KODUKAS

Neljapäev,
09. Juuli 2020

EESTI VABARIIK
EESTI VABARIIK

Üldandmed

Riigi nimi: Eesti Vabariik
Pindala: 45 227,63 km²
Rahvaarv: 1 342 409 (01.01.2007) (Pikemalt)
As-tihedus: 29,6 in/km²
Pealinn: Tallinn
Haldusjaotus 15 maakonda
Riigikeel: eesti keel
Rahaühik: Eesti kroon (EEK) (kroon=100senti); Eesti krooni kurss EURO suhtes 1 EUR= 15,6466 EEK
Riigitähis EST
Riigikord: parlamentaarne vabariik
Rahvuspüha: 24. veebruar (iseseisvuspäev)
Põhiseadus: vastu võetud 28. juunil 1992 (4.)
Riigipea: Vabariigi President - Toomas Hendrik Ilves


Eesti Vabariigi Lipp
EESTI LIPP

Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit.

Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp.

Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine.

Uuesti ilmusid Eesti rahvusvärvid avalikkuse ette 1987.-1988. aastal, kui sai alguse Eesti vabanemine ja taasiseseisvumine. Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp taas 24. veebruaril 1989. a. 1990. aasta augustis antud seadusega otsustati sinimustvalge lipp uuesti riigilipuna kasutusele võtta; riigilipu seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993. aastal.
Riiklikud sümbolid

Sinine toon rahvusvahelise PANTONE värvitabeli järgi on 285 C

C 91% CYAN (sinine)
M 43% MAGENTA (purpur)
Y 0% YELLOW (kollane)
B 0% BLACK

RGB: 0,124,195
HTML: #007CC3
HSB: 202%,100%,76%
Lab: 48,-14,-47


Suur riigivapp
SUUR RIIGIVAPP

Väike riigivapp
VÄIKE RIIGIVAPP

Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat (passant gardant) lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.

Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, kui Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katariina II 4. oktoobril 1788.

Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 1990. aasta 7. augustil. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993.
Riiklikud sümbolid


EESTI RAHVUSHÜMN
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure, laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!

Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand;
sind tänan mina alati
ja jään sull' truuiks surmani,
mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!

Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!

Muusika: Fredrik Pacius
Sõnad: Johann Voldemar Jannsen

Eesti hümn (midi)
Eesti hümn (Instrumentaal)
Eesti hümn (Vokaal)

Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeo ilmalikus kavas peo teisel päeval 1869. aastal. Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis 19. sajandi lõpul sai "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eestis väga populaarseks. Niisama tuntud ja armastatud oli algul üliõpilastele kirjutatud laul ka Soomes. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks. Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eesti riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920.

Vene okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn.
Riiklikud sümbolid


Rahvuslind
SUITSUPÄÄSUKE
SUITSUPÄÄSUKE (Hirundo rustica)
Kinnitati rahvuslinnuks 23.juunil 1960.a.


Rahvuskala
RÄIM
Räim (Clupea harengus membras)
Kuulutati rahvuskalaks 22.veebruaril 2007.a.

Kala teeb head


Rahvuslill

RUKKILILL

RUKKILILL (Centaurea cyanus)

Valiti aastal 1968.


Rahvuskivi

PAEKIVI PAEKIVI

PAEKIVI

Valiti 4. mail 1992.a.


Rahvuseepos

KALEVIPOEG KALEVIPOEG

"KALEVIPOEG"

Friedrich Reinhold Kreutzwald, kirjutas rahvuseepose "Kalevipoeg" 1850-ndail aastail, pärast oma sõbra Faehlmanni surma, kes oli eeposega algust teinud.
Esmatrükk august 1861.a.

Kalevipoeg
Kalevipoeg.info


Eesti nimi mõningates teistes nüüdiskeeltes

An Eastóin - iiri
Eesti, Viro - soome
Eistland - island
Észtország - ungari
Estija - leedu
Estland - hollandi, norra, rootsi, saksa, taani, flaami
Estoni - albaania
E-stô-ni - vietnami
Estonia - hispaania, inglise, itaalia, moldova, poola, rumeenia, indoneesia, suahiili, baski, bretooni, katalaani, kõmri (uelsi)
Estônia - portugali
Estonie - prantsuse
Estonija - horvaadi, sloveeni
Estonio, Estonujo - esperanto
Estoniya - aseri, usbeki
Estoniÿa - türkmeeni
Estonsko - tšehhi
Estónsko - slovaki
Estonya - türgi
Estteeana - saami
Igaunija - läti
Естония - bulgaaria
Естонія - ukraina
Естоніja - serbia, makedoonia
Эстони - mongoli
Эстония - vene, kasahhi, kirgiisi, tadžiki
Эстонія - valgevene
Εσθóνία - uuskreeka
Latiniseeritult
Aishãníyà - hiina
Estoniyya - heebrea
Esutonia, エストニア (katakana) - jaapani
Etsatoniya - birma
Istûniyã - araabia


Reklaam

Mölamaffia

Estprog

Kodus ja Võõrsil

Copyright © 2003-2006 Stemugram

1 külastaja