Eestimaa looduses seljakoti ja telgiga

 

Esileht / Kasulik jutt / Meditsiin
Meditsiin
Lehe eesmärk
Matka planeerimine
Kaart
Marsruut ja vaatamisväärsused
Ööbimiskohad
Kasulik jutt
Igaühe õigus
Meditsiin
Vihma korral
Fakte Eesti looduse kohta
Varustus
Seljakott
Mida matkale kaasa võtta
Riietus
Söök, jook
Telk
Seljakoti pakkimine
Matkapäevikud
1. Helletades läbi Edela-Võrumaa metsade
2. Nurmenukutee viib mõistuse ehk mülkad ja paradiis Matsalus
3. Matk Setomaale
4. Liiapeksi-Aegviidu matkarada
5. Matk Otepää kõrgustikule (ja kaugemale)
6. Matk Vapramäe ja Vellavere maastikukaitsealale
7. Matk Missomaale
Soovitused (kuhu tuleks kindlasti minna)
Kohanimestik
Viited
Kontakt

Meie tervisega võib alati ja kõikjal midagi juhtuda. Eriti suur oht on selleks just matka ajal, mil organismile rakendatakse tihti kõrgendatud koormusi. Kuna matkarajad ei kulge läbi suurte linnade, siis tavaliselt ei ole õnnetuse juhtudes läheduses ei arsti ega traumapunkti. Seepärast on äärmiselt oluline, et matkalisel oleks endal kaasas kõige elementaarsemad esmaabivahendeid ning et ta tunneks lihtsamaid esmaabitarkusi.

Järgnevalt püüan anda väga lühikese ülevaate kõige põhilisematest asjadest, mida ma esmaabi kohta olen ise kusagilt lugenud, tähele pannud või õppinud. Igaks juhuks rõhutan, et mul endal puudub meditsiiniline haridus, seega tasub suhtuda kõigesse järgnevasse pisut ettevaatlikult. Siintoodu on kirja pandud vaid ajalehti ja meditsiiniraamatuid tsiteerides.

Meditsiinipakk

Siin on minu koostatud nimekiri rohtudest ja plaastritest, mille mina igal matkal kindlasti kaasa võtaksin. Kõik pole loomulikult kohustuslik, aga tumedaga märkisin ära need asjad, milleta mina kindlasti matkale ei läheks.

  • pakk erinevas mõõdus plaastreid - väiksemate haavade ja villide peale, pealegi võib igasugune jalanõu hõõruma hakata. Natuke suuremate haavade kokkutõmbamiseks sobivad hästi kleepplaastrid.
  • ibuprofeen (mõned tabletid) - tal on valuvaigistav ja põletikku alandav toime
  • desinfitseeriv pihusti haava peale (ise kasutan Cutasept F, maksab 37 krooni)
  • nõel (villide katkitegemiseks)
  • leukoplaaster (selline rullis, laius umbes 3cm) - see on väga hea asi just villide ennetamiseks. Kui oma jalatallad või päkad sellega enne matka kokku liimid, siis ville ei tekigi. Ja isegi kui tunned et hakkab juba vill ikkagi tekkima ja siis selle plaastri paned, siis avitab ikkagi. Aga viimasel ajal on poes müügil neid ka ülihalva liimiga - et tuleb kohe maha ja kasu eriti pole - seepärast katsuge ikka poes juba vaadata, kas ta ikka liimib kah.
  • mõned marlisidemed (maksavad umbes 3-4 krooni tükk). Verejooksude peatamiseks sobivad hästi suured imava vatikihiga varustatud sidemed.
  • päikesekreem (juunis-juulis väga vajalik) - eesti omadele on peale kirjutatud veel mingisugune kaitsefaktor - mida suurem see on, seda parem. Ise kasutan vähemalt kaitsefaktorit 8.
  • kõhuhädade vastu pidi väga hästi aitama söetabletid (tõsi, ise pole kunagi proovinud)
  • kannivahekreem - vaat sellise naljaka nimega nimetaksin ma kreeme, mis aitavad igasuguse ärahõõrumise vastu (jalgade vahelt jms). Näiteks kreem Panthenol-ratiopharm Wundpalsam - 33 krooni.
  • see kellel heintes magades nina kinni läheb, soovitan Olynth-nimelist pihustit, mis nohuse ja kinnise nina kohe lahti teeb. Maksab umbes 40 krooni.

Meditsiinitarkused

Meditsiinitarkused on sellised asjad, mida ei või vaja minna ainult matkal vaid ka igapäevaelus. Seepärast oleks tore, kui iga inimene end kõige elementaarsemate esmaabitõdedega kurssi viiks. Kogu sellest lehest ei piisaks, et hõlmata kõiki võimalikke looduses ette tulevaid õnnetusi ja olukordi, seepärast tasub endal aegajalt ikka lugeda mõnd meditsiiniteatmikku. Järgnevalt püüan siiski välja tuua kõige olulisemad asjad ehk mida teha kui on juhtunud....

Mida teha kui on juhtunud

Esmalt tuleks olukorda kaine pilguga hinnata. Minu jaoks on olukordi kahesuguseid - kergem olukord ja tõsine olukord. Vahest on ka pealtnäha kerge olukord tegelikult tõsine olukord, seepärast tasub kahtluse korral ta alati tõsiseks liigitada. Kergem olukord minu jaoks on see, kui ma saan aru, mis on juhtunud ja ma tean, mida selle korral teha. Näiteks kui mulle on puuk sisse imenud ennast, siis ma oskan teda välja võtta. Kui olen jala välja väänanud, siis kah tean et olukord on piisavalt kontrolli all. Kui aga minul või mõnel reisiseltsilisel peaks midagi tõsisemat juhtuma - midagi sellist et ma ei tea, kuidas käituda, siis minu soovitus on alati - helistage hädaabinumbril 112. Üldiselt on kogu eesti kaetud vähemalt EMT mobiilvõrguga, seega vähemalt selle võrguga peaks saama alati hädaabikõnet teha. Väidetavalt saab 112 kõnesid teha ka ükskõik millise teise mobiilvõrgu klient, kui tal oma võrgu levi puudub, kuid EMT levi on kättesaadav. Hädaabinumbrile saab helistada ka ilma SIM-kaardita ning isegi siis, kui klahvilukk on peal.

Häirekeskusesse helistamisel ütle:

  • Mis on juhtunud? Kui kannatanul pulss puudub, alusta hädakutsungit sõnadega: "ELUSTAMIST VAJAV KANNATANU!". Kõige olulisemaks ongi kannatanu seisund – kas on teadvusel, kas hingab, kas süda töötab, millised on vigastused.
  • Kus on õnnetus juhtunud, võimalikult täpne aadress või asukoha kirjeldus.
  • Enda nimi ja kontakttelefon.
  • Ära kunagi katkesta kõnet enne kui sulle on selleks luba antud!

Kõige üldisemad esmaabipõhimõtted

Kirjutan siia pealkirja alla kõige üldisemad esmaabipõhimõtted John Wisemani raamatu "Ellujäämise käsiraamat" põhjal (siin lehel on ainult väga väike kokkuvõte). Loomulikult ei suuda need katta KÕIKVÕIMALIKKE olukordi, aga ehk saad mingisuguse pildi, KUIDAS kannatanule tuleks läheneda ja KUIDAS teda võiks saada aidata. Täpsemad instruktsioonid leiad eelpoolnimetatud raamatust või siis hangi endale mõni spetsiaalselt esmaabile pühendatud raamat. Veel parem - mine esmaabikursustele - seal õpitut läheb vaja ka igapäevaelus!

Kui sinu kaaslane vajab esmaabi, siis esmalt v eendu, et kannatanu või ümbrus ei kujuta sulle endale ohtu: elektrijuhtmed, varisemisoht vms. Elektrilöögi korral tuleb kindlasti eemaldada nt kepi abil vooluga juhtmed või vool üldse välja lülitada. Ettevaatlikult suhtu ka kannatanu liigutamisse. Kui vigastused pole teada, kätkeb kannatanu liigutamine endas alati ohtu - eriti suur on risk seljavigastuse korral (selgroog võib murduda, ohtlik on kaelaluumurd). Kõige turvalisem on liigutada kannatanut mitmekesi.

VIGASTUSTELE TULEB LÄHENEDA SELLISES JÄRJEKORRAS :

  • 1) taastada hingamine ja südametegevus (ja seda pidevalt kontrollida)
  • 2) peatada verejooks
  • 3) kaitsta haavad ja põletused
  • 4) panna luumurrud lahasesse
  • 5) arstida šokiseisundis viibijaid

Kõigest pisut lähemalt:

HINGAMINE
Kui kannatanu ei hinga, kontrolli, et tema suus ei oleks takistusi ja alusta KOHE kunstliku hingamise tegemist! Selleks omanda suust suhu hingamise oskused juba täna - neid võib sul elus vaja minna kõikjal. Kui hingamine lakkab, võib selle põhjuseks olla: võõrkehad hingamisteedes, näo ja kaela vigastused, igasugune surve rindkerele (nt kivide alla jäämine), uppumine või elektrišokk, lämbumine, krambid suitsu, gaasi jms sissehingamise tagajärjel, hapnikupuudus. Püüdke välja selgitada põhjus ja see eemaldada. Kui kannatanu ei hakka hingama, jätkake kunstliku hingamisega VÄHEMALT TUND AEGA. Võimalusel tehke seda kordamööda teiste abistajatega.

SÜDAMETEGEVUS
Pulssi on kõige kergem kontrollida kaelalt. Selleks aseta kolm keskmistsõrme kõrisõlmele ja lükka siis käsi koos nahaga umbes 2-3cm kõrvale. Sellest kohast peaks pulss olema hõlpsasti tajutav. Proovi kodus järgi. Kui sa pulssi ei tunne ja kannatanu pupillid on oluliselt laienenud, ei tohi aega kaotada. Aseta kannatanu selili kindlale pinnale ja anna käe küljega tugev löök rinnaku (see on ribisid ühendav luu) alaosa pihta. Raputus võib südame tööle panna. Kui pulss endiselt puudub, alusta kohe südamemassaažiga, jätkates samal ajal kunstlikku hingamist. Omanda need võtted juba enne matkale minekut, sest esiteks ei ole need väga rasked, aga tuleb enne läbi proovida mannekeeni peal (neid asju ei tohi proovida elusa inimese peal, kellel hingamine ja südametegevus korralikult funktsioneerivad!!), teiseks aga võib neid vaja minna ka igapäevaelus. Kontrolli pupillide laienemist ja pulsi taastumist, mis osutaks edule. Võimalik, et kunstlikku hingamist tuleb jätkata sõltumata pulsi taastumisele.

VEREJOOKS
Kui inimene kaotab kolmandiku verest, võib see põhjustada tema surma. Seepärast on oluline tugev verejooks võimalikult ruttu peatada. Selleks võib kasuta kõike - kätt, riiet vms - mida steriilsem, seda parem. Kui hoida jaava 5-10 minutit kinni, siis verejooks peatub. Kui vaatepilt on kole, siis ärge vaadake, ent suruge haava järjekindlalt kinni. Jäsemete verejooksul tuleks see tõsta südamest kõrgemale. Jäsemete arteriaalse verejooksu korral võib vaja minna rõhksideme kasutamist. Selle kasutamisel on omad reeglid, millega peaksid end eelnevalt kurssi viima.

Väga ohtlikud on sisemised verejooksud - need võivad tekkida pärast tugevat lööki, luumurdu või sügavat torkehaava ning võivad ilmneda alles mitu tundi peale õnnetust. Tunnused: väljaheide on verine või eritub verist vahtu suust köhimisel või oksendamisel. Kannatanu tuleb panna lebama, jalad pisut tõsta. Kannatanu ei tohi rohkem liikuda.

HAAVAD
Haavad tuleks esmalt kindlasti puhastada. Raamatust lugesin, et suurepärane antiseptik on SEEP ja sobib hästi haavade puhastamiseks. Enne haava puhastamist tuleb käed pesta keedetud veega. Keedetud veega tuleks pesta ka haava ennast. Väiksemate haavade kokkutõmbamiseks sobivad hästi kleepplaastrid, millega saab haava servad kokku tõmmata. Suuremate vigastuste korral - rinnahaavad, kõhuhaavad ja peahaavad, tuleb läheneda juba üpris spetsiifiliselt. Rinnahaavade korral on suurim oht, kui rinnaõõnsuses on ava ja sissehingamisel tõmmatakse selle kaudu õhku sisse. See tuleks katta ruttu käega ja seejärel suure niiske mähisega ning seejärel kõvasti kinni siduda. Kõhuhaavade korral ei tohi kannatanule juua ega süüa anda ega ka soolesid ise tagasi suruda.

PÕLETUSED
Kui süttivad kellegi riided, sunni kannatanu pikali heitma ja end veeretama, võimalusel kata ta telkmantli või muu sellisega. Vajadusel veereta kannatanut ise. Oluline on seejärel eemaldada kannatanu seljast kõik hõõguvad riided.

Põletused põhjustavad suurt valu ja vedelikukaotust. Põlenud kudesid tohib ainult loputada ja jahutada külma jooksva veega ja jätka seda VÄHEMALT KÜMME MINUTIT. Pärast seda kanna põletatud kohad steriilse riidega. Anna kannatanule sageli väikestes kogustes juua. Kui võimalik, lisa poolele liitrile veele pool teelusikatäit soola või näputäis soodat. Põletus võib tihti põhjustada kannatanu šoki (vt edasi).

LUUMURRUD
Luumurru tunnuseks on tavaliselt moondunud kujuga kehaosa ja tugev valu selles piirkonnas. Tugev valu on ka põhjuseks, miks ei tohiks luid ise hakata paigaldama - võimalusel fikseeri murdunud luud lahasega ja jätta paigaldamine spetsialistide hooleks. Kui arstiabi tõesti pole oodata, sea luud paika nii kiiresti kui võimalik. Sikuta - aeglaselt kuid kindlalt, mitte järsult - kuni luu otsad on kohakuti. NB! See on väga valus protseduur! Pärast paigaldamist tuleb jäse jällegi lahastada. Tutvu lahastamise põhitõdedega juba kodus olles.

ŠOKK
Šokk võib tappa, seepärast peab selle ärahoidmine ja hooldamine olema üks esmaabi olulisemaid eesmärke. Kõigile šoki liikidele on omased järgmised tunnused: kokkuvarisemine, äärmine kahvatus, külm higi nahal, nõrk kuid kiire pulss, elevus ja hirm. Šokk võib tekkida tugevast valust või närvisüsteemi ülekoormusest, samuti vedelikukaotusest - põletust, väliste/sisemiste verejooksude jms tõttu.

Kergemad olukorrad

Üldjuhul juhtub matkal õnneks kergemaid õnnetusi ja nende puhul pole mõtet häirekeskust tülitada. Siiski oleks tark teada, mida ühel või teisel juhul konkreetselt ette võtta. Järgnevalt mõned õpetused.

Villid
Minu kogemuste põhjal tekivad need peaaegu alati, põhiliselt päkkade alla, kanna taha ja varvaste vahele. Villide ennetamiseks on väga hea eelpoolmainitud rullis leukoplaaster, mis tuleks juba enne matka nendesse õrnadesse kohtadesse peale liimida. Kui aga vill on ikkagi tekkinud, siis tuleks ta desinfitseerida ja samuti desinfitseeritud nõelaga katki torgata, et vesi välja tuleks. Esimesel korral tundub see võibolla hirmus, aga tegelikult valus üldse pole ja midagi koledat siin samuti pole. Võiks isegi öelda, et täiesti tavaline protseduur. Mõned soovitavad ka pisuke niit nõela taha panna, et siis niit jätta naha sisse - nii saab tekkiv uus vesi mööda niiti villist välja, kuid mina seda ei soovita (õigemini: minu peal see efekt ei töötanud). Peale torkamist väike plaaster peale.


Kui plaastrid peal, on jalad peaaegu nagu uued

Puugid
Puugid põhjustavad Eestis põhiliselt kahte rasket haigust - puukentsefaliiti ja puukborrelioosi. Esimese vastu saab end vaktsineerida, selleks tuleb teha kolm süsti. Paraku borrelioosi vastu vaktsiin üldse puudub. Igal juhul on need mõlemad väga rasked haigused ja seetõttu tuleb matkal olles võimalikult tihti oma riideid ja keha üle vaadata (või lasta teistel seda teha, sest ise ju selja taha ei näe), ning külgeimenud puuk kehalt kiiresti eemaldada. Siin mõned juhised.

Kui puuk on end nahasse imenud, võta temast võimalikult pea lähedalt kinni (peente pintsettidega) ja tõmba ettevaatlikult otse välja. Veendu, et puugi päis ei jäänud nahka. Seejärel tuleb haav seebi ja veega pesta või desinfitseeriva vahendiga puhastada. Ohtlik on, kui puugist haarata liiga kõvasti, sellega võid viia hammustuskohta puuginakkust. Seetõttu hoidu puugi tagakeha pigistamisest.

Puugihammustuse korral tuleks jälgida oma tervist vähemalt paari nädala jooksul - palaviku või külmetusetaoliste sümptomite tekkimisel pöördu kohe arsti poole. Kui märkad pärast puugihammustust ringikujulist punetust, ära jää ootama teisi sümptomeid, vaid pöördu kohe arsti poole.

Marutaud
Hoia eemale ebatavaliselt käituvatest metsloomadest! Nende kartmatus võib olla põhjustatud marutaudist. Marutõppe nakatunud koduloomad muutuvad agressiivseks, metsloomad inimestelembeseks. Metsloomad nagu rebased ja kährikud aga kaotavad kartuse inimese ees ja tungivad aedadesse või hoonetesse. Kahtlaste loomade puhul tuleks tähele panna järgmisi märke: marutõbistel kaob silmade omavaheline koordinatsioon ja tekib süljevool. Kui nahale on sattunud nakatunud looma ila või kui ta on sind hammustanud, pead laskma end hiljemalt 10–14 päeva jooksul süstida – vaktsiiniga blokeeritakse viiruse levikut kesknärvisüsteemi. Vastasel juhul muutub marutõbi ravimatuks ja inimene sureb.

Marutõvevastase kaitsesüsti peab saama igaüks, keda kodu- või metsloom on purenud, sest nakatunud loomade arv meie metsades on suur. Marutõve muudab inimesele ohtlikuks suhteliselt pikk peiteaeg: see võib kesta kuid või isegi aastaid. Haiguse arenedes ei saa seda aga enam peatada, haige satub lõpuks kohutavasse depressiooni, langeb koomasse ja sureb hingamispuudulikkusesse. Kogu maailmas on teada ainult 3 juhtumit, mil marutõbine inimene ellu jäi.

Eestis esineb marutõbe sagedamini neljas maakonnas: Saaremaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Viljandis.

 

Kirjutatud 2004-2005. aastal - Sulev Reisberg, kontakt sulev /ät\ insener . com