Maletreenerite koolitus.

Kilingi-Nõmme, 23.-24.august  2007.a

Tõnu Truusi loeng

 

Treeneritöö noormaletajatega ja selle muutumine ajas.

 

Maletreeneri töö on loominguline protsess. Erinevalt maalikunstniku,skulptori, arhitekti, kirjaniku või helilooja tööst ei saa töö objekt- treenitav maletaja- kunagi lõplikult valmis.Kuude,aastate või isegi aastakümnete jooksul muutub konkreetsete treenitavatega tehtav töö nii sisu kui vormi poolest. Kui algajatega tõõd alustanud

 

pedagoog  on eelkõige  juht ja õpetaja,siis kõrgemale sportlikule tasemele jõudnud hoolealustele muutub ta  ka mänedêeriks ,loominguliseks kaastööliseks,säilitades võimekuse korral samuti juhi rolli. Erinevalt veel  5-10 a tagusest perioodist,millal  nii Tallinnas kui teistes keskustes eksisteerisid  spordimeisterlikkuse tõstmiseks efektiivsed spordikoolid

 

.on nende lammutamise järel tekkinud  praegused arvukad klubid teenimas masside hõivamise printsiipi.Juba vene aja lõpuaastatel võrsunud tendents kohalike omavalitsuste poolt finantseeritava sporditegevuse valdkonnas massilisuse kasuks kvaliteedi arvel jõudis realiseeruda aastakümneid hiljem. Eesmärgiks paljuräägitud idee millegagi vaba aega hõivates hoida noori eemal kõigist väärtegevustest,eelkõige narkootikumidest, Riigi panuseks jääma pidanud tippsportlaste ettevalmistamise finantseertimine  pole veel hakanud toimima ega näigi hakkavat. Samas panevad mind imestama meie sportlaste märkimisväärsed tulemused rahvusvahelisel areenil.Vahest on sõudjate ja vehklejate saavutused tingitud just spordikoolide säilimisest Pärnus ja Haapsalus.Laiemat publikut haaravas populaarses korvpallis on mänedêerid leidnud kanaleid veidi üle keskpäraste võõrleegionäride sisseostmiseks, väga viletsas seisus jalgpallilgi on tänu aktiivsele tegutsemisele ja vast ka rahvusvahelise alaliidu abile võimalik toita arvukalt elukutselisi.Kahjuks on lahkunud meie seast jäädavalt endine Malekooli õpilane Peeter Pahkla, kel õnnestus end näidata võimeka võistluste organisaatorina vaid lühikest aega. NL lagunemise järel tekkis katastroof ka Venemaal. Ridamisi pandi kinni malekoole, kuid nüüdseks ajaks on uusi vast rohkemgi juurde tekkinud. Malekirjandust ilmub tunduvalt enam kui plaanimajanduse ajal, kuigi kallinenud hindade tõttu tunduvalt väiksemates tiraaêides. Lisaks Riiklikule Kehakultuuri Keskinstituudile (praegu Venemaa Spordiakadeemia), kus saanud hariduse kõik meiegi diplomeeritud male-treenerid, toimib nüüd Moskvas malekateeder ka Sotsiaalteaduste Ülikoolis.Kuigi Venemaalt pärit juute on üle maailma laiali,.esindades Maleolümpiatel oma uusi kodumaid (mõne aasta eest koosnes neist USA koondis täielikult,ka kapten) on meie naaberriik endiselt tugevaim malemaa(just meeste poolest). Hoolimata endisest kehvematest töötingimustest on rõõmustav näha,et vähenenud treenerite arv tundub olevat jälle tõusuteel.Massilisuse prioteet annab ehk positiivse küljena suurema valikuvõimaluse andekamate avastamiseks,kes oma treenerite toel on valmis püüdlema „per aspera ad astra”. Eks iga tõsiseltvõetav juhendaja tahab näha ka tulemusi, kuigi materiaalsest küljest on „mida halvem, seda parem”. Põhiprintsiibid ja töömeetodid on üldjoones samad, mis aastaid tagasi, kuigi on ilmunud ka uusi metoodikaid. Sõltuvalt mängustaaêist ja -tugevusest võib treeningtöö noormaletajatega jagada eri etappideks. Et sporditegevuse toetus sõltub, arvestamata gruppide taset, vaid treeningprotsessis osalejate (peade) arvust, ongi mõttekas põhjalikumalt peatuda esimesel etapil.

 

 I  Algõpetus

See hõlmab esmajärjekorras käikude õpetamist. Meie klubis  kasutatavat metoodikat tutvustades ja testides on Rein Ruus kaitsnud Eestis seni ainsa magistritöö male õpetamise vallas ”Veebipõhine male algõpetus” (Tallinna Pedagoogikaülikool, informatika kateeder. 2004.a), mida saab näha internetis „zone.ee/male_ABC” või „zone.ee/TTMKK”. Samas võib tutvuda ka magistritöö programmi põhjalikult lahtikirjutatud esimeste peatükkidega. See on mõeldud kasutamiseks ka malet mitte oskavatele lasteaiakasvatajatele või huviringide juhtidele, lastevanematele jt, kuid metoodilise materjalina võib huvi pakkuda ka kogenud treeneritele. Alustatakse etturikäikude tutvustamisest. Et lapsi paelub võistlusmoment, toimuvad esimesed turniirid etturimängus-mängitakse vaid etturitega ning.eesmärk on varem jõuda viimasele. Kui ühe mängija etturi jõudmisele ihaldatud paika järgneb vahetult ka vastaspoole  „lipustumine”, lõpeb partii viigiga. Ka käigupuudus ehk patt annab tulemuseks viigi, hoolimata  lauale jäänud materiaalsest olukorrast. Võita saab ka juhul, kui õnnestub hävitada vastase viimane ettur.

Teise vigurina tutvustatakse kuningat kui tähtsaimat tegelast malelaual. Mängitakse vaid kuningate ja etturitega. Toimub jällegi etturite võidujooks muundumisvälja suunas. Samas võib partii lõppeda ka mati või patiga. Praktika käigus tekib kogemus aktiivse kuninga võimsusest vastase etturite hävitamisel, mis kulub kogemusena ära ka tulevikus keerulisemates lõppmängudes. Tuleb aeg teiste vigurite tundmaõppimiseks. Esmalt tuleks tutvustada vankrit. Õppida kuninga ja vankriga matistama üksikut kuningat (enne veel matistamist kahe vankriga). Seejärel alustada mänge (ka turniire) kuninga, vankri (vankrite) ja kõigi etturitega algseisust. Hiljem minna sama teed oda, lipu ja ratsu tutvustamisel. Enne kõigi malenditega partiide mängima asumist võib soovi korral eelnevalt katsetada ka kõigi etturite kõrval mittetäielike viguritekomplektidega, kuni saabub paras aeg täiskomplektid mängu tuua.

 

Järgmiseks etapiks käikude selgekssaamiseks mati ja pati mõiste omandamise järel, alustatakse mängu  juba malendite täiskomplektiga, oleks

 

 

II  Strateegia alused

 

/sihtgrupp; algajad ja IV järk/

 

Lähtudes didaktika põhiprintsiipidest - lihtsamast keerulisemaks, pidevalt seniõpitut korrates, tuleks avangukäsitlusel põhirõhk asetada etturite ja (kergete) vigurite arendamisele tsentri suunas, lihtsamatele lõppmängudele, matistamisele (nii üksikut kuningat kui taktikalistes tüüpseisudes). Tuleb nõuda, et vigureid ei liigutataks niisama nagu juhtub, vaid sihipäraselt, tagamõttega. Parem halb plaan  kui üldse plaanitu mäng (Keres). Erilist tähelepanu tuleks nii nüüd kui ka edaspidi pöörata just etturilõppmängudele, mis võivad ju tekkida mistahes seisust. Muidugi on põhiline praktiline mäng III järgule lähenedes. Kui mitte juba varem, siis nüüd tuleb treeningpartiisid hakata üles kirjutama, sest oma partiide analüüs nii treeneriga kui iseseisvalt on meisterlikkuse tõstmisel olulise tähtsusega.

 

III etapp

 

/III järk/

 

Lõppmängude, taktika ja avanguteooria õppimine.

 

Juba kõrgemal tasemel teoreetiliste lõppmängude tundmaõppimine, samas ka klassikasse 

kuuluvate keerulisemate partiide varal. Kui näiteks üksiku kuninga matistamine kuninga ja lipu või vankriga tuleks selgeks saada juba I etapi jooksul, siis nüüd tuleks hakkama saada ka kahe odaga. Oda ja ratsuga võiks ju silmaringi laiendamiseks seda ka näidata, kuid jõukohane võib see olla vast alles I järgule. Võrdlemisi palju anda tüüpilisi taktika- ja lõppmänguseise nii grupile demonstreerides kui ka koju lahendamiseks. Avangukäsitlus ei piirdu enam vaid üldtuntud tõdede kuulutamisega, vaid toimub ka õpikute baasil. Pöörata pidevalt tähelepanu partiide ülesmärkimise kvaliteedile. Iseseisev partiianalüüs enne treenerile demonstreerimist. Püüda võimalikult palju osaleda võistlustel ka väljaspool oma grupisiseseid turniire.

 

IV etapp

 

/I-II järk/

 

Muidugi on järgud nagu ka individuaalkoefitsendid suhtelised mõisted, seega ei pea ma ka etappidesse jaotatud õppekava sõna-sõnalt täitmist nõutavaks. Eks eri etapid lähe üle sujuvalt nagu muutuvad ka maletajate tasemed spordimeisterlikkuse tõustes, allumata täpselt kõrgema kvalifikatsiooni nõuete täitmise ajale. Süvendatud töö jätkamine nii lõppmängude kui avangukäsitluse vallas. Samas liinis tuleks tegutseda ka meistrikandidatidega, sest  meie noorte (18-a) medaliomanikegi avangukäsitluses olen näinud tõsiseid probleeme. Laiemas laastus seda teemat üles võttes võiks mainida, et olen näinud kitsaskohti ka meie suurmeistrite ettevalmistuses. Täiuslikkuseni ei küüni kuskil keegi. Siin toodud mõned näited meie kuni 12-a tipus olevate noorte maletajate avangukäsitlusest tõestavad, et see on üsna madalal tasemel. Ehk mõni teist ei tea, et Selifanov on olnud Lapiduse järel 10-a mv hõbe, Abozenko 2007.a. 12-a ja 14-a hõbe, Dragun tuli EML 2006.a seeriavõistluste võitjaks 10-a vanuseklassis, Lapidus on 2007.a 12-a ja 14-a kuldmedaliomanik Eesti meistrivõistlustel, saavutas 1.-2. koha jagamise hiljuti EU 12-a noorte turniiril.

 

Abozenko-Selifanov

Eesti noorte lahtised meistrivõistlused, Tallinn,2007

1.d4 e6  2.c4 c5  3.d5 Rf6  4.Rc3 Oe7??  5.d6 Of8  6.e4 e5  7.Rf3 Rc6?  8.Rb5 La5  9,Od2 La6 , Rc7   1:0

 

Abozenko-Dragun

Reval-Spordi nädalalõputurniir, Tallinn,2006

1.d4 d5  2.c4 dc4  3.e4 e5  4.d5(?) c6  5.Oc4 Rf6  6.6.Rc3(?) Oe7?  /6...b5! ja 7. ...b4/

7.Rf3 Rbd7??/ 7. ...b5!?/; 7. ...Og4!?/  8.d6 Of8  9.Rg5 Lb6 10.O:f7 Kd8  11.Re6 ++

 

Lapidus-Abozenko

 Eesti 14-a malemeistrivõistlused, Haapsalu, 2007, viimane voor, esikohta otsustav partii

1.c4 Rf6  .2.Rc3 e5  3.g3 c6  4.Og2 d5 5.cd5 cd5  6.d3(?) Rc6  7.Rf3 d4! 8.Rb1=+ Oe7

9.O-O  O-O  10.Rbd2 Oe6  11.Rg5 Od5  12.Rge4 R:e4 13.de4(?) Oe6  14.Rf3 Vc8  15.e3

Oc4!   16..Ve1 Ob4 (?) /16. ,,,d3!-+/ 17.Od2 de3/?)/17. ...d3!/ 18.V:e3 O:d2(?)/18. ...La5

18. ...Le7!?) 19.R:d2 Oe6 20.Rb3 L:d1?/20. ...Lb6  21.plaaniga 21. ...Vfd8 =+ Võsu/  21.V:d1 Vfd8 22.V:d8 V:d8  23.Of3 O:b3(?)/23. ...b6(!)/  24.V:b3   Rd4  25.Vc3Kf8= Hiljem eksis must võrdses lõppmängus rängalt ja kaotas. Avangu lõpufaasis piisanuks mustal teha veel üks-kaks arenduskäiku, ja paigal koperdanud valge jäänuks abituks. Asjatud vahetused võimaldasid valgel seisu võrdsustada. Lohutuseks treeneritele,.kellel pole õnnestunud oma andekamatel õpilastel (kõigiga ei õnnestu see nii kui nii) avangukäsitlust kõrgele tasemele viia, võin öelda, et see probleem vaevab paljusid, ka kogenud juhendaja räägitu lendab noortel tuulepeadel sageli.peast. Näitena võin  mainida,et 1979.a enne kadettide MM  Beltfort´is(Prantsusmaa) oli Nigel Short 14-15-aastaselt(?) võitnud juba suurmeistreid, mis tol ajal üsna harukordne, kuid avangukäsitlus valgetega, nagu võis järeldada Moskvas Keskmaleklubi kartoteegist saadud partiide põhjal, tundus lausa nürimeelselt nigel. Mängu alustas ta skeemiga::

!.e4, 2.Rf3, 3.c3, 4.Oe2 ja tavaliselt 5.O-O, hoolimata sellest, mis avangut vastane mängis. Ehlvest valis mustadega Ufimptsevi kaitse ja 14.käigul võis valge pillid kotti panna, kuigi venitas lootusetut mängu veel paarikümne käigu võrra. Ometi teame ju, et Short, hoolimata veel raisatud ajast, kitarr kaenlas, suutis hiljem võita MM-pretendentide matúide tsükli ja ja üritada malekrooni matúis Kasparoviga. Arusaadavalt olid tal avanguprobleemid selleks ajaks ületatud. Kui lõppmängu valdkonnas on arvukalt kapitaalseid teoseid, siis keskmängu strateegiast leidub neid märksa vähem. Ega polegi vist nii tarvilik tutvuda  ka kõikvõimaliku tüüpilise taktikaga keskmängus, pigem on olulisem vaadelda/analüüsida oma avangutest tekkida võivaid seise nii strateegia kui sellega kaasneva taktika seisukohalt. Siiski leidub arvukalt tüüpseise, mille mõistmine ja oskus neid käsitleda on vajalik. Lisaks viimastel aastatel  selles valdkonnas ilmunud (venekeelsete) raamatute kasutamisele on treeneril soovitav ka ise kirja panna võistlustel silma hakanud  seise, sest õpilastel on huvitavam analüüsida just neile tuntud maletajate ja eakaaslaste, kui neile kaugeks jäävatevõi lausa tundmatute loomingut.

 

Partiinäide teemal

Etturistruktuur

Taoline seis tekkis partiis

Selifanov-R.Airapetjan, Eesti 12-a meistrivõistlustel 2007

Valged:Kg1 Lf3 V;ci ja f1 E:a3,b2,b3,d5,g2 ja h2

Mustad:Kg8 Le7 V;c8ja f8 E;a6,b7,d6,f7,g7 js h6

Eelnevalt on pidevalt juttu olnud etturilõppmängude õppimise tähtsusest eri tugevusega maletajate ettevalmistusel. Et seisus on valgel liputiival kaksikettur,oleks kõigi raskete

vigurite vahetuse järel seis mustale lihtsalt võidetud tänu vabaetturile f-liinil, sest valgel liputiival vabaetturit luua ei õnnestu. Must võinuks mängida  1. ..V:c1 2.V:c1 f5 või 2. 2.....Ve8 , soovi korral ka 1, ,,,Vc7 perspektiivsema seisuga. Partiis järgnes aga 1,,,Vc5?  2, V:c5 dc5 += Valgel tekkis nüüd  vabaettur tsentris, mis viis varsti võidule.

 

Hiljuti tekkis partiis Abozenko-Nikulin,.Kaido Külaotsa 12-a nädalalõputurniiril Paikuse 2007 järgmine seis:

Valged:Kg1 Lb3 V:c1 ja f1 Od4 E:a2,b2,e3,f2,g2 jah3

Mustad:Kg8 Le7 Va8 ja c4 Rf6 E:a6,b5.d5,f7,g7 ja h6

Järgnes 1.Vc3 ja lepiti viiki. Tegelikult ongi malelaual dünaamiline tasakaal, kuid mängu käiku vaadates ilmnes, et vastastel pole eriti aimu selliste seisude käsitlemisest ja meil tuleb veel teha tööd  teemal

Mäng isoleeritud etturiga ja selle vastu

Isoleeritud etturiga seisud võivad tulla juba avakäikude järel näiteks prantsuse kaitsest ja lipugambiidist. Hea mängukäsitluse näiteks isoleeritud etturiga seisudes on Kortúnoi esitlus MM-matúis Karpovi vastu, (Manila,1978), kui maailmameistril ei õnnestunud võita prantsuse kaitse vastu valgetega ühtegi partiid. Õpetlik on ka 17-a  Jaan  Ehlvesti mängukäsitlus kohtumises tunnustatud  teoreetiku, kogenud Läti  suurmeistri Aivars Gipslisega (NL mv valikturniir,Tallinn 1980),mis on  kommenteeritult nüüd juba üle veerand sajandi meie esimaletaja olnu raamatus „ The Story of a ChessPlayer” 2004.

Isoleeritud etturi vastu mängimise tehnikast on kirjutanud põhjalikult Nimzowitsch oma kuulsas raamatus „Minu süsteem”,kuigi samuti oma parimad aastad Kopenhaagenis elanud Larsen mainis pool sajandit hiljem, et isoleeritud etturit pole vaja blokeerida, vaid see tuleb lihtsalt hävitada. Muidugi on võimalik leida arvukalt partiisid nagu ka teiste teemade kohta kokkuvõtteid kirjutades nii kommenteeritud partiikogumikest kui ka maleperioodikast.

 

Arusaadavalt on ettevalmistamist väärivate strateegiateemade ring võrratult lai. Võiks ju

tuua veel mõned näited:

¤Mäng rippuvate etturitega ja nende vastu

¤Lahkvärvi odad lõpp-ja keskmängus

¤Läbimurre tsentris

¤Oda parem ratsust ja vastupidi

¤Kuningarünnakud eri tiibadel

 

Selliseid kokkuvõtteid võib ette valmistada arusaadavalt ka nii lõppmängu kui avangu kohta,täiendades kasutatud materjali oma analüüside ja kommentaaridega. Kõik see vajab nii aega kui tahtmist.On ju võimalik paljugi  näidata vaid olemasoleva kirjanduse baasil.

Kuid nii nagu maletreener areneb koos oma õpilastega,areneb ta ka taoliselt tehtava tööga

 

Treeneri eetikast

See tundub mõningaile, nagu mul üle 40-aastase praktika jooksul silma hakanud, olevat tundmatu maa. Muidugi ei saa seda öelda valdava enamuse kohta, sest nii mõnelgi on professionaalse hariduse puudujäägid treeneri/pedagoogina kompenseeritud sünnipärase või kasvatuse mõjul välja arenenud moraalitunnetusega. Jättes kõrvale treeneri ja õpilaste vahelised suhted, pean oluliseks pöörata tähelepanu treeneritevahelistele. Mitte ainult males, vaid ka teistel spordialadel on kirjutamata seaduseks, et treener võtab oma kolleegilt õpilase üle vaid endise treeneri palvel/soovitusel. Erand on mõeldav vaid erakordsetel asjaoludel. Olen korduvalt kuulnud, et meil toimub sageli ebaeetiline ülemeelitamine. Mind isiklikult pole see probleem küll haavanud, sest reeglina ei vii vanemad oma last kõrgema kategooria treeneri juurest vähemkvalifikatseerituma juurde. Kahtlematult võib eetikanormide eiramise hulka liigitada ka Paul Kerese nim.Malemaja koridori seinal kõlvatu konkurentsi musternäidisena olev värvikirev reklaam, kus meelitatakse lapsi valelikult, klubisse, kus olevat Eesti parimad treenerid. Selle õpilaste arvult suure klubi pedagoogihariduseta treeneritel pole seni õnnestunud toota ühtegi meistrit (v.a.üks naiste meister), nende kolmest edukamast treenerist kaks on lahkunud, üks jäänud pensionärina osalise koormusega. Samaaegselt l asuvad Malemajas selle klubi kõrval ruume rentivad klubid, kus töötavad staaêikad treeneriharidusega spetsialistid. Ühes on Eesti k.a.noortemeister ja neidude erinevate vanuseklasside medalivõitjad, teises aga kogemus ette valmistada ka meistreid ja suurmeistreid, Eesti meeste maletúempione.

                ¤                                           ¤                                             ¤