkevastetest ja muudest terminitest, mida algses tekstis pole eraldi välja toodud. Tärniga on märgitud eesti keelsed vasted, mida kasutatakse darma kontekstis küll sageli, kuid mida tõlkija peab eksitavateks, sest need ei haaku sõna või tüvisõna nüüdiskeelele omase tavakasutusega.

Käesolev loend lähtub eelkõige käesoleva raamatu sisust ning ei pürgi esitama mõisteid kogu nende mitmetahulisuses ning eri tähendusis.

ahistused

tunnetuslikud takistused, tõkked[60], pimestus või piirang. Argiasemel või ilmsena kas rumalus, himu, viha, kadedus või uhkus. Vt ka meelteahistus.

affliction, defilement, obscuration, 煩悩, kleśa, nyon mongs pa, häiriv emotsioon*[61], meeleplekk, vaimne takistus

ahmus

ihast põhjustatud pürgimus millegi poole. Näiteks enese ahmus pürgib nähtuste poole, mis kinnitavad mina-pildi koostet.

grasping, taklus, klammerdumine, eend

aine

nähtuse ilmnemiseks vajalikud materiaalsed või vaimsed alged. Viimast eristatakse mõistega “aines”, kuida nagu unejooga selgitab, pole neil olemuslikku vahet.

substance, substants

ainitisus

keskendumise põhiomadusi, härimatu ja katkematu tunnetusseos keskendumissihiga

one-pointedness, 一境性

aisting

viie aistingulise meele (puutemeel, nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel) läbi toimuv tunnetus.

sensation

aistisihid/sihitised

kuju ( väljanägemine), lõhn, maitse, puude, helikuju — aistingulise taju sihitis v aines.

sense object

algaisting

Teine viiest olevuse loomusest v skandast.

feeling, sensation, vedanā, tshor ba, , instinkt, tunne*[62]

alge

tunnetuslik põhjus.

cause, põhjus, motivatsioon, ajend, alus

algtunnetus

ahistustest lõplikult ja täielikult vaba tunnetus.

primordial mind, pristine nature of mind, buddha mind, algmeel*, ürgmeel*

algviisus

üks algtunnetuse omadustest, ahistustest lõplikult ja täielikult vaba viisus, mis pole seotud enam olendi või indiviidiga.

primordial wisdom, pristine wisdom, jñāna, algtarkus

and

Valastusolevusele pühendatud esemeline, sõnaline või vaimne and.

offering, kahi, taig, annnetus

annetus

Budale või mistahes olevusele pühendatud esemeline, sõnaline või vaimne and või selliste kogum.

offering, donation , andam

asu

tunnetuslik tasakaaluolek, iha ja läkke puudumine, asule on omased rahulolu v lõõgastus, selgus ja püsivus.Vt ka süüve

abiding, equipoise, relaxation, tasakaal, meditatiivne keskendumine, keskendumissüvi

bindu

tantrilises süvis kasutatav elujõudu või ka seemet kandev sfäärilise kujuga alge. Vt ka prana.

bindu, thig le, , tilk

buda seisund

seisund, kus olend on täielikult ja pöördumatult vabanendud meelteahistustest, tunnetusele on omased selle olemuslikud omadused nagu jumitus, kirkus ja selgus ning kõiketeadmine. Eristada tuleks buda seisundit ja budasust v budalikku alget.

buddhahood

budistlik tantra

otsepärimuslik budistlik õpetus. Õpetused antakse vahetult edasi õpetajalt õpilastele, kõige enam hinnatakse suulisi nö tuumjuhiseid, mis arvestavad õpilase võimekuse ja oludega.

Kuna tiibeti traditsioonis on tantra domineeriv, siis sageli samastatakse budistliku tantrat ja tiibeti budismi, otsepärimuslikud koolkonnad on säilinud ka Jaapanis.

On nimetatud ka “esoteeriline budism”, tibetan budism

daaka

isikustatud meesalgeline tantrilise initsiatsiooni v väepühitsuse kandja. Vt ka daakin.

daka,ḍāka, dpa' bo

daakin

isikustatud naisalgeline ärgitava mõju või energa kandja. Vt ka daaka.

dakin, khandrö

dharmadhatu

absoluutne ruum, kogu võimalik tunnetusruum, kõigi darmade ulatus.

expanse sphere, dharmadhātu, chos kyi dbyings , 法界

druptšen

vähemalt kümme päeva kestev ühisriitus, kus lakkamatult lausutakse mantrat või erinevaid õpetustekste.

Drubchen, great accomplishment ceremony, དྲུབ་ཆེན་, drub chen

eend

see mis eendub millegist. Nt laine on veepinna eend, mõte on tunnetuse eend. Eend eristub oma lättest, kuid jääb sellega seotuks. Eende mõiste sümboliseerib olemuslikku mitteduaalsust, eend on oma lättest erinev, kuid ühtlasi ka sama.

projection, projektsioon

ekse

ettekirjutuste või võetud kohustuste rikkumine või mitte täitmine.

downfall, fault, rikkumine, üleastumine, reen, allakäik

energia

tunnetuslike vastasmõjude intensiivsus. Erutus märgib liigset energiat, uimasus või ka sõgedus (nö negatiivne energia), selle puudumist.

Sageli kasutatakse ka märkimaks elujõudu.

energy, power, energia, vägi

erikaemus

võime täpselt asjades selgusele jõuda. Üks viisuse külgedest.

special insight, critical insight, discriminating awareness, prajñā, shes rab, 般若, 智慧, erikaemus, pradžna, tunnetustäpsus, eristav viisus

gandharva

mitteeksisteeriva olendi metafoor.

gandharva, 乾闥婆

hardus

koosneb kahest osisest: igatsus ja austus, igatsust või pürgi tuntakse buda omaduste suhtes, samas nähakse neid kui midagi avardavat, midagi suuremat ja õilsamat kui lihtsalt mistahes omadused muude hulgas

devotion, མོས་གུས་, mos gus, bhakti, 信愛, pühendumus, andumus

heldus

oskus teha esemelisi ja mitteesemelisi annetusi ilma vastutasu ootamata.

,generosity, donation, dāna, sbyin pa, 布施, suuremeelsus, lahkus, annetamine

heruka

Tšakrasamvara tantra jidam

ཧེ་རུ་ཀ་, khrag 'thung

hing

olend kui vaimne subjekt. Olendi hingelaad sõltub otseselt tema loomusest. Budade hing on vaba meelelistest ahistustest.

mind, soul, spirit, , tunnetus

hingeihu

meelelise olevuse mittefüsioloogiline kehastus nt unes või surmajärgses bardos.

mental body, sems rlung, mentaalkeha

hooliv lahkus

teistekeskne meelelaad, lahke ja hooliv suhtumine teistesse inimestesse ning kõikkidesse meelelistesse olenditesse.

loving-kindness,བྱམས་པ་ , maitrī, ,armastav heldus[63], lahkus, agaape

huvi

olendi tegutsemisalge. Meelelistel olenditel domineerivad maised huvid, bodisatvatel boditšita.

interest, concern, motivation, mure[64], ajend

härm

tunnetuslik tõrje, eemaletõmbumine, kokkutõmme. Argitasemel avaldub vastumeelsuse, viha, ärritusena. Vastandiks on iha

Tunnetusele on härmil sama mõju kui pakasel veele—tunnetus kõvastub, tekivad psühhosomaatilised sõlmed või takistused.

aversion, ärritus, läke, vastumeelsus, meelehärm.

hüüs

vaimne varandus. Argikeeles on juurtüvi “hüüs” tuntud sõnana “hea”.

precios one, rinpotše

identiteeditus

enese ja nähtuste ristsõltuvus, mitteduaalsus, ühese ja muutumatu identiteedi puudumine. Argitasemel avaldub isetusena. Vastandiks on klammerdumine enese ja nähtuste toimesse või loomuomadustesse ning nendega enese ja nähtuste identifitseerimine

no-self, བདག་མེད་པ་, 無我, anātman, isetus

iha

tunnetuslik haaramine, välissuunas ahmamine. Argitasemel avaldub meeldimise, himu, kiindumuse, armastusena. Vastandiks on läke ja härm

attachment, himu

illi meelelaad

suhtelise boditšita avaldumine, kirglikkuse ja tundelõõma puudumine, tugeva iha v himu ja härmi või ärrituse puudumine.

even mind, vaoshoitus, vagurus, vagadus, vaane

ilme

nähtuse tunnetuspind, nähtuse tunnetuspeegeldus

apperance, ābhāsa, snang ba, väljanägemine

iseeneslikkus

Buda epiteedina tähendab tunnetuse koostelisuse puudumist, sealhulgas ka koostelise “ise” puudumist.

Vaimse saave tähenduses kasu toomist teistele ilma diskursiivse mõtlemiseta, tunnetades vahetult teiste vajadusi.

spontaneity, nõndasus, spontaansus*[65], pingutamatus*

jakša

loodus- või kohavaimud, sageli torkeriistaga relvastatud

yaksha, yakṣa, 夜叉, gnod sbyin

järgija

teatud õpetusliini juhiste järgija.

practitioner, follower, cariyā, yogin,སྤྱོད་པ་, 行者, õpilane, harjutaja, praktiseerija*

jäte

käitumisharjumus, millest tuleb lahti öelda ning vabaneda

abandonment, upekṣā, , btang snyoms

kaastunne

budaluse kontekstis sügavam kui lihtsalt osavõtlikkus (empaatia), kaastunne on vaba enese huvist v kasust v tundest

compassion, karuṇā, སྙིང་རྗེ་, 慈悲, agaape, isetu armulikkus, armulikkus

kaduvus

kõigi koosteliste nähtuste olemuslik omadus. Kuna kõik ilmnevad nähtused on muutuvad, on nad mittetõesed, mis aga ei tähenda, et nad ei oma mõju või, et nad ei eksisteeri.

impermanence, མི་རྟག་པ་, 無常, püsitus

kaemus

tunnetuses toimuva jälgimine.

contemplation, cintā, bsam pa, 思惟, vaatlus, vaagimine, mõtisklemine

kahi

annetus valastunud olevusele.

offering, ohverdus, annetus

kallutamatus

kogu olevuse suhtes meeldimise ja vastumeelsuse puudumine, vastand ihast ja härmist kantud tunnetusele, seotud tärkamisvaimsusega. Vt ka neli mõõtmatut vaimsust.

equanimity, impartiality, upekṣhā, བཏང་སྙོམས་, 捨心, neutraalsus, mõjutamatus,

khata

tiibeti valge või kuldne heaendeliste sümbolitega ehitud riitussall, mida annetatakse siirderiitustel, aga ka külalise saabumisel või lahkumisel.

ཁ་བཏགས་

khenpo

kõrghariduse omandanud õpetlase tiitel Nigma, Kagjü ja Sakja õpetuslinides

mkhen po, མཁན་པོ་

kiine

tunnetuslik sulgumine, tunnetuse lukustumine oma sihile. Argitasemel avaldub meeldimise, armastusena, kiindumusena.

attachment, klammerdumine, takerdumine, taklus, kiindumus

kooste

mõistelise tunnetuse (meel) poolt loodud artifakt, mille kaudu seletatakse ennast ja maailma, suhestutakse “reaalsusega”.

fabrication, concept, mõiste, keerukus*[66]

koostevabadus

artifaktide, kooste või aluse ja sihitise (subjekti ja objekti) puudumine tunnetuses.

primordial, unfabrication, uncreated, keerukusest vabadus*[67], ürgne, algne

kord tulija

teine neljast vabanemise astmest vastavalt Dharmapadas toodud Buddha õpetustele. Kord-tulija sünnib veel vaid korra inimesena, kord-tulija iha ja härmi ahistused on nõrgemad kui nägijal. Vt ka arahat, mitte-tulija

once-returner, sakṛdāgāmin, Sakadāgāmī

kuju

vaimses ruumis ilmnev tunnetuslik kogum, mis eristub mingite tunnuste põhjal teistest. vorm[68], form, rupa, vorm*.

kurat

isikustatud takistus vaimstes pürgimistes, vt ka maara

devil, deemon, kurivaim, virrvaim

kõlbluskord

kõlblusreeglite (vt Ilmiku kõlblusreeglid) järgimine, nende rikkumist hoidumine.

moral ethics, moral discipline, ethical discipline, moral training, śīla, vinaya, 'dul ba, 戒律, moraalne eetika, distsipliin, kord

kärsivus

üks kuuest või kümnest täiusest. Vastavalt Vabanemise väärisehtele on kärsivus sama, mis “kergendustunne”. Kärsivuse vastand, “kärsitus” on teadupärast aga sünonüüm rahutuse, rahulolematusega.

patience, feeling of ease, kṣama, bzod pa, , kannatlikkus

labu

Darmaõpetuse järgimisest tekkiv rõõm ja õnnetunne. Tuntud rohkem verbi “laabuma” kujul.

spiritual pleasure, joy of Dharma , lõbu, rõõm

loomus

iseloom, mineviku tunnetustegevuste tagajärje peegeldus olendi meelelaadis, kehastuses ja ihus. Sama kui skanda

characteristics, aggregates, isiksus.

loppön

Meister, vt ka akaaria.

slob dpon, སློབ་དཔོན་

läke

tunnetuslik tõrje, eemaletõmbumine, kokkutõmme. Argitasemel avaldub härmi, vastumeelsuse, viha, ärritusena. Vastandiks on iha

aversion, härm, ärritus, vastumeelsus, vastumeelehärm.

maala

108 sõlmega palvehelmed

mala, mālā, 数珠

mana

mantra v loitsude lausumine kas heliliselt või mõttes

Nagu ka tuleohver kahi (kahju) on “mana” kahjuks omandanud halvustava tähenduse, nagu ikka juhtub esivanematele omaste toimingutega, millest hilisemate põlvede arusaamine tuhmub ja kaob.

reciting, retsiteering, lausumine

mandala

ringi v sfäärikujuline vaimse ruumi v tunnetuskõiksuse seisundi(te) sümboolne esitus

mandāra, dkyil `khor曼荼羅

meditatsioon

Vt süvi.

meel

meelelise olendi koosteline tunnetuslik tegevus, meeleolu, mõtted, soovid, mälestused jne. Neljas viiest loomuse komponendist.

ordinary mind, samsaric mind, sensory cognition, dualistic mind, conceptual mind, conceptual thought, saṃskāra, 'du byed kyi phung po行蘊

meeleline olevus

olevus, kelle tunnetuses domineerib meelelise tunnetus ning kes seetõttu on aheldatud olelusringi (sansaara) lõputusse ümbersündide tsüklisse.

sentinent being, samsaric being, satva, sems can, 有情, ringlusolend, meeleline olend, tajuv olend*[69]

meelelised naudingud

meelelisest tunnetusest põhjustatud heaolu v õnnetunne.

samsaric enjoyment, wordly pleasure, mundane pleasure, hedonic pleasure, kāma-lābha, 欲具, maine õnn, maised rõõmud, sansaarilne nauding

meelemõlk

meelelisese tunnetuse tasakaalu häiriv tunnetusfaktor, kas vooruslik või paheline. Pahelised meelemõlked moodustavad meelteahistuse, mis on peamiseks tõkkeks teel vabanemisele.

emotion, ruci, , emotsioon, erutus, tundmus. tundepuhang, meeleliigutus

meelepete

mittetõene või piiratud arusaamine tegelikkusest. Kõigi meeleliste olendite tunnetus on mingis ulatuses väär. Vt ka sõgedus

delusion, moha, gti mug, , pettekujutlus, moone, lummus, uim, väärkujutlus, meelteekse

meelteahistus

Vt ahistus.

afflicting emotion, häiriv emotsioon*

mitte-tulija

kolmas neljast vabanemise astmest vastavalt Dharmapadas toodud Buddha õpetustele. Mitte-tulija ei sünni enam ihade ilmas vaid ainult puhastes ilmades kuni lõpliku vabanemiseni. Vt ka nägija, kord tulija, arahat

non-returner, anāgāmin, anāgāmī

mõte

kuuenda meele tegevus, viis aistingulist meelt on seotud aistingutega, mõtlemine võib toimib ka ilma igasuguste aistinguteta nt matemaatikas.

thought, mentation, manas, citta, , intellekt

mõttevada

tavatunnetusele iseloomulik pidev ja kontrollimatu koosteliste mõtete tsükkel

discursive thought, rtog pa, kalpana, 分別, mõttejada, argimõtlemine

märksus

tunnetusomadus, mis võimaldab katkematult jälgida oma tunnetusvoos toimuvat.

mindfulness, recollection, smṛti, dran pa, , tähelepanu, teadvustamine*[70], mäletamine, meelespidamine, tunnetussidusus

märu

vastand kärsivuse, rahu, tüünuse ja tasakaalu seisundile

rage, raev

müstiline

nähtused, mis on tavatunnetusele kättesaamatud, kuid mille tunnetamiseni on võimalik süvi või viisuse saaves jõuda.

subtle, okultne, peenekoeline, saladuslik, peidetud, varjatud

naaga

Loomade ringi olendid, kes on üldiselt inimestele nähtamatud ja võivad oma kuju muuta. Ilmnevad mao või draakoni kujul, varjavad oma pead kapuutsiga, seotud allikate, jõgede jm veekogudega.

nāga, klu, 那伽

nõu

käitumisjuhis, mis aitab vähendada kannatusi või rahulolematust. Nii nagu anum või astja annab kuju ja kasutatavuse selles paiknevale, muudab “nõu” järgimine meelelaadi, hinge või vaimu kasutuskõlblikumaks.

advice, nõuanne, õpetus, juhis

nägija

esimene neljast vabanemise astmest vastavalt Dharmapadas toodud Buddha õpetustele. Nägija viisussilm või darmasilm on avanenud ning ta on vabanenud tavaisiku segadusseisundist. Nägija on vabanenud lõplikult kahtluste takkest. Seitsme ümbersünniga jõuab nägija arahati seisundisse või valastusse. Vt ka kord tulija, mitte-tulija

stream-enterer, srotāpanna, sotāpanna

olelusringlus

meeleliste olendite lõpmatu ümbersündide jada kuues ilmas.

samsara, sansaara, olelusring, maine ilm, ilmalik elu

olu

tunnetuslik ning materiaal- sotsiaalne olukord

condition, tingimused, asjaolud

oluvõte

viisusel põhinevad tegutsemis- ja käitumisjuhised, oskus probleemsetes olukordades kõlbeliselt ja tulemuslikult käituda.

skilful means, oskuslik meetod

pahe

mistahes seisund v tegu, mille tulemuseks on halb karma

nonvirtue, voorusetus, kõlvatus, negatiivne energia

peremees

Kloostri või eralduse väliselt elav järgija või mittejärgija, kellel on oma majapidamine

householder,

pimestus

paralleeltermin ahistusele.

obscuration, , nivāraṇa, sgrib pa

prana

tantrilises süvis kasutatav elujõud v eneriga.

prāṇa, rlung, , hingus, tuul, huum

puhas ilm

lõputu kogus meelteahistustest vabu ilmasid, mis on vabad kuuele olelusringile omastest meelepetetest, tavaliselt seotud teatud kindla ilmasuuna ja budaga.

pure realm, pure land, Buddha field, buddha-kṣetra, 净土, budaväli

põimik

tantrilises kontekstis peetakse silmas soonestiku hargnemis ja ühinemiskohti.

chakra, tšakra

pälve

hea karma, tehtud konkreetne heategu sõna või mõte, vt ka voorus

merit, puṇya, bsod nams ,heategu, pälvimus, õnnistus

riivav ütlus

isiklikust pettumusest ajendatud rahulolematust väljendav ütlus, argielus kirumine, sõim, süüdistamine, halvustamine.

harsh words, jämedused, halvustamine, hoolimatud sõnad, kõlvatud sõnad, karmid sõnad*[71]

ristühendus

Vastastikune sõltuvus, kõigi tavanähtuste olemuslik omadus.

interdependancy, ristsõltuvus, vastastikune sõltuvus

ruum

tunnetusruum, vaimsete nähtuste tunnetusulatus. Meelelisel olevusel enamasti piiratud meeltega, budal piiritu ning sageli kasutatakse buda jumitu tunnetusulatuse märkimiseks sõna “tühjus”. Vt ka dharmata.

space, śūnya, stong pa nyid, tühjus

saave

harjutamise tulemus, mis viib lähemale tõesele tunnetusele ja lõplikule vabanemisele, meeleahistuste lahtumine v raugemine. Vt ka tulem.

realization, དངོས་གྲུབ་, dngos grub, 成就, teostus*[72], mõistmine[73]

sadana

tantriline harjutustekst v liturgia. Laiemalt mistahes vaimne harjutustegevus.

sadhana, sādhanāསྒྲུབ་ཐབས་, sgrub thabs

seba

nähtuste mittekoosteline ja olemuslik tunnetustõesus, sõna ise on Saaremaa murdekeelend tähendusega “see nimelt” ning vepsa “ree tiisel” (juhtraud) ning võiks seega sobida tähistama nähtuste lõplikku tõde.

suchness, tathatāde bzhin nyid, 眞如, seesinasus, nõndasus*[74]

sojong

munkade ja nunnade poolt igakuine väärtegude ülestunnistuse riitus

poṣhadha, gso sbyong, 齋戒, taig

soonestik

tantrilises kontekstis peetakse silmas mitteanatoomilist (energeetilist) soonestiku, mille kaudu toimivad tunnetuslikud ja psühhosomaatilised vastasmõjud. channels, tõhtsoonestik, peitsoonestik, okultne soonestik, peenkeha*[75] kanalid

soov

mõte või otsus millegi saavutamiseks.

aspiration, praṇidhāna, smon pa, , 志願, ind, püüd

sugata

üks Buddha aunimetus, tähistab buda seisundi omadust, kus olelusringist täielikku õndsusesse pääsenu, tuleb vajadusel ringlusolevuse aitamiseks tagasi.

sugata, 善逝, hüvesläinu*[76]

sõgedus

suutmatus tunnetada nähtusi tõeselt, võimetus eristada häid ja halbu tunnetuslikke tegevusi. Argitasemel nimetatakse rumaluseks, totruseks, lolluseks jne. Vastandiks on viisus.

ignorance, obscuration, nescience, avidyā, ma rig pa, 無明, ignorants*[77], teadmatus*[78], nõmedus, pimestus

sõiduk

vahend liikumiseks ühest kohast teise, vaimses tasandil vahend olevuse vabastamiseks. Laiemas mõttes õpetustee järgimise raamistik.

vehicle, bzhon pa , yāna, , põtku[79], anum, alus

süda

olendi vaimne kese, tunnetuslik olemus.

mind, heart,tunnetus

süvi

lai valik vaimseid võtteid, mille eesmärgiks on vähendada pettekujutelmi ja takistusi. Võib jaotada diskursiivseks ja mitte diskursiivseks (koosteline ja mittekoosteline) süviks. Esimeses eksisteerib süvisiht (objekt) (süüvitakse millegisse), teisel süvisiht puudub (süüvitakse milleski)

samadhi, meditation, samādhi, 三昧, , meditatsioon, mõtlus*[80], samaadi

süüve

vaimne keskendumine, tunnetusfookuse sidumine süvisihiga. Vt ka süvi.

absorbation, keskendumine

šamatha

meelelise tunnetuse sulgemisele suunatud keskendumuslik meditatsioonitehnika. Šamatha seisundis meeleline tunnetus lakkab ning tekib tunnetuslik selgus, püsikindlus ja lõõgastus. Sama mis asu.

shamatha, keskendumissüvi

taig

puhastumine, puhastus, takistuste v ahistuste kõrvaldamine, tuletissõna “tailiha” on üldtuntud, “taig” algtähendus on olnud ilmselt “puhastav loits”. Vt ka sojong

purification,viśuddhi , dag pa, 淸淨, puhastus

takistus

Asjaolud, mis segavad vabanemist, vt ka kolm pimestust, ahistused

obstacle, tõke

tanka

valastunud olendi või nende hulga maalitud kujutis.

thangka, ཐང་ཀ་

tao

ihuliselt, sõnaliselt või vaimselt ilmutatav mittekoosteline tegevus. Sõna on laiemalt tuntud oma adverbist tuletissõna “taoline” kujus.

conduct, käitumine, tegevus, tegu

tarm

heitumatu pürg valastuse seisundi suunas, vt ka kolm tarmu.

perseverance, heidutamatus, südi, püüdlikus, usinus*

tatagata

üks buda sünonüümidest, tähendab olevust, kes on jõudnud absoluutse tegelikkuse tunnetusse. Vt ka sugata.

thus-come, tathāgata, de bzhin gshegs pa

teadmine

eristamisvõime, üks teadvuse põhiomadusi. Teadmise mittekoostelist aspekti märgib viisus.

teadvus

piiratud ehk tavateadvus e meeleline teadvus (meel), eristub algtunnetusest tegelikkuse piiratud, vale või moonutatud tunnetusega, mille tulemuseks ongi sansaara.

awareness, congnition, shes pa, jñāna, vijñ›na, , tunnetus, teadlikkus,

tegelik teadvus

meelelistest tõketest vabanenud teadvust.

primordial awareness, mahamudra, vidy›, tegelik tunnetus,

terma

ilmutuslikud õpetused, mis on varasemate meistrite (eriti Padmasambhava) poolt tuleviku tarvis peidetud ning ootavad sobiva tertöni poolt avamist. Termad on omased tiibeti tantra õpetusliinidele. Terma avamine sõltub oludest ja tertöni võimetega isiku tunnetusseisundist.

གཏེར་མ་, gter ma

tertön

isik, kes on võimeline avastama varasemate meistrite (eriti Padmasambhava) poolt tuleviku tarvis peidetud õpetusi. Tertönid on omased tiibeti budalusele.

treasure revealer, gter ston

tirthika

olelusringlusest vabanemisele püüdlejad, kes ei järgi Buddhadarmat, vaid muid õpetusi.

tirthika, མུ་སྟེགས་པ་

toetaja

ilmalik mees või naine, kes annetab munkadele, nunnadele joogidele raha või muid meteriaalseid väärtusi.

patron

toime

vaimse saave avaldumine meelelisele olevusele tajutaval kujul.

activity

torma

odrajahust ja veest vormitud ja kaunistatud rituaalne annetus.

tulek

mingi kuju ilmumine olevuse tunnetusruumi.

manifestation, abhinirvṛtti, , ilmutus, eene

tulem

Vt sidi ja ka saave.

attainment, འབྲས་བུ་, 'bras bu,siddhi, phala, , tulemus

tulku

kõrge saavega meistri taaskehastus.

སྤྲུལ་སྐུ་, sprul sku, 活佛

tunnetus

olendi vaimne tegevus, meelelistel moonutatud ja takistatud, budadel tõene. Meelelise olendi tunnetus koosneb aistingulisest tunnetusest ja mõtlemisest ning sõltub otseselt tema loomusest.

mind, cognition, taju, hing

tunnetusolem

tunnetusruum, kõik see, mida on võimalik üldse tunnetada, meelelisel olevusel koosneb kaheteistkümnest meelealgest ja kuuest tunnetusest v teadvusest. Mingit ruumi väljaspool tunnetusolemit pole, seega on siin olem ja ruum homonüümid.

element, dhātu, dbyings, 十八界

tunnetusvoog

olendi ajaliselt järjestatud tunnetusseisundid, mis on omavahel tekkepõhjuslikus seoses, kõik psühhosomaatilised nähtused, nt diskursiivne mõtlemine, jm meelelised aistingud, aga ka unenäod, suhtelise boditšita teke aga ka mahamudra ja džogtšen jne. Darma eesmärk on muuta tunnetusvoogu nii, et sealt kaoksid kannatust põhjustavad nähtused.

mind stream, meelevoolus*[81]

tunnistus

kolmas viiest olevuse loomusest v skandast.

perception, ideation, saṃjñā, 'du shes, , äratundmine, sildistus, mõiste*[82]

tunnus

nähtust või ilmet iseloomustav omadus, vt ka tunnistus

attribute, characteristic, lakṣaṇa, mtshan nyid, , ˇmärk,

tuumjuhis

õpetaja isiklikust kogemusest ja viisusest lähtuv juhis,

pith instruction

täius

omadus v kvaliteet, mis võimaldab vabanemisse v valastusse jõudmise

perfection, pāramitā, pha rol tu phyin pa, 波羅蜜

tärkamisvaimsus

meelelistest naudingutest kui elu eesmärgist, lahtiütlemine. Meeleliste naudingute kui kannatuste põhjuste nägemine ning seega nende vastu huvi kaotus ning teisalt oma tahte suunamine olelusringist väljumisele. Vt ka jäte.

renunciation, spirit of emergence, ངེས་འབྱུང་, nges 'byung , prahāṇa, 出離, lahtiütlemine*, jäte*.

töö

sihipärane tegevus kannatustest vabanemiseks, õpetuste kuulamine, läbimõtlemine, süvi. Sama mis järgimine või harjutamine.

effort, karman, las, 作業, pingutus, tegevus

usk

usaldus, mittetingimuslik sõltuvussuhe

reliance, faith, śhraddhā, dad pa, , usaldus, pühendus

vaimne kooste

vaimses ruumis toimunud nähtuste järelmõjud nt tahe, otsus, impulss

mental formation, conditioned things, saṃskāra, 'du byed, , meeleolu*[83]

valastus

buda omaduste saavutamine, täielik ja lõplik vabanemine

enlightenment, valgustumine, virgumine*[84], budastus

valevus

üks tunnetuse mittekoostelistest omadustest.

luminosity, radiance, āloka,光明, 'od gsal

valvsus

oma meelte ja üldisemalt kogu tunnetuse jälgimine

vigilance, alertness, , shes bzhin, virgsus, erksus

veene

tõekspidamised, mis võivad olla teadvustatud või teadvustamata

view, vaade, usk, tõekspidamine

viisus

tunnetustegevuse tulemuse v tagajärgede teadmine. Argitasemel avaldub tarkuse, mõistmise ning elutarkusena. Tänapäeva keeles tuntud tuletissõna “viisakus” kaudu, mis algselt tähendas “riivava käitumise puudumist” ja kõlbelisust.

wisdom, jñāna, ye shes, , tarkus*[85]

viisusteadvus

Viisus, mis on olendi teadvusele kättesaadav, millest tal on võimalik saada teadlikuks. Tavaolevusele on viisuse teadvustamine piiratud, läbi süvi (meditatsiooni) on võimalik see avada.

wisdom awareness, , shes rab, teadvustatud tarkus*[86]

vipassana

tunnetussüvi v meditatiivne tunnetus, mille fookus on suunatud oma tunnetusvigade märkimisele ja kõrvaldamisele.

critical insight, vipaśyanā, lhag mthong, , kaemussüvi, hindav sisekaemus, eriline sisekaemus, mõtisklemine*[87]

virge uni

uni, kus unenägija teadvustab, et näeb und ning on võimeline unenäos tahteliselt tegutsema.

lucid dream, kirgas uni, teadvel uni

voorus

enese ja teiste kannatusi vähendav tegu või mõte. Pälve on olevuse poolt tehtud konkreetne vooruslik tegu.

virtue, dge ba

võrgas

algselt tähendas osavust võrgu või nööripunumisel. Sobib hästi darma konteksti, kuna “oskuslikkus” on tänapäeval sageli manipulatiivse alatähendusega.

skillful, oskuslik

üllas meelelaad

suhtelise boditšita avaldumine, suhtumine, kus teiste kasu ja hüvang seatakse isiklikest kõrgemale.

noble mind



[60] Kasutatud on ka “loori”, “varjutuse” või “pleki” metafoori, mis võibolla sadu aastaid tagasi olid ka kohased, tänapäeval võiks “loori” asemel juba kasutada “soomusseina” võrdkuju.

[61] häiriv emotsioon” termini probleemid on:

  • sõgedus” või rumalus üldiselt ei “häiri” selle all kannatajat, kuna mingit otsest “häiret” pole, siis pole ka probleemi.

  • sõgedus” või rumalus ei klassifitseeru eesti keeles ka kui “emotsioon”, tegu on iseloomu või loomuomadusega. Sansaarast vabanemise probleem pole üldiselt “emotsioonid”, mis on alles ka bhumidesse jõudnud meistritel.

[62] Vältimaks segiminekut teadvustatud tunnetega või tunnetusega, siis võiks kasutada teist sõna. Algaisting ei pruugi jõuda teadvusesse, “instinkt” on samuti antud kontekstis õigustatud sõna.

[63] armastus” on väga sageli seotud klammerdumisega. Tänapäevases keelepruugis kannab “armastus” üldiselt just kiindumuse või meeldimise enesekeskset tähendust. Teisekeskne tähendus nagu “armuand” v “armulikkus” on ka pigem “soosingu” kui “hoolimise” tähendusega.

[64] Mure” on väga sobiv sõna siin, sest kannab eneses tegevuse tulemust: “murenemist”, tulemusliku ajendi kaotamist, segadusse sattumist.

[65] spontaansusel” on eesti keeles “meelevaldsuse” või “ettearvamatuse” tähendus, mida antud kontekstis silmas ei peeta.

[66] keerukus” viitab mõistelisele või diskursiivsele mõtlemisele, mis aga süvatunnetuses enam ei toimi ning isegi argitoiminguis on ebaefektiivne. “Koostelisus” võib olla keeruline või lihtne, kooste puudumine märgib mitte ainult “keerukuse” puudumist, vaid ka “lihtsuse” puudumist. Argielus on “mittekoostelised” toimingud sellised, mis on omandatud, milles on vilumus, nt ujumine, rattasõit jne.

[67] Vt [66].

[68] Vorm” on toortõlkeline vaste, eesti keeles märgib “vorm” hulga “kujude” abstraktsiooni. Tunnetusteooria kontektis, tajutakse alati “kuju” (helikuju, maitse, puutekuju, valguskuju, lõhn), “vorm” on teaduvuses tekkiv kooste eri kujudest.

[69] Ka budad “tajuvad”, mis ümberringi toimub. Erinevalt meelelistest olenditest, tajuvad budad toimuvat vahetult, ilma meeleloomusest tingitud moonutusteta.

[70] märksus” on vaimne omadus, mitte tegevus nagu teadvustamine. Võib olla märgas kui mõtlemine või teadvustamine ei toimi(nt šamatha) , enamus meie teadvustamisest toimib ilma märksuseta — domineerib tugevaim aisting või mõte.

[71] Hooliv ütlus võib olla “karm”, kuid “riivav” ütlus pole hooliv, vaid hoolimatu.

[72] Teostus” on koosteline tegevus. Teostuse kvaliteet näitab “saavet”, kuid “saave” pole teostus. Analoogiliselt nagu “Kuu näitab päikese valgust, kuid pole Päike, ning Päike pole Kuu.”.

[73] Etümoloogiliselt on “mõistmine” korrektne, kui seda kasutada intransitiivses tähenduses (“mõistab lugeda”—“jõudis lugemise mõistmiseni”), mida aga nüüdiskeeles üldiselt enam ei kasutata, sest mõistmine on taandarenenud samaväärseks oskamisega.

[74] nõndasus”, viitab pigem sellele kuidas asjad on, ning on kergesti interpreteeritav suhtelise tõena.

[75] Subtle body Toortõlge. “subtle”, tähendab siin kontekstis, seda, mis on tavatunnetusele peidetud, “salapärane”, “müstilne” oleks täpsemad, kuid okultismi varjundi tõttu ebasobivad. Okultism” oma algtähenduses on “tavatunnetusele kättesaamatu” ning seega siin kontekstis igati kohane.

Kui võrrelda “soont” toorktõlkelise “kanaliga”, siis eesti keelele on meeleseisundite kontekstis omane rääkida küll “jutusoonest” või “naljasoonest”, “jutukanal” või “naljakanal” on aga pigem massimeedia terminid.

[76] Sugata ei kanna “minemise” tähendust, vaid seda, et buda, olles olelusringist ise vabanenud, pöördub vajadusel siia tagasi.

[77] Etümoloogiliselt on “ignorants” korrektne, kuid tänapäeva eesti keeles on see tähenduses “sihilikult eirama”, mis on seotud rumalusega, olles kooste rumalusest ja uhkusest või muudest ahistustest.

[78] Teadmatus” sobib, kui seda kasutada tähenduses “suutmatus eristada”, mitte tähenduses “segadus”. Teadmatus on tunnetuslikult sõgeduse tagajärg, mitte sõgedus ise.

[79] Etümoloogiliselt on “põtk” sobivam kui “sõiduk”, viimane on selgelt instrumentaalne.

[80] Mõtlus sobib diskursiivse meditatsiooni vasteks, kuid ei kata mitte diskursiiivset süvi. Vt ka vipassana märkustmõtisklus” kohta.

[81] toortõlkeline vaste, tunnetus- või teadvusvoog ei piirne vaid meeleliste olenditega.

[82] Sildistus eelneb teadvustamisele või nähtuse jõudmisele teadvusesse. “Mõiste” viitab otseselt mõtlemisele, tunnistus on laiem termin ja omane nii vihmaussile kui inimesele.

[83] meeleolu” on liiga kitsas termin. Meeleolu on kahtelmata “vaimne kooste”, kuid näiteks kolm järjestikust ümbersündi inimesena on “vaimne kooste”, kuid sõna “meeleolu” tavatähendusest üsna kaugel.

[84] Virgumisel” puudub pöördumatuse või lõplikuse tähendus. Etümoloogiliselt on sõna seotud heade omadustega nagu “virkus” ja “ärksus”, aga need pole buda seisundit eristavad omadused.

[85] Tarkusest” on tänapäeva keeles kadunud kõlbluse või moraali aspekt, mis “viisuse” põhitähendusi.

[86] teadvustamine” on transitiivne, “teadvus” on intransitiivne, “teadvustamine” on alati dualistlik, teadvus ei pruugi aga dualistlik olla. Näiteks unenägudes on teadvus, kuid teadvustamine on tavaliselt nõrk või puudub.

[87] Mõtisklemine” on koosteline tegevus. Vipassana eesmärgiks on koostelisuse eemaldamine tunnetusest, seega ei saa vipassana ise olla ainult koosteline tegevus, vaid peab sisaldama ka šamatha omadusi, mis on mittekoostelised.