Vadžrameister on saave juureks…

Vadžrameister on saave juureks.

Kasvatada usku tema igasse tegevusse,

pidada tõeks tema juhendamist,

teda teenida ja saata valskuseta täis austust,

on kogu darma aluseks.

Need kes arvavad, et samaja on muna moodi

petavad vaid endid.

Nii on minu südame nõu.

Saave märgib täielikku jõudmist buda seisundisse, valastust, kogu kannatusest vabanemist. Vadžrameistril peavad olema omadused, mis on kirjeldatud vinaja, samuti ka mahajana õpetustes, mille kokkuvõttev esitus on toodud Vabanemise väärisehte” kolmandas peatükis. Samuti Mahajana Suutra Ehtekirjas (Mahayanasutralankara) esitab buda Maitreeja vaimse meistri omadused.

Need seitse omadust on põhilised, aga on veel hulk teisigi. Vadžrajana distsipliinis peab vadžrameistril olema viisus ja arusaamine erinevatest tantrilisetest õpetustest. Eriti oluline on tema meditatsiooniharjutuste tulemuslikkus ja samajast kinni pidamine. Olulisem kui miski muu on tema boditšita kogemus. Seega lihtsalt nime laama” kandmine ei pruugi alati tähendada, et tegemist on pädeva vadžrameistriga. Iga darmaõpilane peab hoolikalt oma laama omadused järgi uurima. Aluseks ei tohi võtta piiratud ja emotsionaalset hinnangut, vaid Buddha õpetused. Isand Džigten Sumgon ütles: Vadžrameistril peavad olema vähemalt kolm järgmist omadust: vahe viisus, läbi mille saab ilma vigadeta teed näidata, suur kaastunne, mis võimaldab tal kanda õpilaste kannatusi ja enesekesksuse või endast hoolimise puudumine.

Kui vadžrameister on tõeselt pädev, siis õpilased peavad kasvatama usku tema tegevustesse, sest pädeva meistri tegemised on kantud ainult teiste kasust. Need, kes selle ära tabavad, tunnevad sellest rõõmu ning tänu sellele seosele, usaldus ja pühendumine kasvavad. Tegemist pole kultuurilise eripäraga. Pigem on tegemist võttega, mis suunab meie huvid vaimsuse radadele nii, et samm-sammult edenedas me vabaneme oma pettekujutlustest.

Me ei pruugi leida veatut vadžrameistrit nagu Buddha. Ning isegi, kui ka vadžrameister oleks veatu, ei pruugi me seda nii tajuda. Meie segaduses ja ohjeldamatu mõtlemine leiab alati vigu. Selleasemel, et neid vigu enesest väljapoole projitseerida ja vadžrameister “vigaseks” kuulutada, tuleb puhastada meie endi rikutud vaade meistrile. Vadžrameister on meile tähtsam kui Buddha ise, sest vadžrameister esindab meile Buddhat sellel allakäiguajastul, kus Buddhaga kohtumine pole võimalik. Me pole võimelised eristama õiget valest. Aga me võime näha vadžrameistrit tavalisel kujul ning saada temalt õpetusi, kuidas samm-sammult darmat järgida. Nende õpetuste valguse läbi on meil võimalus kõrvaldada oma vaimupimedus ning näha buda, darma ja sanga tegelikke omadusi. Nii saame me ülendust ja julgust jõudmaks buda seisundisse. Kõigil nendel põhjustel peame üles näitama tänu ja austust vadžrameistri suhtes.

Isegi kui meistri omadused pole lõpuni täiuslikud, siiski me peame tema õpetused vastu võtma ning neid oma südames kandma. Vabanemisele võime me jõuda ainult läbi õppimise ja harjutamise ning need sõltuvad vaimse meistri juhendamisest. Hoolikalt tuleb järgi uurida, kas tema õpetused lähtuvad suutratest või suurte meistrite kommentaaridest ja alles seejärel need omaks võtta kui need on tõesed ja usaldatavad. Seejärel, kui me siiralt õpetatu rakendame, saab sellest alus, mis vabastab meid kõigist pettekujutlustest. Kui me peaksime ütlema “Ma olen hea järgija”, kuid meie tegevus näitab, et me pole seda, siis seda nimetatakse “valskuseks”. Peame oma suhtumises olema siirad.

See, kuidas me endas darmat kanname sõltub õpetuste hinge võtmisest ja vaimse meistri teenimisest mis iganes viisil seda vaja peaks olema. Läbi selle on meil võimalik puhastada oma halvad mõtted ja pahelised kalduvused. Selline on õpilase vastutus. Parim viis näidata oma austust õpetaja vastu on olla siiras ja korralik järgija. Lisaks peavad õpilasel olema ka teatud omadused. Ariadeva kirjeldab head õpilast järgmiselt:

Samajast kinni pidamise näitena tuuakse muna, millel on kaks poolt. Vältimaks muna purunemist, peavad mõlemad küljed olema kaitstud. Kui ainult üks külg puruneb, siis on muna rikutud. Tavaliselt öeldakse, et õpilasel ja vadžrameistril mõlemal on samaja muna oma poole kohustused. Siin aga autor rõhutab, et järgijatena peame meie enese kasu ja vaimse kasvu hüvanguks kandma samaja mitterikkumise kohustust.