KODUKAS

Teisipäev,
14. Juuli 2020

EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK
EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK

Üldandmed

06.08.1940 - 20.08.1991

Riigi nimi: Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik
Pindala: 45 215,4 km²
Rahvaarv: (Pikemalt)
  • 1 565 662 (01.01.1989) Rahvaloendus
  • 1 464 476 (01.01.1979) Rahvaloendus
  • 1 351 640 (01.01.1970) Rahvaloendus
  • 1 196 800 (01.01.1959) Rahvaloendus
  • Pealinn: Tallinn
    Haldusjaotus 15 rajooni ja 6 vabariikliku alluvusega linna
    Riigikeel: eesti keel
    Rahaühik: rubla (rubla=100kopikat)
    Riigitähis ENSV
    Riigikord: Suveräänne nõukogude sotsialistlik vabariik
    Põhiseadus: Esimene võeti vastu 25.08.1940 ja teine 13.04.1978

    Eesti NSV Lipp
    EESTI NSV LIPP

    Eesti NSV riigilipp on punane riidelaid, mida läbib sinine laineline vööt, ülaosas kaks valget triipu. Sinine lainevööt koos valgete triipudega kujundab piki lippu kuus teravatipulist lainet ja moodustab lipu laiusest 3/10. Ülemine punane vööt moodustab lipu laiusest poole, alumine punane vööt 1/5. Ülemise punase osa vasakus ülanurgas asetseb vardas 1/6 lipu pikkuse kaugusel kuldne sirbi ja vasara kujutis ning selle kohal kuldääristuses punane viisnurk. Eesti NSV riigilipp kinnitati Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 31. oktoobrist 1940. (Tollase Eesti NSV riigilipul oli punasel kangal kuldse sirbi ja vasara kujutise kohal kuldne täheühend "ENSV".) Nüüdne lipukuju pärineb 1953. aastast (Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadus 6. veebruarist 1953) ning on kinnitatud Eesti NSV konstitutsioonis (§ 167).
    (Nõukogude Eesti entsüklopeediline teatmeteos, 1978)


    Suur riigivapp
    SUUR EESTI NSV RIIGIVAPP

    Eesti NSV riigivapil on tõusva päikese kiirtes sirbi ja vasara kujutis, raamitud vasakult okaspuuokstest ja paremalt rukkipeadest pärjaga. Pärjapooled on põimitud punaselindiga, millel paikneb ülalpool eesti ja vene keeles kiri "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" ning all "Eesti NSV". Vapi ülaosas asetseb viieharuline täht. Eesti NSV riigivapp kinnitati Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 21. oktoobrist 1940, vapi kasutamise nüüdne kord määrati 30. mail 1975, vapi kirjeldus on toodud Eesti NSV konstitutsioonis (§ 166).
    (Nõukogude Eesti entsüklopeediline teatmeteos, 1978)


    EESTI NSV HÜMN
    Jää kestma, Kalevite kange rahvas

    Jää kestma, Kalevite kange rahvas,
    ja seisa kaljuna, me kodumaa!
    Ei vaibund kannatustes sinu vahvus,
    end läbi sajanditest murdsid sa
    ja tõusid õitsvaks sotsialismimaaks,
    et päikene su päevadesse paista saaks.

    Nüüd huuga, tehas, vili, nurmel vooga,
    sirp, lõika, alasile, haamer, löö!
    Nõukogu elu, tuksu võimsa hooga,
    too õnne rahvale, me tubli töö!
    Me Liidu rahvaste ja riike seas
    sa, Eesti, sammu esimeste kindlas reas!

    Sa kõrgel leninlikku lippu kannad
    ja julgelt kommunismi rada käid.
    Partei me sammudele suuna annab
    ja võidult võitudele viib ta meid.
    Ta kindlal juhtimisel kasva sa
    ja tugevaks ning kauniks saa, me kodumaa!

    Muusika: Gustav Ernesaks
    Sõnad: Johannes Semper

    Eesti NSV hümn (midi)
    Eesti NSV hümn (Vokaal)

    Eesti NSV riigihümn pärineb 1945. aastast.
    Kinnitatud ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 21.VII.1956


    Rahvuslind
    SUITSUPÄÄSUKE
    SUITSUPÄÄSUKE (Hirundo rustica)
    Kinnitati rahvuslinnuks 23.juunil 1960.a.


    Rahvuslill

    RUKKILILL

    RUKKILILL (Centaurea cyanus)

    Valiti aastal 1968.


    Rahvuseepos

    KALEVIPOEG KALEVIPOEG

    "KALEVIPOEG"

    Friedrich Reinhold Kreutzwald, kirjutas rahvuseepose "Kalevipoeg" 1850-ndail aastail, pärast oma sõbra Faehlmanni surma, kes oli eeposega algust teinud.
    Esmatrükk august 1861.a.

    Kalevipoeg
    Kalevipoeg.info


    Reklaam

    Mölamaffia

    Estprog

    Kodus ja Võõrsil

    Copyright © 2003-2006 Stemugram

    1 külastaja