LUULETUSED

NARKO POLE LAHE

Narkodoosi pole meile kellelegi vaja
Kordab seda meie sajakordne kaja
Ja meil kõigil veel ju terve elu on ees
Pole vaja veeta seda hallukate sees
Igal pool varitsemas diilerite võrk
Sellesse kinni jäädes oled lihtsalt nõrk
Kui sul eluga on mingi kamm või jama
Pole õigeks lahenduseks sulle kama

Ära arva, et proovida võid niisama
Sõltuvust tekitab pisemgi doos kama
Ja kraami eest ei tasu pappi välja käia
Selle raha eest saaks hoopis tuhat saia
Kui narkarina oleksid pidevalt pilves
Oleks sõpradel sust varsti lihtsalt kopp ees
Ning on narkareid meil praegu niigi palju
Ja meie selle vastu oleme kui kalju

Narkari ainsaks elumõtteks on lumi
Kuid meile meeldiks hoopis igavene suvi
Terve elu on tal põhjalikult hukas
Pähe tõmmata võib endale ta suka
Doosita tal värisema hakkavad käed
Kuni raha saamiseks vargile ta läeb
Narkarid on ju me ühiskonna heidikud
Ja nende eest ei kaitse mingid peidikud

Narkarite elu pole midagi väärt
Neile pole väärikust üldse alles jäänd
Mõistuse kadumist teravalt tajuvad
Ja sügavasse masendusse vajuvad
Ellu naastes ootavad võõrutusvalud
Ära kunagi end pilve tõmba, ma palun
Narko pole lahe ja asi on tahe
Narko pole lahe ja asi on tahe

Narko pole lahe!

ARMASTUS

Ei vaiki ma minutitki enam
Maailmas keegi pole sust kenam
Su kaunid silmad, su helisev naer
Neile mõeldes justkui seisma jääks aeg
Nõnda armsalt liiguvad su huuled
Kahjuks ainult unelmais neid suudlen
Ei kusagilt leia teist nii armast
Ei kusagilt leia teist su sarnast

Oli kohe, olles sind märganud,
Huvi sinu vastu mus tärganud
Salaja päevaplaani muutsin ma
Et lihtsalt sinuga saaks kohtuda
Aja möödudes tõde taipasin
Olin hakanud armastama sind
Miks küll öelda ei midagi suutnud
Sul tunnistama pean tõde ma nüüd

Sinuta kõik mu päevad on hallid
Sest mulle oled sa kõigest kallim
Anda endast kõik ma tahaks sulle
Päästmaks sind ma viskuks kasvõi tulle
Sinuta mu elu on mõttetu
Tahaksin olla vaid sulle truu
Ja ei vaja ma muud kui ainult sind
Mida veel enamat tahta võiks hing

On sellega kõik, mis tahtsin, öeldud:
Olen meeletult sinusse armunud
Kuid ei teada või ju sinu tundeid
Sooviksin ma kasvõi aimata neid
Loodan, et südames tõde ma tean
Ega armastuses pettuma pea
Siiski alati alles jääb lootus
Igavese armastuse ootus...

LOVE AT FIRST SIGHT

Now I will say all I have wanted
Girl, you are the one whose my heart is
Although it's said that loving's not smart
These words come from the deep of my heart
There's no one else so lovely and sweet
You are the one I would like to meet

Is clear for me right from the first sight
That you are the only one and right
Your beautiful eyes, your lovely smile
Getting over of these might take a while
Without you gray are all of the days
I love you in very many ways

Can your favourite color be red
Or could it even be blue instead
You're the one I know so little about
But I've fallen for you, there's no doubt
The words of how beautiful you are
Will adorn every bille-doux

I can no longer stay on my seat
You completely swept me off my feet
So charming and pretty are your lips
I wouldn't dare to ask for a kiss
For me the feeling is sensible
No one else can be so lovable

I just wish that mine could be your heart
What more could I possibly want
So now I am here for you to say
Come with me to walk on our way
But if you fly away like a dove
It won't take hope for eternal love...

IGATSUS

Mu südames valitseb piiritu tühjus
Mida täita, mu tüdruk, võiksid sina just
Hetkekski ei lakka sinule mõtlemast
Sa oled saanud mulle kõigest kallimaks
Ei sinuta kauem enam olla suuda
Tean, et tüdruk just sina võid kõike muuta
Kuigi tegelikult viibin ju üksi ma
Olen mõtetes alati ma sinuga

Sooviksin, et oleksime alati koos
Kuid puudub selgus mul selles segases loos
Armastan sind järjest enam, rohkem veelgi
Kuid ei tea, kas mina sinulegi meeldin
Näib, et vaatad igatsevalt minu poole
Hetkeks justkui tajuksin su salasoove
Kuid siis sa pöörad pilgu kõrvale
Ja ei kõla minu suust sulle sõnad need

Tahaksin öelda, kui väga sinust hoolin
Nägemaks sind jään vahel kauemaks kooli
Salaja saatsin sul volditud südame
Tundus, et tekitas sinus segadust see
Oleks tahtnud öelda, et see olin mina
Kuid jäi kõiki sõnu katma raske lina
Sind nähes justkui kõnevõime kaotaksin
Kuigi sõnu on palju sulle öelda siis

Kui mõnda aega ei ole sind näinud
Soovin, et oleksin sul midagi öelnud
Pühib põhjendamatu hirm mul sõnad suust
Kuigi on hinges su järele igatsus
Nii lõputult sinu järele igatsen
Olen kindel, pole muu kui armastus see
Kui leiaks julgust anda sul see luuletus
Tean, et siis kaoks mu hingest piinav teadmatus

Kuid ei julge ma midagi ette võtta
Ainult kauneis unelmais su juurde tõttan
Näib mulle järjest kiiremalt mööduvat aeg
Ja sellega ei vähene mu südamevaev
Kardan, et minu teade loole lõpu toob
Kuid olla sinuga on mu südamesoov
Ei tähtsamat sul tahagi öelda mu hing
Kui vaid seda, et meeletult armastan sind

SÕBRAD

Kui taas meil kõigil läbi on saanud kool
Oleme sõbrad kooli ees veel hetkeks koos
Jätkub veel aega lõbusalt lõõpida
Ja kui on lund, siis sedagi loopida
Koju võib minna otse ja ringiga
Aega on kõigil alati küllaga

Vahel on hea istuda Konsumi ees
Ja naerda, kui möödub üks naljakas mees
Või siis hoopis anekdoote rääkida
Ning ka lihtsalt lolli näoga vahtida
Samas saab ka autojuhte kiruda
Ja mööduvaid tüdrukuidki piiluda

Tihti on sihiks ka sealne Kohvipood
Kuhu minna saavad kõik alati koos
Ka bussijaamas tore on istuda
Kuigi pole vaja sõita bussiga
Seista võib ka lihtsalt kuskil keset teed
Ja ennustada, mida autojuht teeb

Ei huvita meid see, mis homme on ees
Niisama seista võiks ju lõputult veel
Kuid siiski kunagi minema peab
Et näha, mida kõike homne toob head
Järgmisel päeval jälle ootamas kool
Ning uus ring saab peale sel toredal lool

ILUS TÜDRUK

Näen tüdrukuid ma paljudel teedel
Ja nii mõnedki jäävad mul meelde
Kuid sind ei iial unustada saa
Loodan, et kusagil kohtume taas

Ei suutnud sinult pilku pöörata
Nii piiritult veetlev olid siis sa
Tuules lehvisid su kaunid juuksed
Mis päikese käes läikisid kuldselt

Ei meelest läe eal su pruunid silmad
Mu mõtetele andsid need tiivad
Mõtlesin, mida mõelda võid minust,
Kui kõnelen sulle sinu ilust

Siis mõtlesin: Maailmas kauneim sa
Nüüd olen teisel arvamusel ma
Olid lihtsalt väga kena neiu
Ja loodan, et oled leidnud peiu

Mind pimestas kõigest sinu ilu
Ei enamat ma teadnudki sust ju
Ja nüüd mind vallanud on uus tunne
Ma leidnud olen tõelise õnne

Ka tema on nii piiritult ilus
Kuigi suuresti erineb sinust
Ilu pole üheselt mõistetav
Seda elu mulle on õpetand

Maailmas tüdrukuid on nii palju
Kuid üht ütlen nüüd julgelt ja valjult
Ei tea, kas nad ise seda teavad:
Kõik neiud on mingil moel ilusad

KÄDVA

On üks küla, millel nimeks Kädva
Loodan, et veel kauaks siia jään ma
Tahan öelda tema kohta "kodu"
Temast mälestusi terve rodu
Kädvast paljud pole miskit kuulnud
Seepärast temast pajatan ma nüüd

Alles äsja oli siin kuulus baar
Mida teadsid kõik ümberkaudsed maad
Kuid praegu kahjuks suletud on ta
Miks küll ometi, mõtlen vahel ma
Õnneks reedeti käib siin kaubabuss
(Mis vist me baari välja sõigi just)

Pole rahvast kuigi palju jäänud siia
Elu mindki minema tahab viia
Kädvata mu hinges oleks tühjus
Kuhu sügav masendus vaid kuhjuks
Ta saab mul järjest enam armsamaks
Ei soovi seda, et siit lahkutaks

Just siin elada ja olla tahan
Ja ehk oma kodugi siia rajan
Pole siin ju midagi erilist
Kuid täpselt seda ma vajangi vist
Siin veetsin oma aastad parimad
Ja ausalt öeldes veel kestavad nad

Pole eales tahtnud siit lahkuda
Kuid siia jäämine on kaheldav
Osutuks raskeks, ehk ka võimatuks
Külas leida tööd, mis ära tasuks
Ei ole salata siin midagi
Just see viib põhja teised küladki

Kui peangi minema siit edasi
Tulen ikka tihti siia tagasi
Pean tõesti ainult õnne tänama
Et olen siin külas veel täna ma
Kuigi jätkuda võib minu rännak
Ei iial saa unustada Kädvat...

LOODUS

Hiljuti tegin ma avastuse
Leidsin enda ümbert siit looduse
Ei tea, miks ma varem ei märganud
Nüüd õnneks unest olen ärganud
Kus küll võisid olla minu silmad
Kas ehk ekslesid nad laias ilmas
Loodus kaunis ja hurmav, ma tõden
On saamas minust loodusesõber

Lihtsalt jalutada on ju nii hea
Kuigi kuhugi minema ei pea
Istun vuliseva oja kaldal
Ja puhkan kõnnist väsinud jalga
Kuulan vaikset suvist linnulaulu
Mõtted korrastuvad selle kaudu
Istun siin ja olen mõttes
Ning kui hakkab külm, siis süütan lõkke

Vaatan ringi, naudin kaunist vaadet
Mitte mingit lolli telesaadet
On saladuslik nii põõsas kui puu
Mind lummavad ere päike ja kuu
On kaunim päikesetõusust taevas
Vaid imeilus päikeseloojang
Looduses alati puhkab mu hing
Siin kurbus ja mure jätavad mind

Loodus kunagi ei ole kole
Isegi kui päikest väljas pole
Oma võlu on nii vihmas kui tuules
See kajastub ka siin, minu luules
Tundkem rõõmu nii tormist kui rajust
Nii lumelörtsist kui vihmasajust
Pole paremat nukruserohtu
Kui on looduse süütus ja puhtus

Loodus mulle elujõudu annab
Ja ka elus edasi mind kannab
Siit leian ma ilu ja puhtuse
Jätan maha majad ja uhkuse
Looduses alati ma rahu leian
Oma sünged mõtted siia peidan
Nüüd muu võite unustada sootuks
Tulge välja, avastage loodus

KODU

Buss jõuab peatusesse "Kädva"
Seal valget maja näen ma
Olengi kodus, mõtlen hetkeks
Kuid ei, on see vaid meelepete
Pole ju enam see mu kodu
Ei käi ma enam samu radu

On mälestus nüüd valge maja
Mu hääl seal enam ei kaja
Kolisin ennist uude kohta
Paremat ei osanud tahta
On nüüd mul lõpuks oma tuba
Mida ihanud on mu süda

Ei kolimine meeldi iial
See hingele koormav on liialt
Siiski õnnelik võin olla ma
Et on seegi kodu veel Kädval
Mujale minna poleks tahtnud
Paremat kohta pole nähtud

Just Kädva minule koduks on
Mitte maja, kus mu voodikoht
Ta mul väga armsaks on saanud
Südamesse paigale jäänud
Olla võin telgis või taeva all
Kui ainult Kädval astuks mu jalg

Uuel majal nimeks Priidiku
Hetkel minu kodu on siin just
Pole veel temaga harjunud
Mu hing on võõrastust tajunud
Kuid aeg muudab varsti kõik uue
Saab seegi maja kodu kuue

On see nüüd minu lõplik kodu
Või tuleb järglasi tal sadu?
Ent pole viimane kodu see
Neid vähemalt üks tulemas veel
Loodan, et saatus ei peta mind
Saan kodu, mida tunnistab hing

ÜKSI
01.12.2004

Nüüd istun siin ja kirjutan luulet
Selgelt tajun, et olen nii üksi
Inimesi enda ümber kuulen
Ei leevenda mu üksindust neist ükski

Mul puudub keegi, kes oleks kallis
Kellele oma muret kurta võiksin
Keegi, kes eristuks massist hallist
Ehk keegi, kellega bussis sõitsin

Tihti olen oma sõprade seas
Ning ei tohiks ju olla seal üksi
Aga siiski valusat tõde ma tean
Mu mured ei huvita neist ühtki

Leidub ehk keegi; keegi, kes hoolib
Mis mõtteis, kui nägu mul tõsine
Leidub ehk keegi; keegi, kes soovib
Et mina just oleks ta kaaslane

Ehk on keegi, kes mind eemalt vaatab
Kellel on mure just sama, mis mul
Ja kelle pilk mind möödudes saadab
Kuid keda kahjuks ma ei märka küll

Kas ehk peaksin ma olema julgem
Kas peaksin ütlema, mida ootan
Kas ehk elu siis teisiti kulgeks
Kas võin soovide täitumist loota