Eestimaa looduses seljakoti ja telgiga

 

Esileht / Varustus / Riietus
Riietus
Lehe eesmärk
Matka planeerimine
Kaart
Marsruut ja vaatamisväärsused
Ööbimiskohad
Kasulik jutt
Igaühe õigus
Meditsiin
Vihma korral
Fakte Eesti looduse kohta
Varustus
Seljakott
Mida matkale kaasa võtta
Riietus
Söök, jook
Telk
Seljakoti pakkimine
Matkapäevikud
1. Helletades läbi Edela-Võrumaa metsade
2. Nurmenukutee viib mõistuse ehk mülkad ja paradiis Matsalus
3. Matk Setomaale
4. Liiapeksi-Aegviidu matkarada
5. Matk Otepää kõrgustikule (ja kaugemale)
6. Matk Vapramäe ja Vellavere maastikukaitsealale
7. Matk Missomaale
Soovitused (kuhu tuleks kindlasti minna)
Kohanimestik
Viited
Kontakt

Ütlen ausalt, et ma pole tänini ostnud endale mingit spetsiaalriietust. Põhjuseks on selle kõrge hind - näites vett ja tuult pidava sooja jope eest küsitakse poes üle 2000 krooni. Ma ei tea, mis neil seal nii tohutult palju maksab, aga mis puudutab eestis matkamist, siis oleks selline ost minu arvates pigem raharaiskamine.

Põhilised riietuse aspektid on minu arvates

  • et ei muutuks vihmaga läbimärjaks ja raskeks
  • et oleks soe
  • et pakuks kaitset ka sääskede ja muude putukate eest

Vihmast alustades - vihm ei tohiks olla matkaselli vaenlane. Ometigi võib üks korralik sadu muuta kogu edasise matka suureks kannatuste rajaks.


Tavaliselt hakatakse vihmariiete peale mõtlema siis, kui taevas kahtlaselt pilve läheb...

Botased on kuiva ilmaga küll väga head jalanõud, kuid märga nad ei kannata ja pealegi kord märjaks saades kuivavad nad vähemalt terve päeva (juulis), vahel aga lausa kolm-neli päeva (augustis). Seepärast peavad alati olema kaasas ka vahetusjalanõud.

Jalanõud

Isiklikult käisin mullu suvel Lõuna-Eestis ühtede Garmont matkatossudega (maksid Matkatarvete poes 1500 krooni), mis olid mugavad ja pidasid küll niiskust, kuid siiski mitte vett.


Garmont R2 Alta

Ja augustis, kus niiskemate ilmadega püsib hein terve päeva kastemärg, said need tossud ikkagi juba teise päeva lõpuks täiesti läbimärjaks (nii väljast kui seest). Aga ära nad ka enam ei kuivanud. Mida teha? Üheks lahenduseks oli villaste sokkide jalgapanek – vähemalt ei tundnud, et jalanõud on märjad, kuid sokke tuli pidevalt vahetada. Teistel matkakaaslastel, kes kasutasid hoopis plätusid (sandaale), läksid plätud ka läbimärjaks, aga siiski ei olnud nendega õnneks eriti ebamugav.

Tänavu ei pidand ma enam sellisele kannatamisele vastu ja ostsin umbes 2000-kroonised korralikud jalanõud – ehk siis veekindlad (Garmont Exon GTX). Tegemist muide sama firmaga ehk ikka Garmont. Aga teine mudel, teine tegumood. Nüüdseks olen nendega juba mitu head matka läbi teinud ja no ei saa salata, et võrreldes eelmiste jalavarjudega on tegemist nagu öö ja päevaga. Seepärast ka minu soovitus – kui juba osta, siis kohe korralikud. Võtmesõnadeks peaksid olema Gore-Tex (väidetavalt parim veekindlust tagav materjal), Vibram tallad (minu lemmik, hea pidavusega ja mingeid probleeme pole kah olnud, välja arvatud see et nad pole mõeldud jää peal käimiseks – libedamaid asju annab siis otsida).

Mul sõber ostis kah Garmontilt sellised Gore-Texi ja Vibramiga saapad, maksid 1500 ja olid teistmoodi tegumoega. On temagi nendega väga rahul. Samas üks teine tuttav, mees kes peaaegu iga päev rabades ringi müttab, ütleb et õige saabas on ikka täisnahast, sest isegi Gore-Tex saab kiiresti märjaks.


Garmonti saapad - minul ja mu sõbral

Nüüd ja edaspidi võtan suvistel matkadel kaasa kahed jalanõud – esiteks plätud (palava ilmaga ikka jube head. Ja siis kah on head, kui on üle sääre vesi), teiseks nood matkasaapad, millel on kuni saapaservani veekindlus. Noh, kui juba sügavamale sohu ronida, siis tasub igal juhul need saapad ära kotti panna ja plätude väel (või üldse paljajalu) edasi liikuda, sest mul on kuri aimdus, et need saapad kuivavad mitu head päeva, enne kui temast vee välja saad. See-eest plätud kuivavad sooja ilmaga ühe päevaga jalas ilusti ära, kui nendega vapralt edasi kõndida.

Muide - osadel saabastel on kohe kaasas spetsiaalsed liistud, mida saab panna talla alla kanna kõrgenduseks. Need on sellepärast, et osadel inimestel on kand hästi madal ja kui siis saabastega paarkümmend kilomeetrit maha käia, muutub kõõlus jube valusaks (kusjuures sellest ei saa enne üldse aru, kuid pärast on jube piin saabast isegi jalga panna). Seepärast tasub enne uute saabastega matkale minekut kindlasti paar päeva saapad nö sisse käia. Kui tunned, et kõõlus muutub valusaks, siis osta poest lisatallad ja lõika varvaste osa maha - ning pane originaaltalla alla. Siin on põhiline, et kanda liiga kõrgeks ei aja - muidu hakkab hoopis jalalaba pealt käimisel valutama.

Sügisel ja talvel ja kevadel plätudega liikuda muidugi eriti ei saa ja neil aastaaegadel soovitan pigem kummikut. Neid on küll pisut tülikas kaasa võtta, aga kui ilm vähegi vihmasemaks peaks minema (või maastik soisemaks), on tegemist äärmiselt mõnusate jalavarjudega. Kummikute juures tasub enne mõelda, kuidas vältida nende loksumist jalas - kasutada näiteks mitut paari villaseid sokke või panna ajalehte jala ja kummiku vahele. Tasub leiutada.

Muud riietusesemed

Suvel on hea lihtne – kui ilm on vähegi soojem, siis tasub vihmaga võtta enamus riideid lihtsalt seljast ära ja panna kotti, sest inimkeha kuivab kõige kiiremini (riided aga terve igaviku).


Plätud, püksid ja T-särk on sooja vihmaga täiesti piisav riietus.
Tossud muutuvad jalas aga tinarasketeks nuustikuteks.

Heina sees käimiseks tuleks hankida mingid pikad püksid, mis elementaarsel viisil siiski niiskust ja vett kinni peaks ning seda enda sisse ei imeks (mingid kilepüksid niisiis). Ühtlasi kaitsevad nad sääskede eest. Endal õnnestus talvel osta Eesti firma – Ilves – püksid (umbes 300 krooni eest). See on kuulu järgi hea firma, aga väga kallid rõivad on tal, muidu ei jaksa neid üldse osta, aga siis oli mingi allahindlus. Tehtud on need püksid ISC-nimelisest materjalist ja nende kohta saab tõesti jagada vaid kiidusõnu - esiteks on nad suhteliselt universaalsed ilma suhtes - ei karda märjakssaamist ja kuivavad jalas äärmiselt ruttu (mõne minutiga). Sääsed sellest läbi ei hammusta, lisaks antakse õmblustele eluaegne garantii ja nii. Ühesõnaga 300 krooni eest väärt ost. Kahjuks ma ei tea, mis nende õige hind on, ilmselt palju kallim. Tegin aga ükskord lolli vea - nimelt lõke pildus sädemeid ja püksid olid liiga lähedal - nüüd on pükstel imepisikesed augud sees...

Muu riietuse kohta tahaks aga öelda seda, et üldiselt suvel matkates tasub kaasa võtta lühikesed püksid ja T-särke. Õhtuseks ajaks võtke kaasa soe kampsun ja fliis on väga hea asi - esiteks on ta kerge ja teiseks piisavalt soe. Polo ei ole väga hea lahendus, kuna sääsed ampsavad sellest kerge vaevaga läbi. Samuti - ma ei tea kas see on õige tähelepanek või ei, aga minu arvates on sääsed eriti maiad just tumedate värvide peale - seega äkki heledad riided hoiavad neid pisut eemale.

Sokkide koha pealt kiidan villaseid sokke. Neid, mida vanaema ikka koob. See on ikka jube mõnus tunne, kui saad õhtul pehmed ja soojad sokid jalga tõmmata. Lisaks sellele on nende eelis veel see, et nad imevad enda sisse niiskust ja kui jalg higistab, siis nad ennetavad pisut villide teket. Teiselt poolt jällegi - kui saabas on juba saanud läbimärjaks, siis villaste sokkide kasutamine pisut leevendab seda vettinud saapa tunnet. Villaseid sokke võiks sinu garderoobis olla üleüldse päris mitu head paari (minul on 5 paari, aga ka neist kipub väheks jääma, eriti talvel).

Vihmajope võiks muidugi kaa olla - kasutan ise mingit odavat veneaegset jopet, mis peab vaid kergemat vihma. Aga noh, pole hullu. Suvel on üldiselt piisavalt soe, et kui vihmaga juba kõndida, siis pigem olgu seljas pigem vähe kui palju riideid. Vähe riideid seljas kuivab pärast ruttu ära. Mida sügisepoole, seda rohkem muidugi on jope oluline. Käisin septembris Emajõe suursoos, kus ladistas terve nädalavahetuse vihma, ja ausalt öeldes ilma jopeta olnuks minu olukord üsna nutune. Ega niisket ja külma ilma ei maksa alahinnata - sügisepoole ikka julgelt korralik kapuutsiga jope selga, mis pisut ka tuult kinni peab, selle alla kampsun (või kaks).

 

Kirjutatud 2004-2005. aastal - Sulev Reisberg, kontakt sulev /ät\ insener . com