Tavainimesed ei suuda…

Tavainimesed ei suuda pidada šraavakade korda,

samas paljud peavad lihtsamaks järgida salajase mantra tõotusi ja maha aaria korda.

Kuigi tantra esitab ühtimise, vabastamise ja muid tegevusi,

sobivad need neile, kes jõudnud on puhastele bhumidele.

Salajase mantra varjus mõned naituvad, joovad, kannavad veidrat rüüd ning teevad hullumeelsusi ja muud.

Pettes end selliselt, jäädakse kinni sansaara mülkasse ja pärast kukutakse põrgute sügavasse kurku.

Tavainimeste all peetakse silmas ilmalikke, mittevalastunud inimesi, keda juhib sõgedus. Sellistel inimestel on raske kinni pidada mistahes darma poolt õpetatud korrast. Šravaakade kord märgib vinaja alust, ettekirjutusi munkadele, nunnadele ja ilmikutele, millest oli juttu eespool (Ilmiku kõlblusreeglid). Mõnikord mõeldakse, et alglubadusi on raskem pidada, et mahajana tõotused on neist lihtsamad ning vadžrajana tõotused on veelgi lihtsamad. Tegelikult on aga risti vastupidi. Vinaja on lihtsaim, sest siin tuleb loobuda teistele kurja tegemisest ainult enese hüvanguks. Mahajana tõotusi järgitakse enese ja kõigi meeleliste olendite hüvanguks. Vadžrajana tõotusi järgitakse buda seisundi olemuse puhtas veendes. Nii muutuvad tõotused järjest raskemini järgitavateks ning rohkearvulisemaks.

Salajase mantra tõotused märgib tantra tõotusi, mida tuntakse ka samaja nime all. Tavainimestel pole nende pidamine lihtne. Sanskriti keeles märgib mahasuurt” ja aaria märgib “üllaid”, kõrge saavega järgijaid, kes on jõudnud kaheksanda või kõrgema bhumini. Sellised olendid suudavad juhtida oma tundeid ning kannavad hindava kaemuse suurt saavet. Olles vaimselt sedavõrd tugevad, suudavad nad ka neid kõrgeid tõotusi järgida. Kui meie tavainimesed ei suuda isegi põhitõotusi pidada, kuidas me küll saame mõelda kõrgemate tõotuste järgimisele!

Vadžrajanas on eranditult igal sümbolil sügav tähendus. Suguühtes olev mees- ja naiskuju sümboliseerivad väliskuju ja tühjuse või kaastunde ja piiritu viisuse lahutamatust. Meeskuju sümboliseerib väliskuju ja naine tühjust. Tuleb mõista, et väliskuju ja tühjus on lahutamatud, mis on sügav ja võimas võte suguliste himude vahetuks väljajuurimiseks. Seega ühtes kujud ei esita sansaarilist sugutegevust.

Mõnikord on jidam metsiku või raevuka ilmega. See ei tähenda seda, et antud jidam oleks olemuslikult viha. Pigem näitab see seda, et vihast tingitud meelepetted on jõuliselt purustatud ja välja juuritud. Raevuka jidami kontidest ehted sümboliseerivad kaduvust ja olelusringist lahkumist. Sarnaselt, nähes viieharulise krooniga jidamit, siis seda tuleks võtta kui innustust krooni tähenduste suunas: viis budaperet, viie meelteahistuse eemaldusest tekkivad viie viisuse kehastused.

Ka jidami ülejäänud ehted kannavad oma tähendust. Kaks kõrvarõngast sümboliseerivad kahte tõde — suhtelist ja absoluutset. Kolm kaelakeed esitavad buda kolme kehastust. Käevõrud, käesidemed, sõrmused ja küünarvõrud esitavad kuut täiust. Lisaks on ka jidami istealusel oma tähendus. Kalliskividega istetroon sümboliseerib kõigi ületamatute omaduste kalliskivi. Lõvi märgib kartmatust. Lootoslill sümboliseerib viisuse olemuslikku puhtust ja ahistavatest mudaplekkidest vaba kaastunnet. Päikeseratas on pettekujutluste pimedust hajutava viisuse olemusliku kirkuse sümboliks. Kuuketas on kaastundliku ning viha ja kiinde lõõsast vaba suhtumise sümboliks. Vadžra isteasend näitab, et jidam ei asu ei sansaaras ega nirvaanas. Üldiselt, jidami kujutised annavad edasi buda kõiki ületamatuid omadusi. Meil tuleb selle nimel kõvasti tööd teha, et jidami esitatud omadusi kogeda ning tõeks teha.

Tantrates on ka märgitud vabastamist ehk teiste surmamist needuste või musta maagia läbi. Selline vabastamine ei tee kahju teistele, vaid pigem vabastab nad sansaara meeltepettest ning annab aluse valastusse jõudmisele. Selliselt on võimelised tegutsema ainult kõrge saavega bodisatvad, kelle süvi on kõrgel tasemel ning kes on jõudnud kaheksandale või sellest kõrgemale bhumile, mida kutsutakse “puhasteks bhumideks”. Sellise bodisatva näiteks võib tuua suure inida meistri Tilopa. Tema hüüdnimi oli “kalamees”, sest ta püüdis kogu aeg kala ja siis sõi oma saaki. Tegelikult ta ei püüdnud kala ajendatuna meelepettest või himust kala järele, vaid kantuna suurest kaastundest ja sisekaemusest. Kõik püütud kalad vabanesid ning ei pea enam olelusringis ekslema. Aga selliste harjutuste matkimine ei pruugi tähendada põhjendatud ja ehedat harjutamist. Peame olema enestele vahetuks tunnistajaks otsustamaks, kas meil on sellisteks tegevusteks piisavalt saavet.

Kõik darma õpetused ja harjutused algusest lõpuni on kujundatud ilmsete ja varjatud vaimsete tõkete eemaldamiseks. Mõnikord ei saa järgijad oma pettekujutelmade tõttu selliste asjade nagu ühtesolek ja vabastamine tähendusest aru. Darma läbi puhastumise asemel muutuvad nad oma suhtumises halbade mõtete tõttu jõhkramaks ja jämedamaks. See on tõsine probleem. Kuna meil puudub ekseta arusaamine darmast, siis võime endid petta oma mõtlemise selguse osas. Oluline on teada seda, kuidas olla hoolikas ja aus enese suhtes.

Seni kui meis on halvad mõtted nagu kiindumus või viha, siis see ise on kannatuste põhjus. Me ei tohi kunagi teha kurja, seda eriti veel darma nimel. Sansaaras on piisavalt segadust, pole mingit vajadust kasutada darmat selle suurendamiseks. On ülimalt oluline hoida darma nii puhtana kui võimalik. Kui me ei suuda õpetust hästi järgida, peaksime ütlema lihtsalt: “Ma ei ole selleks võimeline.” See ei lõhu või lahjenda kuidagi darmat. Darmat tuleb austada, see on ainus viis meie halbade mõtete ja tegude puhastamiseks.

Mida me peaksime tegema puhta nägemiseni jõudmiseks? Esiteks peaksime vältima kõike pahelist, seejärel kasvatama kõike, mis on vooruslik. Selline käitumine hakkab koheselt meid vaimselt puhastama. Puhastudes vaimselt saavutame puhta nägemise. Mahajana õpetuses on üksikasjalikud selgitused hoolivast lahkusest, kaastundest ja boditšitast. Halbade mõtete puhastamine läbi nende võtete on aluseks kogu meelelise olevuse puhtale nägemisele. Nendest harjutustest lähtudes annab vadžrajana võimaluse näha kogu olevust jidamitena. Kuidas võiks olla võimalik ilma puhta ja siira hooliva lahkuse ja kaastundeta kujutada oma vaenlast jidami või budana? Kui suudame igatühte näha jidamina, siis kuidas oleks võimalik, et meis tekiks viha või kiine? Kui kiine ja viha on puhastatud, siis ongi saavutatud puhas nägemine. Selline samm-sammult edasiminek ongi meie järgimise tegelik sisu.