Lustivere küla asub Jõgeva - Põltsamaa maanteest 3 km lõunas.
Keskajast pärinevat Lustivere mõisast (saksa k Lustifer) on esimest korda mainitud 1552. aastal. 1725. aastal kinkis Vene keisrinna Katariina I mõisa Sigismund Adam von Wolffile, kes ehitas sinna puidust barokse peahoone.
Alates 1818. aastast kuulus mõis von Samson-Himmelstjernade aadliperekonnale, kust ta 1856 siirdus von Wahlide omandusse. 18. sajandi esimesel poolel ehitatud barokne nn. hollandi stiilis peahoone lammutati 1870.-ndate aastate algul. Neogooti siilis härrastemaja püstitati arh. R. Guleke projekti järgi aastatel 1871-81. 1891. aastal lisatud kaheksatahuline torn tegi temast Eesti ühe suursugusema neogooti mõisa. Puhas tellisladu, sakmelised rinnatised ning nurgatorn on inspireeritud keskaegsest linnusearhitektuurist. Mitmed kunstipärased sisedetailid toodi mõisahoonesse üle ka ka vanast baroksest ehitisest. Väiksemaid ümberehitusi tehti veel 1891. a. ja W. Sternfeldi projekti järgi 1910. a. majja toodi vesi, kanalisatsioon ja elekter.
Ajaloolise jaotuse järgi Viljandimaale Põltsamaa kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Jõgevamaale Põltsamaa valla territooriumile.
Poolteisekorruselist kõrgel soklil telliskivihoonet kujundavad eri kõrgused katused ja jõulised astmikfrontoonid. Hoone põhjaotsaga liitub sakmelise rinnatisega peatorn. Esikülje keskel on lai trepp, avasid rõhutavad jäigad pealmikkarniisid, fassaadidel on kasutatud mitmesuguse faktuuri ja värvitooniga krohvi.
Siseplaneering on valdavalt ebasümmeetriline; vestibüül, peasaal jm. ruumid on eklektilised. Rikkalikult on kasutatud väärispuitu. Säilinud on mitmeid vanast mõisamajast üle toodud ehitusdetaile (barokkuksed, figuursete koobaltmaalingutega ahjukahlid).
Funktsionaalsete gruppidena paiknevad kõrvalhooned (karjaõu, viinavabriku kompleks jne.) pärinevad valdavalt 19. sajandi teisest poolest. Hooneid ümbritseb 8 ha suurune vabakujunduslik park.
Von Wahlidelt võõrandatud mõisahoones tegutses algul pansionaat ning alates 1929. aastast sanatoorium. Aastail 1944-72 töötas siin Vabariiklik Lustivere Kopsutuberkuloosi sanatoorium.
Praegu on Lustivere mõisahoone hooldekodu käsutuses. Säilinud on ka suur park ning mitmeid stiilseid kõrvalhooneid. Hooldekodu ümbritsevas pargis kasvab seedermände, euroopa lehiseid, vahtraid.