Keskkond

iDevide ikoon Käitumise eripära kui mängureeglite rikkumine

Puudeinimesed elavad tihedamini koos mõne rühmaga kui teised ühiskonna liikmed. Hooldekodus ollakse koos kogu aeg. Sõltuvus teiste abist ja toest lisandab lähedust ja sõltuvust veelgi.

Tihe kooselamine teiste inimestega teeb kooselureeglite täitmise olulisemaks kui muidu. Reeglid on argielu puudutavate olukordade ja nendes reageerimise kirjeldus, millest kinnipidamisel on kergem mõista teisi ja teha end teistele mõistetavaks.

Reeglite täitmine on automaatne nii kaua kui neid täidetakse. Mõnikord aga see kena konstruktsioon (kindlalt ülesehitatud maailm) petab. Mingil põhjusel tulbe üle kontrollida, kust läheb lubatu piir. See võib olla tingitud turvalisuyse püüdest viies asjad nii kaugele, et keegi ütleb mõne “kõva” sõna, millega piirid taas paigas on See lõpetab ebakindluse. See võib olla ka rühmasisene võimuvõitlus, oma mõjujõu näitamine, et saada teine reageerima. See võib olla ühekordne sotsiaalsete oskuste puudujäägi ilming. Inimese võime hetkeimpulsse (tujusid) valitseda ja neid alla suruda võib olla petlik. Või siis see, et varasem kasvukeskkond pole õpetanud seda, et inimsuhete hoidmise ja loomise pärast tuleb vaeva näha ja pingutada.

Tüüpilisemad mängureeglite konfliktid on arusaamatused tööde ja tegevuste jaotuse ja tegemise, raha kasutamise, kohvipauside, teleri vaatamise jne. pärast. Võib olla nii, et nädalas mitu korda tuleb käsitleda ühte ja sama asja - mingist reeglist kinnipidamist (taas ja taas lepitakse kokku). Lepingud on aga käitumine ei muutu.

Vajalik on selgitamine, kuigi väiksed karistused tunduvad nii ahvatlevatena

Koosta loetu põhjal 2 küsimust