Eestimaa looduses seljakoti ja telgiga

 

Esileht / Kasulik jutt / Fakte Eesti looduse kohta
Fakte Eesti looduse kohta
Lehe eesmärk
Matka planeerimine
Kaart
Marsruut ja vaatamisväärsused
Ööbimiskohad
Kasulik jutt
Igaühe õigus
Meditsiin
Vihma korral
Fakte Eesti looduse kohta
Varustus
Seljakott
Mida matkale kaasa võtta
Riietus
Söök, jook
Telk
Seljakoti pakkimine
Matkapäevikud
1. Helletades läbi Edela-Võrumaa metsade
2. Nurmenukutee viib mõistuse ehk mülkad ja paradiis Matsalus
3. Matk Setomaale
4. Liiapeksi-Aegviidu matkarada
5. Matk Otepää kõrgustikule (ja kaugemale)
6. Matk Vapramäe ja Vellavere maastikukaitsealale
7. Matk Missomaale
Soovitused (kuhu tuleks kindlasti minna)
Kohanimestik
Viited
Kontakt

Tore on teada ka mõningaid fakte selle looduse kohta, milles me elame ja liigume.

Eesti riigi pindala on kokku 45 226 ruutkilomeetrit, maismaapiiri pikkus 633km. Läänemeres asuvad 1520 Eesti saart.

Metsad

Metsad hõlmavad ligi 35% meie riigi pindalast. Põhilised metsapuud on mänd, kuusk ja kask. Männimetsad moodustavad 38% Eesti metsadest ja neid leidub kõikjal, vaid Vahe-Eestis (so põigiti edelast kirdesse läbi Eesti kulgev metsade ja rabade vöönd, kus kultuurmaastikku on vähe) on rohkem levinud kuusemetsad, mis moodustavad umbes 23% meie metsadest. Kaasikud on samuti levinud üle Eesti, kuid kõige rohkem on neid Alutaguse lääneosas ning Jõgeva ja Tartu lähikonnas.

Sood

Eestis on 9836 enam kui ühe hektari suurust sood. Eesti soode kogupindala on umbes 1 miljon hektarit (so 21% riigi kogupindalast). Üle 1000 ha pindalaga soid on Eestis 143, need on levinud peaaegu ühtlaselt nii mandril kui saartel. Sageli esineb ühe ja sama soo piires nii madal- ja siirdesood kui ka raba. Sood toimivad hiiglaslike reservaatidena, mis tasakaalustavad meie kliimat - kaitstes suurte üleujutuste jms eest. Niisuguseid suuri märgalasid nagu meil - Soomaa, Emajõe suursoo, Alam-Pedja - ei ole säilinud kusagil mujal Euroopas.

Järved

Eestis umbes 1200 järve - neist 200 on tehislikud. Lisaks on Eestis veel ligikaudu 20000 rabalaugast. Kokku on järvede pindala koos rabalaugastega 2130 ruutkilomeetrit, mis moodustab umbes 4,7% Eesti territooriumist. Enamus järvi on väikesed, 80% järvedest on suuruselt alla 100 ha. Järved on ka üsna madalad, üle 15 m sügavusi järvi on teada vaid 46. Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv - 38 m.

Jõed

Eestis on üle 7000 jõe ja oja, suurem enamus neist on lühikesed, vaid 10% jõgedest on üle 10 km pikad. 10 jõge on pikemad kui 100 km, neist pikim on Võhandu jõgi (162 km). Suurima langusega on Piusa jõgi (kokku 208m). Suurim keskmine langus on Soome lahte suubuval Mustojal (3,53 m/km), väikseim keskmine langus on Emajõel (4 cm/km). Kõige veerikkam on Narva jõgi (vooluhulk kuni 410 kuupmeetrit/s).

Metsloomad

Suuremate metsloomade arvukus Eestis (aastal 2004):

  • Põder - Eesti metsade suurim loom - üle 9000 isendi, igal hooajal kütitakse neist üle 2000
  • Pruunkaru - Eesti metsade suurim kiskja - 500 isendit
  • Hunt - Eesti metsade kardetuim kiskja - ligi 200 isendit
  • Metssiga - 12000 isendit, igal hooajal kütitakse 3000-4000 isendit
  • Metskits - 33000 isendit
  • Rebased ja kährikkoerad - mõlemaid on meie metsades üle lubatud piiri, täpne arv pole teada, hinnanguliselt 30000-50000 isendit. Nad on suureks ohuks metskitsedele ja ka teistele. Levitavad marutaudi.
  • Ilves - Eestis ainuke paikselt elav kaslane - ta on suureks ohuks metskitsedele (sööb aastas 40-80 metskitse) - 900 isendit
  • Kobras - üle 14000 isendi
  • Punahirv - 1300 isendit, peamiselt Hiiu- ja Saaremaal

Linnud

Eestis on 1993.a seisuga kindlaks tehtud 331 linnuliiki - suurem osa neist on rändlinnud, kes saabuvad kevadel ning lahkuvad sügisel. Kõige arvukamalt on Eestis esindatud metsvint, keda igal aastal käib siin umbes 2 miljonit isendit, mida on seega umbes kaks korda rohkem kui eestlasi kokku.

 

Kirjutatud 2004-2005. aastal - Sulev Reisberg, kontakt sulev /ät\ insener . com